Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 28. jaanuar 2025:

rindejoone muutusi vaid Donetski rinde keskmises ja lõunasektoris ehk siis jälle päev Pyrrhosele…

1. Uus suurem droonilaine poole Ukrainani ulatus.

2. Droone jagus, tulemustest veel infot polnud, aga kümme hiinlasest soldatit surma sai.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Pokrovski suund eile pidas, rinde keskmises ja lõunasektoris siiski muutusi oli.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaale läheneb pankrottide laine.

12. vene uues ajalooõpikus kirjutatakse, et putin oli „sunnitud” alustama sõda Ukrainaga.

13. venemaa evakueeris Tartuse baasist suure hulga tehnikat ja protsess jätkub.

14. Moskva pensionär mõisteti kahe avaliku kirja eest 8 aastaks vangi.

15. Hiina tehisintellekti idufirma plahvatas globaalseid turge: Lääne tehnoloogiahiiglaste turukapital langes ühe päevaga triljoni dollari võrra.

16. Zelenski mobilisatsioonist: kui pool armeest läheb koju, oleksime pidanud esimesel päeval alla andma.

17. Lühiuudised

Jätkuvalt pole muutunud ettevaatliku optimismi tunnetus Ukraina kasuks. Kui vaadata, kui palju vene poole rünnakuid päevas üldse edenemisi toovad, siis sellise kvantiteediga suurt edu ei kipu tulema, aga kulu katmisega läheb üha keerulisemaks. Eip arvagi, et Ukrainal on kerge, aga seni on siiski hästi hakkama saadud.

159 vene poole rünnakut ehk siis tavapärane kõrge surve, aga mitte tipu lähedal. Kurski rindel jälle vaid 13 vene poole rünnakut ning pooled 60 liugpommist siia kanti tulid. Kupjansk-Kreminna rindel surve langes, selline päev-paar rahulikum (u 15 rünnakut ööpäevas) on seal tavapärane. Siverski rindel jälle vaid üks rünnak ja ikka Bilohorivka külas. Tšassiv Jaris ja Toretski kandis u 20 rünnakut ehk siis keksmiselt tugev surve ning Donetski rinne ikka kõikse raskem, lausa 85 rünnakut kirja läks ning uuesti hakkas tõusma surve Velika Novosilka kandis.

Tooni annab vähenenud soomuse kasutamine rünnakutel ja ikka kõige muuga üritatakse Ukraina possadeni jõuda, sestap enamus kaotusi elavjõus. Kaudtuleüksuste kaotuste number „harju keskmine” ja uuesti on tõusmas tagalatoetuselemendi tabamine.

1. Poole Ukrainani öine saheedide laine ulatus ja kahjuks jagus plahvatusi mitmes regioonis, eriti valusalt sai pihta Sumõ ja Harkivi kant. Piiri- ja rindelähedus ikka hullus sajus…

2. Okupeeritud Luhanskis toimusid plahvatused.

Smolenski linna lähedal teatati droonidest, polevat küll eriti miskit juhtunud aga kiirabi olla palju ringi vuramas.

Belgorodi, Brjanski ja Krimmi kandis olla vene poole sõnul droone alla lastud. Täpsem info varahommikul veel puudus.

venemaa meedia teatel sai teise droonirünnaku tagajärjel Rjazani naftatöötlemistehasele tugevalt kahjustada AVT-4 üksus, mis töötleb toornafta kütusedestillaatideks. Täiendavad tulekahjud puhkesid väävlitustamise ja vaakumgaasiõli muundamise üksustes.

Ukrainas olla hukkunud vähemalt 10 Hiina võitlejat, kuid Peking usub, et selle kodanikud on sadade kaupa liitunud venemaa regulaarsete relvajõududega (tänud vihje eest teemale, Jürgen!). Kipun arvama, et kuna venemaal on hiinlaste arv väga kõrge ning palgad madalad, siis võib kõrge tasu ahvatleda küll. Ukraina poolel olla olnud üks hiinlasest vabatahtlik, aga see kahjuks langes sel sügisel.

vene sõdur paljastas Zaporižja oblastis okupeeritud Tokmaki haiglas valitsevad kohutavad tingimused – koridorid on täis haavatuid, mõned olid sunnitud põrandal lamama.

