Sõja ülevaade: 1089. päev – algas suurem vene poole pealetung
Avaldatud: 16 veebruar, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. veebruar 2025:
mitmes sektoris algas suurem vene poole pealetung. Paljudes lõikudes läks rusikas väga soomuseliseks.
1. Eip sadu otsa saa.
2. Infot polnud.
3. Kursk: üks küla vene poole kontrolli alla läks.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: keskmises ja lõuna sektoris Ukraina taandumine jätkus.
9. Lõunarinne: ikka seal Velika Novosilka juures vene edenemine jätkus.
10. Herson: muutusteta.
11. USA pakub vägede saatmist Ukrainasse vastutasuks juurdepääsu eest 50% haruldastele muldmetallidele.
12. Lühiuudised
261 rünnakut kipub sinna rekordi kanti ja kuna paljudes lõikudes oli ründerusikates ohtralt soomust, siis läksid vist rekordini ka vene poole soomuse kaotuste numbrid (84). Eks enne võimalikke läbirääkimisi üritatakse saada max maad, sestap pigem arvab, et väga tugev surve jätkub. Kurski suunal 15 vene poole rünnakut ehk siis keksmine tase, Harkivi rindel 5, Kupjansk-Kreminna sektoris algas suurem pealetung tervel rindel, lausa 66 rünnakut kirja läks. Siverski suunalgi viimase mitme kuu rekord ehk siis 10 rünnakut, Tšassiv Jari kant 29 ehk siingi uus rekordarv ja Toretski kandis 12. Donetski rindel 71 ehk siis varasem väga kõrge tase taastus, Lõunarinde ida osas 25 ehk siingi tugev tõus, mujal lõunarindel 2 ja Hersoni sektoris lausa 8 ehk siingi viimase aja rekord.
Eip tea, kas selle suure pealetungi segadusega tõttu vähenes oluliselt vene poole kaudtulelöökide arv (4 tuhat) ja kamikaze droonide kasutamine (1400). Lisaks on pisu langenud liugpommide heitmine (88) ja neist 49 ikka vaid Kurski kanti.
Kipub arvama, et seda survet üritab nüüd vene pool max kaua üleval hoida, sest kremli arvates on iga võidetud kilomeeter uus osa venemaast. Kas Ukraina siiski suudab selle uue suurema pealetungi vaos hoida, näitab vast lähitulevik. Seni tuleb mitmelt poolt väga vastuolulisi sõnumeid. Pigem võib läbimurre tekkida siis, kui õiges sektoris pole piisavalt vahendeid ja võitlejatel tahet vastu pidada. Kuna Ukrainal peaks olema seire parem (neid toetab ka USA seire), siis võib-olla suudetakse õigeaegselt reageerida ja oma väheseid reserve paigutada õigetesse suundadesse. Risk on iga otsus nagu ka otsustamatus, sest kellelgi pole nii palju ressursse, et katta terve rindejoon tugevate reservidega ja teha mida iganes.
1. Ööpäevane sadu jätkus. Kõikse hullem ikka Sumõ kant.
2. Hommikuks endal info puudus.
3. Kursk: vene pool sai enda kontrolli alla Sverdlikovo küla rinde lääne sektoris aga taganedes massiliselt Nikolski asula ees olevatelt põldudelt ja metsatukkadest. Olla Ukraina täpselt suutnud nii kobarmoonaga kui droonidega seal põhiliselt põhja-korealasi tuntavalt mõjutada, et blogijate kirjete järgi 50-100 ellujäänut otsa ümber keeras ja isegi eesmised possad olla maha jätnud. Seni tuleb infokilde, et lõiguti on üks poole atkiivsem ja teises teine.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: terves selles sektoris läks rünnakute arv vist rekordiks ja suruti ikka hullusti, küll ei tuvastanud veel ühtki rindejoone muutust, aga eks homme vast targem.
6. Siversk: surve kõrge aga muutusi see rindejoones ei toonud.
7. Bahmut: eip oskagi öelda, miks siin sektoris hull surumine muhvigi vene poolele eile edu ei toonud.
8. Donetsk: rinde keskmises ja kagu-lõunasektoris jätkub eeldatud Ukraina üksuste taandumine, aga nüüd läks surve tõusuga vene poole sammud pikemaks.
Pokrovski suund pidas, aga siiagi soomust rindele lähemale rohkem toodi tugevama surve hoidmiseks.
Rinde keskmises sektoris kaks peenikest kombitsat u 1,5 km edasi said ning ühega lükati viimased Ukraina üksused välja väikesest Zaporižja külast.
vene pool alustas eile ulatuslikku mehhaniseeritud rünnakut rinde kagu ja lõunasektoris. Vähemalt 17 soomusühikut (arvatavalt tankid ja BMP-d, kuna blogijad kirjutasid raskemast soomusest) Ukraina positsioonidele Ulaklõ suunal ja 2,5 km samm üle põldude viis otsa sisse Ulaklõ asulasse. Sellega lõigati läbi seni päris edukalt vastu pidanud ümberpiiramise ohuga ala, mis Dachne juures juba nädalaid pidas. Kas võis juhtuda, et mingid Ukraina üksused kotti jäid, hetkel ei tea. Mingi võimalus on, et jõe servades olevat võsa pidi taanduda, kui see nii juhtus.