Belgorodi kuberner Vjatšeslav Gladkov soovitas keelata alaealiste osalemine riiklikes kolledžites ja ülikoolides, kui nad panevad toime riigivastaseid kuritegusid, sealhulgas kritiseerivad armeed ja valitsust. Ta nimetas seda ennetavaks meetmeks.

3. Kursk: vene poole blogikanalid teatasid, et Ukraina luure-diversioonigrupi tegevus rinde läänesektoris sai nurjatud. Ukraina omad pole uudist sellest sektorist andnud. Rindejoone mutusi jälle rindejoones ei tuvastanud, kuigi vene kanalid edust siin ja seal teada annavad aga see juba kuidagi tavapärane.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupiansk-Kreminna: jälle päev ilma rindejoone muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: mõned infokillud vene droonide ja kaudtulelöökidest Toretski linna servadel asuvate sektorite pihta annavad alust oletada, et siiski kuskil püsivaid Ukraina possasid linnas olla võib, sestap seni linna langenuks ei pea…vene poole kurtmist tuli ka Tšassiv Jari suunalt, et karmide lahingutega pole hetkel siiski edasi saadud.

8. Donetsk: Pokrovski suund eile pidas, rinde keskmises ja lõunasektoris siiski muutusi oli.

Rinde keskmises sektoris eile vene pool jälle hõivas hallis alas olnud kahe eenduva kombitsa vahelist ala (kahes sellises kohas), Ukraina eesmisi possasid see ei muutnud.

Kurahove juures Datšne asulast lõunas mõnisada meetrit edasi piki üht põldudevahelist metsariba vene pool kanna maha sai.

9. Lõunarinne: muutusteta.

Berdjanski suund: surve edenemise jätkamiseks algas.

Tokmaki suund: muutusteta.

Melitopoli suund: vaikne.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa majandust ähvardab suur ettevõtete pankrottide arv. Nii seisab valitsuslähedase analüüsikeskuse Makromajanduse Analüüsi ja Ennetamise Keskuse (CMAP) raportis, mida juhib endise presidendi majandusabi ja praeguse kaitseministri andrei Bbelousovi vend. Keskuse eksperdid märgivad, et venemaa äri ajab finantskuristiku äärele laenuintresside järsk tõus pärast keskpanga baasintressi, mis möödunud aasta lõpus saavutas enam kui 20 aasta rekordtaseme – 21% aastas.

Praegu on iga viies töötleva tööstuse ettevõte sunnitud kaks kolmandikku oma maksueelsest kasumist (EBIT) pühendama võlgade teenindamisele. Ja see on riskantne tase ja majanduse investeerimistehnoloogilise tuuma ettevõtted on kõige keerulisemas olukorras, osutab makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskus (CMASF). Väheneb ka kasumi suurus, millelt ettevõtjad saaksid laenuintresse maksta: Rosstati andmetel langes jaanuari-oktoobri majanduse puhas finantstulemus (kasum miinus kahjumid) aastaga 17%. Rahalises mõttes kaotasid ettevõted ligi 5 triljonit rubla (47 miljardit eurot).

Söetööstusettevõtteid ähvardab pankrot, mis on sanktsioonide ja ekspordi kokkuvarisemise tõttu kogunud 80 miljardi rubla kahjumit (761 miljonti eurot); 800 kaubanduskeskust üle venemaa, mida tabasid tõusvate laenuhindade tõttu maksutõusud. Nendega võivad liituda 30% kõigist maanteevedajatest (AvtoGruzExi hinnangul), tee-ehitajad, kes on kaotanud peaaegu poole oma tuludest, samuti umbes 30 lennufirmat ja IT-ettevõtet.

De facto on majanduses juba alanud „krediidi pigistus”, märgib Makromajandusliku Analüüsi ja Poliitika Keskus (CMAP): novembris-detsembris langes uute laenude väljastamine majanduse võtmesektoritele 30–50%. Samal ajal on ettevõtetel üha raskem võlaturult raha laenata: võlakirjade intressimäärad tõusevad ja OFZ-de intressivahed on järsult suurenenud. „Nende protsesside kombineerimine tekitab kõrge laenukoormusega laenuvõtjatele olulisi raskusi varem kogunenud võlgade refinantseerimisel. Lähitulevikus ähvardab see krediidikohustuste maksejõuetuse ja ristvõlgnevuste arvu kasvu,” kirjutab makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosi keskus.

Rosselkhozbanki hinnangul peavad venemaa ettevõtted aastal 2025 tagasi maksma võlakirju rekordilise 7,5 triljoni rubla (71,4 miljardi euro) väärtuses, kõrgpunkt saabub neljandas kvartalis 2,6 triljoni rubla (24,7 miljardit euro) ulatuses. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskus (CMASF) hoiatab, et mitmed maksejõuetused võivad nende ilmnemisel käivitada turul ahelreaktsiooni: väärtpaberite väärtuse langus toob kaasa pangatagatiste odavnemise, mis sunnib panku laenutingimusi veelgi karmistama, mis suurendab ettevõtete võlaprobleeme.

2025. aastal on maksejõuetused ja pankrotid vältimatud, nõustuvad LOKO-Panga võla- ja aktsiafinantseerimisturgude juht Aleksei Balašov ja Rosselkhozbanki investeerimispangandusteenuste juht Juri Novikov. „Ettevõtted muutuvad praeguste laenuintresside juures lihtsalt kahjumlikuks,” selgitab Novikov. Balašovi sõnul võib probleemi ulatus korrata 2008. aastat: „Seal on laenu maksekohustuse täitmata jätmine… Need on emitentide jaoks teises, kolmandas astmes, mida me praegu isegi ei kujuta ette, sest see ei puuduta krediidi valdkonna risk, see jääb laenude refinantseerimise valdkonda ja siis on see lihtsalt lumepall,” vahendab Reuters eksperdi sõnu.

12. venemaal esitleti uut ajalooõpikut 6.-11. klassile, mille on kirjutanud presidendi abi vladimir medinski. Muuhulgas sisaldab see peatükki sõjast Ukrainaga, mis on propagandaklišeede kogumik. Eelkõige on õpikus kirjas, et president vladimir putin talus pikka aega venemaa huvide eiramist lääne poolt ja NATO laienemist itta, kuid lõpuks tuli ikkagi sõda alustada, kuna Euromaidan ja kremli-sõbraliku presidendi Viktor Janukovitši kukutamine 2014. aastal muutis Ukraina agressiivseks venemaa-vastaseks sillapeaks.

medinski, kes juhtis 2022. aasta kevadel Ukrainaga rahukõnelustel invasiooni alguses ebaõnnestunud delegatsiooni, on juba peamise ühtse ajalooõpiku kaasautor. Uut käsiraamatut on vaja selleks, et selgelt selgitada sõjalise erioperatsiooni (SVO) sunniviisilist olemust ning selgitada koolilastele selle eesmärke, ütles peastaabi sõjaväeakadeemia sõjaajaloo uurimisinstituudi juht ivan basik esitlusel. Tema sõnul sundis Lääne soovimatus probleemseid küsimusi poliitiliste vahenditega lahendada ja sõlmida siduv lepingvenemaa julgeoleku tagamise kohta putinit kasutama muid meetodeid. „Donbassi elanike genotsiid, Minski kokkulepete täitmata jätmine, tuuma- ja bakterioloogiliste relvade väljatöötamise oht võivad pikemas perspektiivis omada kõige tõsisemaid tagajärgi kogu Euroopale ja kogu maailmale. SVO on muutunud vältimatuks,” nentis basik. NATO ja Ukraina eitavad, et nad on kunagi venemaale ohtu kujutanud.