Lisaks surus teine kombits, mille suurust ei tea, aga arvatavalt siingi soomusega eelmisest suunast pisu lääne pool teisel pool Suhõi Jalõ jõge ning rünnaku tipp jõudis sisse Konstantinopili asulasse. Siinnegi samm edasi üle 2 km. Hetkel puudub info, kas vene pool ka asulas kanna maha sai. Arvatavalt saab juba homseks pidada kaotatuks 3×10 km ala Vovtša jõest lõuna pool. Järjest tõuseb Ukraina kaitse pidamine Andrijivka asulas, et suuta pisugi ära kasutada Vovtša jõe liini lõunasuunaliste rünnakute peatamiseks, sest siinne vene idasuunalt surumisel pole ühtki veeliini niipea risti ees.
9. Lõunarinne: ikka seal Velika Novosilka juures vene edenemine jätkus.
Berdjanski suund: Velika Novosilkast kirdes Rozdolne asula juures rinne pisu edasi tagasi kõikus ning senine rindejoon taastus.
Velika Novosilkast põhja pool kandis eilne maruline surumine vene poolt edasi Novootšeretuvate külla, mis asub Mokrõi Jalõ jõe läänekaldal ja sealt pisu lõuna poolgi õnnestus vene poolel u 1×1 km ala hõivata. Hetkel tundub, et kuidagi lihtsalt saadi siin üle jõe.
Tokmaki suund: 2 rünnakut.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on väljendanud valmisolekut saata oma väed Ukrainasse, kui venemaaga jõutakse kokkuleppele sõja lõpetamiseks. USA soovib vastutasuks saada omandisse 50% riigi haruldastest muldmetallidest, mille koguväärtuseks Trump hindas 500 miljardit dollarit Maavaramaardlatega alasid hakkavad valvama Ameerika üksused, kirjutavad NBC ja Financial Times (FT), viidates informeeritud Ameerika ametnikele.
Selline kokkulepe USA-ga võimaldaks Ukrainal hüvitada oma liitlasele miljardeid dollareid relvade ja Kiievile antud toetuse eest alates vene sissetungi algusest 2022. aastal, ütlesid kaks ametnikku NBC-le.
USA rahandusminister Scott Bessent esitles kolmapäeval Kiievis Zelenskile Ukraina haruldaste muldmetallide ühisomandi lepingu projekti, kinnitasid kaheksa kohtumisega tuttavat ametnikku. Minister ütles, et kavandatav leping on kooskõlas presidendi eesmärkidega, avalikustamata dokumendi konkreetseid parameetreid.
Zelenski keeldus dokumendile viivitamatult alla kirjutamast, öeldes, et ta peab sellega tutvuma ja nõunikega nõu pidama. Ukraina ametiisikud küsisid hiljem Ameerika poolelt, kuidas aitaks lepe kaasa nende riigi pikaajalisele julgeolekule, kuid neile anti vaid ebamäärane vastus: leping tagab Ameerika kohaloleku Ukraina pinnal. Bessent väitis, et Moskva heidutamiseks piisaks ainuüksi maavarade maardlaid valvavate USA vägede kohalolekust, vahendab FT.
Zelenski nõuab, et Ameerika ja Euroopa julgeolekugarantiid oleksid maavarade tehinguga otseselt seotud, ütles kolm inimest, kes on USA-Ukraina läbirääkimistega kursis. Ta on huvitatud ka teiste riikide, sealhulgas EL-i riikide kaasamisest loodusvarade edaspidisesse kasutusse. Varem tegi Ukraina peaminister Denys Šmõhal tegelikult EL-i riikidele ettepaneku Ukraina fossiilsete ressursside, sealhulgas titaani, uraani ja liitiumi ühiseks arendamiseks, et tugevdada Euroopa tööstust ja kaitsetootmist.
Kiiev püüab nüüd USA-ga paremat kokkulepet saavutada, ütles Ukraina kõrge ametnik FT-le. Teine Ukraina ametnik, kes küsis, kas Bessenti pakutud leping on Ukraina jaoks halb tehing, vastas, et see on „Trumpi tehing”. „See on raske,” nentis ametnik. Zelenski ise ütles laupäeval, et läbirääkimised haruldaste muldmetallide üle on „veel pooleli”. „Mul oli erinevaid dialooge,” tsiteerib FT presidenti.
Njah, selline tehing ei pruugi kaitsta sõja hilisema jätkumise eest ning panna USA väed kaitsma vaid maardlate alasid tähendab seda, et mujal võib sõda jätkuda…
12. Lühiuudised
venemaa meedia teatel toimus kõne venemaa välisministri lavrovi ja USA välisministri Marco Rubio vahel. USA meedia pole sellest veel teatanud ja välisministeeriumi veebisaidil pole teavet.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.