Autoritelt küsiti ka, kas neil õnnestus õpikusse lisada Orešniku raketi katsetus, mille venemaa lasi Dnipro pihta pärast seda, kui USA tühistas piirangud Ameerika ATACMS-i kasutamisele Ukrainas. „Kahjuks veel mitte,” ütles ka käsiraamatu kallal töötanud venemaa Sõjaajaloo Seltsi teadusdirektor Mihhail Mjagkov. Samas lubas ta, et õpikut, millel on juba kolm köidet, täiendatakse. Millal see koolides kasutusele võetakse, pole teada. venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik Aleksander Tšubarjan märkis, et käsiraamat on adresseeritud kõigile sõjaajaloo austajatele, kuid peamiselt poistele ja kannab nii hariduslikku kui ka kasvatuslikku koormust. „See on üleskutse arendada noortes vastupidavust, ohverdamisvalmidust ja patriotismi mõistmist,” rõhutas ta.

Põhiline ajalooõpik 10.–11. klassile, mille kirjutamist käskis putin, toodi koolidesse 2023. aastal. medinski märkis, et see sisaldab oluliselt vähem numbreid, kuupäevi, statistikat ja on kergemini loetav kui eelmine versioon. Kokku on ümber kirjutatud 50 aastat venemaa ajalugu alates 1970. aastatest. Lisatud on ka Ukraina sõda käsitlev rubriik, mis on täis putini tsitaate.

13. Süürias Tartuses asuva vene sõjaväebaasi lähedal merel triivivad kaubalaevad on hakanud sealt sõjavarustust peale korjama, näitavad satelliidipildid. Laadimise ohutust jälgib vene mereväe lahingulaev. Sanktsioonide all olevale laevafirmale Oboronlogistics kuuluvate venemaa kaubalaevade Sparta ja Sparta II saabumisest Tartusi sadamasse teatas möödunud reedel satelliidipilte uurinud BBC Verify. Raadio Liberty uurija Mark Krutov avaldas 27. jaanuaril värskeid kaadreid. Laevajälgimisteenistuste andmetel sildus alus teisipäeva õhtul.

Piltide järgi otsustades on viimastel nädalatel sadamaalale toimetatud palju sõjatehnika ühikuid. Eelkõige on fotol kümneid sõidukeid ja suur hulk varustust. BBC kirjutab, et vene sõjaväelased hakkasid Tartusi lähedal varustust koguma detsembri keskel, pärast Bashar al-Assadi režiimi kukutamist. Süüria teistest piirkondadest baasi poole liikunud vene tehnika kolonnid jäädvustasid satelliidid.

Nädal tagasi teatas Tartusi tollidirektor Riyad Judi, et Süüria uued võimud lõpetasid Stroytransgaziga 2019. aasta lepingu Tartusi sadama investeeringute kohta (sõlmitud 49 aastaks). Ettevõte pidi järgmise nelja aasta jooksul sadama uuendamisse investeerima rohkem kui 500 miljonit dollarit. Nüüd taastavad süürlased ise sadama aegunud rajatised. Alles pärast seda lubati eelmainitud vene kaubalaevad sadamasse siseneda, kuigi enne seda triivisid nad sõjaväelaevade saatel Süüria rannikul.

Mereväe analüütik Frederik Van Lokeren ütles BBC-le, et tõenäoliselt oli sadamas veel kaks vene sõjalaeva – Ivan Gren ja Alexander Otrakovsky. Nad võivad aidata ka evakueerimisel. Infot nende laevade kohta kinnitas ka Ukraina sõjaväeluure.

„49-aastase rendilepingu ülesütlemisega on venemaale saanud täiesti selgeks, et Tartusis ei ole enam lootust sõjalist kohalolekut säilitada ning seetõttu pole mõtet sinna kauemaks jääda ja evakueerimist edasi lükata.” ütles Van Lokeren. Samal ajal võtab seadmete ja masinate eemaldamine veidi aega, märkis Anton Mardasov Lähis-Ida Instituudi Süüria-programmist.

Märkimisväärne osa konteineritest ja sõjatehnikast kadus kaidelt pärast Sparta II sadamast lahkumist, selgub fotodest. Laadimine jätkub Spartale. Nagu kirjutab Norra mereväe analüütik Thor Are Iversen, katab evakuatsiooniprotsessi ka vene mereväe Grachonok-klassi sabotaaživastane alus.

Suurem osa vene armee varustusest ja varast viiakse õhuteed pidi, kirjutas venemaa sõjaväelennundusega seostatav Fighterbomberi kanal. Laevad evakueerivad ainult seda, mida on võimatu või liiga kallis lennukitele laadida. BBC märkis ka, et tegevus jätkub Süürias Khmeimimis asuvas venemaa õhuväebaasis. Satelliidipildid näitavad, et vene suuri lennukeid on pärast Assadi Süüriast põgenemist regulaarselt laaditud sõjavarustusega.

14. Moskva Lefortovo ringkonnakohus mõistis 64-aastase pealinna elaniku Konstantin Seleznevi kohtuasjas VKontakte kaudu vene armeed puudutavate võltsingute levitamise eest vene Föderatsioonis süüdi. Prokuratuur nõudis pensionärile kaheksa-aastase vangistuse määramist. Kohtunik Albina Galimova rahuldas selle taotluse.

Seleznevile esitati süüdistus kahe VKontakte postituse pärast, kirjutab Mediazona. Oma esimeses väljaandes püüdis ta juhtida venemaa peaprokuröri igor krasnovi tähelepanu venemaa sõjaväe kuritegudele Ukrainas, sealhulgas Bucha elanike mõrvadele. Mees adresseeris teise postituse vene Föderatsiooni juhile vladimir putinile, nimetades teda terroristliku riigi juhiks. Seleznev kirjutas ka, et ei pea teda seaduslikuks presidendiks.

Postituste autor vahistati 2023. aasta oktoobris. Vaatamata asjaolule, et süüdistatav minestas istungil ennetava meetme valimiseks, saadeti ta eeluurimisvanglasse. Kuu aega pärast vahistamist teatas Seleznev, et teda hoiti kinnipidamiskeskuses koos karistusregistriga kambrikaaslastega, kes üritasid talle survet avaldada. Pensionäri naise sõnul solvas üks kambris olnud naabritest Seleznevit ja tegi tema elu palju hullemaks. Hiljem viidi mees ülerahvastatud kambrisse Moskva eeluurimisvanglas nr 4, kus vangid pidid voodite puudumise tõttu kordamööda magama. Pärast meediakära viidi Seleznev neljakohalisse kambrisse.

Protsess muudeti kinniseks. Isegi akrediteeritud ajakirjanikel ei lubatud kohtuotsuse väljakuulutamisel osaleda. Seleznevi kaitsja rääkis kohtu otsusest koridoris. Ta märkis ka, et tema klient täitis kohtuotsust julgelt ning ajakirjanikud ja kuulajad, kellel ei lubatud istungil osaleda, olid juba kaebuse esitanud.

„10/07 koosolekul nad jälle ei vastanud minu küsimusele kinnise koosoleku põhjuste kohta. Mulle ei antud eelmiste istungite protokolle ja seetõttu ei tea ma prokuratuuri kasutatud mõistete täpset sõnastust,” kirjutas Seleznev ühes oma kirjas.

Ta ütles ka, et peab end sõjakurjategijaks. „Minu riik on alustanud agressiivset sõda Ukraina vastu. Paljud kümned tuhanded on juba surnud. Meie riik rikub rahvusvahelist õigust ja meie sõjaväelased panevad toime sõjakuritegusid. vene Föderatsioonis rikutakse kodanike põhiseaduslikke õigusi. Seetõttu võib vene Föderatsiooni kodanike seas tekkida ärevus, mure ja kriitiline suhtumine meie riiki. Meie riik ja ühiskond on haiged. Haige rassismi ideoloogiast. Ma tahan, et see haigus võimalikult kiiresti mööduks. Ma tahan, et vene Föderatsioonist saaks õigusriik,” seisab kirjas.

15. USA ja Euroopa tehnoloogiahiiglaste aktsiad kannatasid esmaspäeval börsidel suure kokkuvarisemise ajal, kui Hiina idufirma DeepSeek esitles tehisintellekti robotit, mis tõusis eelmisel nädalavahetusel osariikides populaarsuselt liidriks, edestades allalaadimiste arvu poolest ChatGPT-d App Store’is. Kiibitootja Nvidia aktsia langes New Yorgis 13%, pühkides mõne tunniga ettevõtte turukapitalist maha 486 miljardit dollarit – rekordiline summa kogu perioodi kohta, mil tema aktsiatega kaubeldi.

Maailma suurima kiibitootjatele litograafiliste tahvlite tootja Hollandi ASML-i aktsia langes 12%. Järsult langesid ka teiste tehisintellektiga seotud ettevõtete aktsiad: Palantir 6%, Super Micro Computer 9%, Broadcom 12% ja Marvell Technology 14%. Kokku langesid USA ja Euroopa tehnoloogiahiiud ühe päevaga triljoni dollari võrra, arvutas Bloomberg.

„On muret, et DeepSeeki uus toode võib häirida AI-s väljakujunenud ärimudelit,” kirjutasid Jefferiesi analüütikud. Fakt on see, et DeepSeeki robot saab töötada vähem tootlike mikrokiipide peal ja on tasemel võrreldav Ameerika OpenAI analoogiga, kuigi kasutab avatud lähtekoodiga tasuta keelemudelit.

Ettevõte pälvis ülemaailmse tehisintellekti kogukonna tähelepanu pärast detsembris avaldatud uudist, mis paljastas DeepSeek-V3 koolituse maksumuse: Nvidia H800 kiipidel põhinev arvutusvõimsus oli alla 6 miljoni dollari. See on seadnud kahtluse alla selle põhjuse mõnede USA tehnoloogiaettevõtete otsused investeerida tehisintellekti miljardeid dollareid, pannes mitmete suurte tehnoloogiategijate, sealhulgas Nvidia aktsiad kukkuma.

Nende mudelite kasutamine on ka kuluefektiivsem, kirjutab Reuters. DeepSeeki ametlikul WeChati kontol avaldatud postituse kohaselt vajab eelmisel nädalal välja antud DeepSeek-R1 mudel olenevalt ülesandest 20–50 korda vähem energiat kui OpenAI o1 mudel.

DeepSeek on Hangzhous asuv idufirma, mille enamusaktsionär Hiina ettevõtete avalduste kohaselt on Liang Wenfeng, üks riskifondi High-Flyer kaasasutajatest. 2023. aasta märtsis teatas Liang Wenfeng Foundation oma ametlikul WeChati kontol, et nihutab oma fookust kauplemistegevuselt uue sõltumatu uurimisrühma moodustamisele, mis uurib AGI (tehisintellekti) olemust. DeepSeek sündis samal aastal.

DeepSeeki edu on Hiina kõrgeimates poliitilistes ringkondades juba märgatud. Riikliku uudisteagentuuri Xinhua teatel osales ettevõtte asutaja Liang Wenfeng 20. jaanuaril, DeepSeek-R1 avaliku käivitamise päeval Hiina peaministri Li Qiangi juhitud kinnisel ettevõtjate ja ekspertide sümpoosionil.

Miks lugu sai siia, sest tavaliselt neid ei kajasta? Esmalt, see protsess võib tuua suuri muutusi järjest tõusvas majandussõjas ida ja lääne vahel ning järjest enam mõjutavad meie ümber toimuvat üha uued ja uued kiired muutused teadmistes nii olemasolevast kui kordades kasvatavad teadmatust tuleviku osas. Kipub arvama, et see üks muutuse tugev ilming võib oluliselt muuta ka sõja kulgu Ukrainas, sest mitte ainult tähelepanu ei lähe mujale vaid tuntav ressurssi kahanemine maksutulu näol seab rohkem piire Ukraina abistamisele, sest paljud valijad ei kipu sellega veelgi enam nõus olema…

16. Zelenski intervjuu Itaalia ajakirjanikule Cecilia Saligale väljaandes Il Foglio: Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et sõjaseisukord näeb vastavalt seadusele ette inimeste mobiliseerimist alates 25. eluaastast ning sõjaväelaste koju naasmiseks tuleb venemaad sundida sõda kiiremini lõpetama.

„Seaduse järgi mobiliseeritakse täna (kodanikud) vanuses 25+. Mobilisatsioon on käimas ja see mobiliseerib piisava hulga inimesi selles vanuses. Neil on rotatsioonid või puhkused. Aga see pole muidugi ilmselge, me peame selle kvaliteedi nimel tööd tegema.”

Presidendi sõnul on palveid seoses sõjaväelaste kojutoomisega, kuid seadus seda veel ette ei näe. „Ehk siis sõjaseisukord, see näeb ette inimeste mobilisatsiooni ja kõik need ressursid, mis riigis on. Absoluutselt kõik,” ütles riigipea.

Zelenski tsitaat: „Ja see on kahjuks selle sõja väljakutse ja miks on vaja seda võimalikult palju kiirendada, et see lõpetada. Sundida venemaad seda sõda lõpetama. Täna kaitseme ennast. Kui homme läheks näiteks pool armeed lihtsalt koju, siis oleks vaja olnud juba esimesel päeval alla anda. See on õige. Sest kui homme läheb pool rahvast koju, tapab putin meid kõiki.”

Presidendi ettepanekul pikendab Ülemraada alates 2022. aasta veebruarist riigis sõjaseisukorda ja üldmobilisatsiooni. Seega jätkub Ukrainas sõjaseisukord ja mobilisatsioon peaaegu 3 aastat pärast venemaa sissetungi.

17. Lühiuudised

Iisraeli suursaadik Ukrainas Brodski ütles, et Iisrael ei ole otsustanud kätte saadud vene relvi Ukrainale üle anda. „Kuigi endine parlamendisaadik selle idee välja pakkus, ei rakendatud seda kunagi. Iga selline otsus langeb ainult Iisraeli kaitseministeeriumile, kes pole seda heaks kiitnud,” rõhutas ta.

Mobilisatsiooniea langetamine Ukrainas on vajalik, kuid sellega peavad kaasnema sobivad tingimused, ütles 3. ründebrigaadi ülema asetäitja Maksõm Žorin. Ta soovitab kuni sõjaseisukorra lõpuni teenindamise asemel pakkuda 1-2-aastaseid lepinguid koos rahaliste stiimulite ja selgete teenusetingimustega.

Pärast 14 kuud vangistust on 3 Ukraina meremeest lõpuks kodus. Alates 2023. aasta novembrist Jeemeni Houthide käes olnud Galaxy Leader laeva meeskonnaliikmed on vabastatud ja turvaliselt tagasi saadetud.

Ungari avaldab EL-ile survet, et nõuda Ukrainalt venemaa naftatransiidi jätkamist ja arutada gaasitransiiti vastutasuks venemaa-vastaste sanktsioonide toetamise eest. Aruanded näitavad, et Budapest tegi EL-i avalduse, milles soovitakse Kiievilt tagatisi naftatarnete kohta.

Ungari esindajad on blokeerinud Euroopa Liidu riikide ühise üleskutse mitte tunnustada Valgevene presidendivalimisi.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised