Sõja ülevaade: 1065. päev – Venemaa võib rünnata EL-i juba 2028. aastal
Avaldatud: 23 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. jaanuar 2025:
vaid 115 vene poole rünnakut, mõne edenemise need siiski tõid aga vähe…
1. Sihtmärgiks sobib kõik.
2. Juba pikalt pole venemaal rahulikku õhtut ega ööd.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: paari hoone kaotus Tšassiv Jaris.
8. Donetsk: kinnitatud muutused polnud miskit hullu, aga üks väide tegi murelikumaks kuid sellele täiendavat kinnitust ei leidnud.
9. Lõunarinne: Velika Novosilkast pole veel 1/4 vene poole kontrolli all.
10. Herson: muutusteta.
11. Ühendkuningriigi ranniku lähedal märgati vene spioonilaeva.
12. EL-i diplomaatia juht kutsub üles valmistuma sõjaks venemaaga 3-5 aasta pärast.
13. Lääne luure: putin kaotas Kurski oblastis iga kolmanda Põhja-Korea sõduri.
14. vene prokuratuur avastas mitme miljoni dollari väärtuses vargusi vene rahvuskaardi talvevormide tarnimisel.
15. Rosstat teatas uutest inflatsioonirekorditest pärast putini avaldust majanduse „edu” kohta.
16. Sberbank järgib Gazpromi massiliste koondamiste käivitamisel.
17. venelased on Türgi suurimate kinnisvaraostjate edetabeli esikohal kolmandat aastat järjest.
18. „See läheb hullemaks.” Trump ähvardab venemaa maailmamajandusest välja lõigata, kui putin sõda ei lõpeta.
19. Lühiuudised
USA Riiklik Julgeolekunõukogu on peatanud kümned Ukraina, Iraani ja Põhja-Koreaga töötavad ametnikud, vahendab The Washington Post. Ametnikel kästi „viivitamatult hoonest lahkuda, koju minna ja jääda ootele” ehk siis täiendav kinnitus eilsele uudisele…
Jätkuvalt pole ettevaatlik optimism kadunud, et sõja käigus on õrnalt tunda muutust ja seda Ukraina kasuks. Paljud uudised küll seda arvamust ei kipu toetama, aga mingite märkide koosmõjul see tunne juba paari nädalane on.
Ilm Ukrainas läks sajule, tuleb nii vihma-lörtsi-lund kolmel päeval, aga kuna väike pluss, siis pinnase kandvusele pisu mõjub. Ja edasi päike ning ikka plusskraadid.
Rünnakutest: 115 kokku, Kurski rindel vaid 9 rünnakut, keskenduti rohkem liugpommide (34) heitmisele ning muude lennukitelt teele saadetava staffiga töötlemisele lisaks kaudtuleüksuste ja droonide tihedale tööle. Eip tea, kas siin rindel hakkavad kaotused juba pisu tunda andma, et nüüd vähemalt ajutiselt kaugemalt töötlemisele keskenduti. Lisaks kasvas surve Toretski linnas ja selle ümber (14) ning Donetski rindel üle 60 rünnaku. Liugpomme heideti kokku 116 ehk siis viimase aja rekord (vist saadi uuesti tarneahel tööle, eks lähipäevad näitavad), kaudtuld 5 tuhande kanti ja kamikaze droone 2500 kanti ehk siis kumbagi päris tipus polnud, aga kõrge tase siiski.
Soomuse ja isikkooseisu kaotuste numbrid küll tuntavalt langesid, aga kaudtuleüksuste kaotuste number ikka kõrge. Tagalatoetuselemendi kaotuste number langes vast ajutiselt, anomaalia põhjuseid ei hakanud tuletama… Jätkuvalt vallutatud maa hing vene poolele väga kallis ning selle suhtarvu tõus (ruutkilomeeter versus soldat/militaartehnika) pole lõppenud. Lisaks on vaatamata tugevale survele paljud rindelõigud pidanud üllatavalt hästi vastu. Mitmeid kriitilisi kohti küll jagub, aga tundub, et päris kõikjal enam vene pool nii tugevalt ja kvaliteetselt suruda ei suuda.
1. venemaa tabas õhtul Zaporižjat 5 drooniga Shahed, teatab piirkonna kuberner. Rünnak põhjustas ühes linnaosas tulekahju. Üks hukkunu ja 16 vigastatut. Varahommikul korraldas venemaa linnale raketirünnaku, tabades üht elumaja.
venemaa pommitas Kostjantõnivkat (asub Dnepri jõe põhjakaldal) terve päeva. Kohaliku prokuratuuri teatel sooritas vaenlane linnale 15 minuti jooksul üheksa õhulööki. Esialgsete aruannete kohaselt kasutasid vene väed UMPK mooduliga varustatud pomme FAB-250.
Öösel ikka saheedid Kiievi kandis. Mujal tavapärane sadu…
2. Voroneži ja Belgorodi oblastis kuulutatakse Ukraina UAV-droonide ohust.
3. Kursk: rindejoone muutusi ei tuvastanud. Senised videod ja pildid näitavad, et hävinud vene soomustehnika tihedus kisub sinna Vuhledari kanti.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile vene poole kolme sillapea kasvu ei tuvastanud ehk siis rünnakuid jagus, tulemust mitte.
6. Siversk: kõikuv surve, on päevi, kus rünnatakse mitmes sektoris tugevalt ja siis mitu päeva rahulikum.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris ja Toretski servadel karmid linnalahingud jätkusid, Ukraina reidid pole vene eesmistele possadele lõppenud ja hoiavad sellega juba mingi aeg rinnet paigal. Õige pisu suutis vene pool kasvatada Tšassiv Jari kesklinnas enda kontrollitavat ala mõnede hoonete võrra.
8. Donetsk: kinnitatud muutused polnud miskit hullu, aga üks väide tegi murelikumaks kuid selle täiendavat kinnitust ei leidnud.
Tšassiv Jari-Pokrovski vaheline eenduv vene poole kombits kasvas eilegi ja jõuti Baranivka külani, mis arvatavalt täna-homme langeb, sest külast lääne-loode pool on vene pool saanud kanna maha sealses metsaribas ja tõusis seetõttu kõrgele oht saada külas ümber piiratud. Lisaks tugevdab vene pool tugipunkte suure mõlema linna vahelise maantee ristmiku juures jätkamaks edasi surumist põhja suunas.
Pokrovski linnale otse peale tungimine on seni vene poolel olnud lootusetu üritus, aga see tüse kombits linnast lõuna-edela suunal kipub pisu jälle kasvama. Kuna erinevad blogikanalid annavad jälle vastuolulist infot, siis täpsem seis selguseta. Kipub arvama, et Kotline küla ümber suutis vene saada kahes kohas edasi u 500-1000 m ja kanna maha saada sealsetes metsaribades põldude vahel. Ühe blogikanali kaart näitas aga lausa 3 km edasi hüpet üle suurte põldude olla jõutud silmsidesse suurima Pokrovskist väljuva maanteega, mis otse lääne poole kulgeb. Eks homne päev vast annab rohkem selgust. Küll ei suutnud vene pool saada tagasi enda kaotatud possasid sealt järgmises Udazne külas pisu edelapool ning nüüd üritavad külast lõunas asuvaid põldusid pidi edasi saada vallutamaks küla.
Kombitsa Pokrovskist kaugemas otsas (edelas) sai vene pool sisse Uspenivka külasse. Osa küla siiski veel Ukraina kontrolli all.
Rinde keskmises sektoris paaris kombitsate vahelises hallis alas vene poole edenemisi oli, aga ei miskit hullu.
Kurahovest läänes ja lõunas vene poole edusamme pole jälle tuvastanud.
9. Lõunarinne: veel pole Velika Novosilka täielikult langenud.
Berdjanski suund: Velika Novosilkast pole veel 1/4 vene poole kontrolli all, aga kvartali kaupa asula hõivamine käib.
Tokmaki suund: tavapärane.
Melitopoli suund: ühe tugevama rünnaku vene pool tegi saamaks tagasi vist juba u kuu tagasi kaotatud possad, aga ei õnnestunud..
10. Herson: muutusteta.
11. Ühendkuningriigi kaitseminister John Healey ütles, et vene luurelaev Jantar sisenes viimastel kuudel kaks korda Suurbritannia vetesse. Tema tegevuse jälgimiseks mobiliseerisid Briti võimud kuningliku mereväe laevu, sõjalennukeid ja allveelaeva. Viimane Jantariga seotud intsident oli 20. jaanuaril, kui see asus Ühendkuningriigi rannikust umbes 45 miili kaugusel, ütles Healy alamkojale. 2024. aasta novembris märgati sama alust Ühendkuningriigi olulise veealuse infrastruktuuri läheduses, millega seoses otsustati allveelaev – hoiatusena – pinnale tõsta.
„See on vene luurelaev, mis on loodud luureandmete kogumiseks ja Ühendkuningriigi kriitilise veealuse infrastruktuuri kaardistamiseks. Tema tegevus on järjekordne näide venemaa kasvavast agressioonist,” ütles John Healey (tsiteerib Bloomberg). Minister rõhutas, et venemaa viib läbi laiaulatuslikku sabotaažikampaaniat kogu Euroopas, ohustades veealuseid kaableid ja muud mereinfrastruktuuri. „Minu sõnum president putinile on: me näeme teid, me teame, mida te teete, ja oleme valmis astuma otsustavaid samme oma riigi kaitsmiseks,” lisas ta. Healy ütles ka, et Jantar lahkus Suurbritannia vetest ja on nüüd Põhjamere Hollandi osas.
Healy kommentaarid tulid vähem kui kuu pärast seda, kui tanker Eagle S, mis Soome võimude hinnangul võib kuuluda venemaa varilaevastikku, kasutas oma ankrut Estlink 2 toitekaabli ja nelja telekommunikatsioonikaabli kahjustamiseks. Tanker peeti kinni ja viidi Kilpilahti sadamasse ning Helsingi kohus määras 20. jaanuaril aluse aresti alla. Mõnel meeskonnaliikmel keelati Soome territooriumilt lahkumine kuni uurimise lõpuni.
Estlink 2 juhtum pole Baltikumi regioonis viimase aja kaugeltki ainus. Nii sai 2024. aasta detsembris kahjustada Soome ja Rootsi vaheline internetikaabel ning novembris Leedu ja Rootsi vahelised BCS East-West Interlinki kaablid ning Soomet Saksamaaga ühendav C-Lion1.
Selle taustal lubas NATO peasekretär Mark Rutte suurendada alliansi kohalolekut Läänemerel. 14. jaanuaril 2025 teatas ta uuest NATO missioonist nimega Baltic Sentry. Selle eesmärk on tagada veealuste kaablite ohutus ja vältida edasisi kahjustusi.
12. venemaa võib rünnata mõnda EL-i riiki juba 2028. aastal, mistõttu peaksid ühenduse liikmed kulutama raha mitte ainult sõja ärahoidmisele, vaid ka selleks valmistumisele, ütles Euroopa diplomaatia juht Kaja Kallas Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) aastakonverentsil. Ta viitas riiklikele luureandmetele, mille kohaselt kavatseb kreml 3-5 aasta pärast testida EL-i kaitsevalmidust.
Kallas ei avaldanud võimaliku agressiooniplaani üksikasju, kuid meenutas, et venemaa president vladimir putin mõistab ainult „jõu keelt”. Tema arvates oli EL talle liiga kaua alternatiive pakkunud lootuses, et ta valib sõja asemel koostöö, mille eesmärk on saavutada majanduslik õitseng, kuid selle asemel valis ta imperialistlikud ambitsioonid ja militariseerimise.
Sellega seoses kutsus Kallas üles suurendama kaitsekulutusi. Tema sõnul kulutab venemaa praegu sõjalistele eesmärkidele ligi viis korda rohkem (9% SKT-st versus 1,9% SKT-st EL-is keskmiselt) ning toodab kolme kuuga nii palju relvi ja laskemoona kui EL suudab aastas toota. Kallas rõhutas, et „Euroopa suutmatus investeerida oma sõjalisse potentsiaali saadab agressorile ohtliku signaali: nõrkus provotseerib teda”. Samas usub ta, et venemaa pole võitmat” ja kannab juba nii sõjaliselt kui ka majanduslikult märkimisväärseid kaotusi, mistõttu jääb EL-i põhiülesandeks ka edasine abistamine Ukrainale, mis on Euroopale „aja ostja”.
Kallas meenutas, et EL-i riikide majandus on kokku 17 korda suurem kui venemaa oma, mistõttu tuleb ohu vastu võitlemiseks vaid pingutada. Tema arvates peab EL putinile näitama, et ta kaotab, ja peatama ta enne, kui ta ründab. „Aeg ei ole venemaa poolel, kuid see ei pruugi olla ka meie poolel. Teeme ikka liiga vähe. Peame suurendama oma kaitsekulutusi, parandama oma võimeid ja olema valmis sõjaks. Peame tegema koostööd ka oma liitlastega – USA, NATO ja Suurbritanniaga,” lõpetas Kallas.
Varem tegi sarnase avalduse NATO peasekretär Mark Rutte. Ta kutsus alliansi liikmeid üles valmistuma võimalikuks sõjaks venemaaga nelja kuni viie aasta jooksul, rõhutades, et nende praegused jõupingutused oma kaitse tugevdamiseks on ebapiisavad, kuna kreml taotleb pikaajalist vastasseisu Ukraina ja lääneriikidega. venemaa kaitseminister andrei beloussov lubas „järgmisel kümnendil” sõjalist kokkupõrget NATO-ga Euroopas.
13. Jaanuari keskpaigaks olid Põhja-Korea (KRDV) väed Kurski oblastis kaotanud umbes 4000 hukkunute ja haavatutena, mis moodustab kolmandiku Ukraina-vastases sõjas osalenud KRDV sõdurite koguarvust. Sellest teatas BBC Russian Service, viidates lääne luureagentuuride andmetele. Kurski lähistel toimunud lahingutes hukkus vähemalt tuhat põhjakorealast. Nagu BBC julgeolekukorrespondent Frank Gardner märgib, on sellised kahjud ülisuured. Üldkahjude kategooriasse ei kuulu mitte ainult hukkunud ja haavatud, vaid ka need, kes on kadunud või tabatud.
Küll aga võib Pyongyang lähema kahe kuu jooksul saata venemaale uue sõjaväelaste rühma, kirjutab New York Times. Mõne G20 riigi hinnanguid tundvad Bloombergi allikad väidavad, et Põhja-Korea on valmis andma Moskva toetuseks kuni 100 000 sõdurit.
Detsembri lõpus teatasid Lõuna-Korea staabiülemad, et Pyongyang kavatseb saata venemaale lisajõude ja sõjavarustust. Varude hulgas on mainitud 240 mm mitmikraketisüsteeme ja 170 mm iseliikuvaid suurtükiväe üksusi.
Oktoobris ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Põhja-Korea saatis väed venemaad toetama. Seda teavet kinnitasid Lõuna-Korea ja USA luureteenistused. Kiievi hinnangul võib Põhja-Korea sõjaväelaste koguarv venemaal ulatuda 12 tuhande inimeseni. Lõuna-Korea luure teatab, et Moskva maksab Pyongyangile iga sõduri eest 2000 dollarit, mis võrdub Põhja-Korea kodaniku 83 aasta palgaga.
Nagu NYT Ukraina luureandmetele viidates kirjutab, kuulus venemaale paigutatud Põhja-Korea vägedesse esialgu umbes 500 ohvitseri ja kolm kindralit. Ukraina sõjaväelased väidavad, et põhjakorealasi kasutatakse nn liharünnakuteks. Nad saadetakse Ukraina kindlustatud positsioone hõivama läbi miiniväljade ja tugeva tule all, mis toob kaasa suuri kaotusi.
Põhja-Korea sõdureid ei tabata peaaegu kunagi: haavatud õhivad end sageli granaatidega ja allaandjate elu lõpetavad vene droonid.
Ukraina sõjaväelased ja Ameerika ametnikud märgivad, et Põhja-Korea üksused toimivad tõhusalt eraldiseisva lahinguüksusena. Nad erinevad keele, väljaõppe ja sõjalise kultuuri poolest. USA kaitseministeeriumi Pentagoni endine ministri asetäitja rahvusvaheliste julgeolekuküsimuste alal Celeste Wallander ütles, et Põhja-Korea väed on enamasti sihtotstarbelisteks missioonideks loodud eriüksused, kuid venemaa kasutab neid peamiselt tavajalaväena.
Moskva ja Pyongyangi koostöö süvendamine sai alguse pärast putini Põhja-Korea visiiti 2024. aasta suvel. Kohtumisel allkirjastasid juhid strateegilise partnerluse lepingu, mis näeb ette vastastikuse sõjalise abi rünnaku korral.
14. vene uurimiskomitee (JK) kontrollib prokuratuuri andmeid ligi 50 miljoni rubla varguse kohta vene rahvuskaartidele talviste väliülikondade „Mohh” tarnetest, kirjutab Kommersant. Õmblemise teostas Moskva lähedal Štšjolkovos registreeritud OOO Novõi Dizain. Riigikaitsekäsu täitmise raames sõlmis ettevõte lepingu Taimuraz Bolloevi BTK Grupiga, kes muuhulgas tarnib toodangut vene armeele, vene rahvuskaartidele ja uurimiskomiteele.
Kokku tuli valmistada 18,9 tuhat vormiriietuse komplekti: esimese lepingu alusel 1,5 tuhat 5,6 miljonit rubla ja teise lepingu alusel 17,4 tuhat 64,6 miljonit rubla eest. Tegelikult tarnis ettevõte kliendile ainult 35 vormi ja seejärel veel 2,7 tuhat vastavalt 129 tuhande ja 10,1 miljoni rubla eest. Ülejäänud 16,2 tuhat komplekti väärtusega 59,9 miljonit rubla ei tarnitud. Samal ajal on New Designile üle kantud juba 49,3 miljonit rubla, millest firma on välja kasseerinud 21,5 miljonit.
Lisaks avastas prokuratuur, et Moskva lähedal Losino-Petrovskis on registreeritud veel mitu ettevõtet, kus asusid OOO Novõi Dizain tootmisüksused: OOO Provpošiv, OOO Vietstil, OOO Art Moda, OOO Siluet jne. Neil kõigil on ühised juhid ja kasusaajad: Thanh Le Van, Elena Le Van ja Vadim Kravtsov. Uurimiskomitee usub, et see võib viidata võimalike pettuste isikurühma olemasolule.
Varem arreteeriti venemaal siseministeeriumi tarnija juhtumis, mis puudutas defektseid särke. BMF-i ettevõtte peadirektor Boris Ljašuk pandi vangi. Teda süüdistati selles, et politseijaoskonnale üle antud 350 tuhande suurune särkide partii oli defektne, kuna nende õmblemisel kasutati madala kvaliteediga niite, mistõttu tooted muutusid kiiresti kasutuskõlbmatuks. Kahju suuruseks hinnati 564,5 miljonit rubla.
Kahe miljardi rubla omastamises kaitseministeeriumile kuulivestide omastamises vahistati ka Piketi kontserni peadirektor Andrei Esipov ja kaks tema alluvat: turvateenistuse juht Mihhail Kaltšenko ja finantsdirektor Viktoria Antonova. Uurimise andmetel kasutas riigikorporatsiooni juhtkond 20 000 kuulivesti tarnimiseks eraldatud raha Ukrainaga sõjas osalejatele mitmete ettevõtete aktsiate, Moskvas asuva ärikeskuse ja Moskva oblastis asuvate maatükkide ostmiseks. Lisaks sattus eelarveraha mitmekümnele erakontole. Kogu vara arestiti kohtumäärusega.
15. Inflatsioon venemaal kiirenes taas 2025. aasta alguses, teatas Rosstat kolmapäeval. Nädalal 14.-20. jaanuarini lisas tarbijahinnaindeks veel 0,25% ning aastane inflatsioon jõudis 9,9%-ni ning kirjutas ümber 2023. aasta veebruari rekordi. Rosstati andmetel tõusid hinnad jaanuari kolme nädalaga 0,92%, rohkem kui mullu terves jaanuaris (0,86%). Ja toiduainete inflatsioon jõudis 11,4%-ni, mis on uus maksimum alates 2022. aasta oktoobrist.
Kartuli hinnad, mis eelmisel aastal tõusid 92%, tõusid 1. ja 20. jaanuari vahel veel 2,6%. Pärast aastaga toimunud 43% hinnatõusu on kapsas kallinenud veel 3,5%. Sibul on tõusnud kolme nädalaga 4,3%, pärast 46% kasvu viimase aasta jooksul.
Ühistranspordi hinnad tõusid pärast jaanuarikuist indekseerimist 5,7-8,2% ning analgin juhtis aastavahetuse järel apteekide riiulitel inflatsioonijooksu: nädalaga kallines see 0,5% ja aasta algusest ligi 2%.
Rosstat teatas uutest inflatsioonirekorditest mitu tundi pärast putini kohtumist valitsuse liikmetega, mille käigus ta nimetas möödunud aastat majanduse jaoks edukaks. Mittenafta- ja gaasieelarve tulud kasvasid 26% ja ületasid plaani, pangandussüsteem on usaldusväärne ning eelarvedefitsiit – 1,7% SKT-st – on kordades väiksem kui USA-s, uhkustas putin.
Vaatamata putini avalikule bravuurile on kremlis kasvav mure majanduse olukorra ja selle üle, kas see suudab vastu pidada sõja jätkumisele, ütles Financial Timesile olukorraga kursis olev allikas. Püüdes inflatsiooni aeglustada, tõstis venemaa keskpank baasintressi kuus korda, viies selle 21%-ni aastas, mis on viimase 22 aasta kõrgeim tase. putin „teab, et majandus ei saa sellise kiirusega kasvada, see on katastroof,” ütles FT allikas ja lisas, et sünge majandusväljavaade võib sundida venemaa presidenti sõja 2025. aastaks lõpetama.
16. Sberbank on käivitanud ulatusliku kampaania töötajate arvu vähendamiseks oma tütarettevõtetes: Cooper, MegaMarket, SberLogistics ja Samokat. Kõik neli osakonda kuuluvad e-kaubanduse lahendusi arendavasse meeskonda Ecom,tech (punkti asemel koma, et facebook käsi ei väänaks). Esiteks otsustas pank programmeerijatest ja arendajatest lahti saada, vahendab CNews. Ecom.techi ühe osakonna juhataja ütles väljaandele, et Cooper on juba koondanud 20% IT-spetsialistidest (umbes 200 inimest 1000-st), selgitades seda „eelarve kokkuhoiu ja ülaltpoolt tehtud tellimustega”. Tema sõnul pakutakse töötajatele lahkumist vastastikusel kokkuleppel. „Nad ütlesid sõna otseses mõttes: kirjutage kaks nimekirja: esimene laine 45%, teine veel 9%. “Ja paljud juhid kirjutasid,” lisas ta.
Teine Ecomtechi allikas ütles, et koondamised algasid juba detsembris ja ainuüksi MegaMarket valmistub kärpima kuni 25% oma töötajatest. Ametlikku teadet Sberbankilt aga pole. „Nad tulevad suuliselt ettepanekuga lahkuda vastastikusel kokkuleppel ja siis on läbirääkimised tasu üle,” ütles ta ja täpsustas, et tavatöötajatele makstakse tavaliselt „kaks-kolm palka” ja juhtidele „viis-kuus”. Allikas märkis ka, et Cooperis, kus iga viies IT-spetsialist on juba vallandatud, on koondamised minimaalsed, kuna tegemist on „palju edukama projektiga”.
Avalduse kirjutanud Sbertechi arendaja ütles, et neil oli detsembri alguses nendega kohtumine ja neile öeldi, et „ülevalt antud käsul optimeerisid nad juhtimist kohtades, mis ei toonud kasumit”. Tema sõnul plaanib pank praegu keelduda allhankega tegelejate teenustest ja see on kolmandik meeskonnast. „Allhankefirmad said paar nädalat varem teada, et nende lepinguid alates detsembrist ei pikendata, kuid nad hoidsid töötajaid päris lõpuni teadmatuses – ilmselt arvasid, et see otsus muutub. Selle tulemusena said nad ühel päeval teada, et neil pole enam projekti,” nentis ta. Tema sõnul käib praegu arendusmeeskondade liitmine ja programmeerijate üleviimine vabadele kohtadele, kuid kohti kõigile ei jätku. Sberbanki tütarettevõtete töötajatelt kaebusi saanud Telegrami kanali IT-töötajate ametiühing andmetel ootavad ettevõtted oma töötajate arvu vähendamist 30-50%.
Eksperdid usuvad, et venemaa IT-spetsialistid seisavad silmitsi Ukraina-sõjast tingitud majandusliku ebastabiilsuse tagajärgedega. Ettevõtted koondavad selliseid spetsialiste massiliselt kaubandussuhete häirete, imporditud tehnoloogiate kallinemise ja keskpanga rekordilise baaskursi (21%) tõttu, mis on raskendanud pikaajaliste IT-projektide planeerimist ja elluviimist. „Koondamise peamiseks põhjuseks on äritegevuse langusest tingitud ülehinnatud IT-spetsialistide kahjumlikud kulud,” selgitas tehnoloogiaettevõtja ning Getmobiti asutaja ja tegevjuht Maria Rukavišnikova.
Varem sai teatavaks, et Euroopa turu kaotanud ning sõja ja sanktsioonide tõttu sadu miljardeid rublasid kahju kandnud Gazprom valmistab ette ulatuslikke koondamisi. Eelkõige kavatseb ettevõte kärpida 1600 peakontori töötajat. Juhatuse aseesimees Jelena Iljuhhina selgitas sellise sammu vajalikkust Gazpromi väljakutsete ja asjaoluga, et monopol peab optimeerima kulusid kõigil juhtimis- ja tootmisprotsesside tasanditel.
17. venelased tõusid 2024. aasta lõpuks taas suurimateks välismaisteks kinnisvaraostjateks Türgis, hoolimata kinnisvara ostmise olulisest vähenemisest. RIA Novosti teatab sellest viitega Türgi statistikainstituudi (TUIK) andmetele. TUIK-i andmetel ostsid venelased 2024. aastal 4867 kinnisvara, olles välisostjate seas esikohal. Teisel kohal olid Iraani kodanikud, kes ostsid 2166 kinnisvara, esikolmiku moodustasid ukrainlased 1631 tehinguga.
venelased on Türgi kinnisvaraturul liidripositsiooni säilitanud kolmandat aastat järjest. Nende aktiivsus on aga märgatavalt vähenenud: 2023. aastal soetati üle 10,5 tuhande kinnisvara ning 2022. aastal Ukrainas puhkenud sõja ja mobilisatsiooni väljakuulutamise taustal rekordilised 16,3 tuhat (24% kõigist kinnisvaraostudest). välismaalaste poolt aastate jooksul). Võrdluseks, 2021. aastal ostsid venelased Türgist 5,4 tuhat maja ja korterit.
2023. aasta lõpus tõstis Türgi elamisloa saamiseks vajaliku kinnisvara minimaalse väärtuse 200 000 dollarini. Varem oli minimaalne summa väikelinnades 50 000 dollarit ja suurlinnades 75 000 dollarit. Intermark Globali juhtivpartneri Irina Moševa sõnul on elamisloa saamise reeglite karmistamine vähendanud Türgi atraktiivsust venelaste jaoks. „Täiendavad piirangud välisostjatele ja keerulised tingimused immigratsioonistaatuse saamiseks aitavad kaasa huvi nõrgenemisele,” märkis ekspert RBC kommentaaris.
Rubla nõrgenemine ja elukalliduse tõus Türgis on saanud järjekordseks takistuseks venemaa ostjatele, rõhutab Golden Brown Groupi tegevjuht Tatjana Burlakovskaja. Aktiivsuse vähenemist seletatakse ka sellega, et paljud venelased on juba varasematel aastatel elukohariigi muutmise plaane ellu viinud. Nagu märkis ettevõtte Gžarf peadirektor Aleksei Kotlov, sisenesid venelased aktiivselt Türgi kinnisvaraturule aastatel 2022-2023, kuid 2024. aastal hakkas see trend langema. Täiendavaks takistuseks oli rahvusvaheliste maksete raskus: sanktsioonide tõttu muutus raha välismaale ülekandmine palju keerulisemaks.
Samal ajal leidsid venelased 2024. aastal lahendusi kinnisvara ostmiseks Euroopas. Agentuuri Intermark Global andmetel tehti möödunud aasta esimesel poolel 35% venemaa kinnisvaratehingutest EL-i riikides. 2022. aastal langes selliste tehingute maht järsult sanktsioonide, immigratsiooniprogrammide karmistamise ja „kuldsete viisade” väljaandmise lõpetamise tõttu.
18. USA karmistab venemaa-vastaseid sanktsioone kuni venemaa ekspordi täieliku embargo kehtestamiseni (kaasa arvatud), kui president vladimir putin ei lõpeta sõda Ukraina vastu. USA president Donald Trump ütles seda oma esimeses pöördumises putini poole pärast ametisseastumist. „Ma armastan vene inimesi ja mul on alati olnud väga head suhted president vladimir putiniga. <…> Me ei tohi unustada, et venemaa aitas meil võita Teise maailmasõja, kaotades selle käigus 60 miljonit inimelu. Seda kõike silmas pidades teen ma venemaale, kelle majandus on kokku kukkumas, ja president putinile väga suure teene. Sõlmige kohe kokkulepe ja lõpetage see naeruväärne sõda,” kirjutas Trump.
„See läheb ainult hullemaks,” ähvardas ta. Trump ütles, et kui venemaa ei lahenda kiiresti, ei jää Washingtonil muud valikut, kui kehtestada „tariifid, maksud ja sanktsioonid kõigele”, mida venemaa USA-le ja teistele riikidele müüb. „Me saame seda teha nii heal kui ka halval viisil. Siis on alati parem hea viis. Sõlmige kokkulepe. Enam ei tohi kaotada inimelusid,” kirjutas Trump.
Valimiskampaania ajal lubanud sõja 24 tunni jooksul lõpetada, on Trump oma tulihinge jahutanud ning Wall Street Journali andmetel annab nüüd oma diplomaatidele kolm kuud aega, et tuua Moskva ja Kiiev läbirääkimiste laua taha ning lõpetada relvakonflikt, mis on maksnud üle 100 000 inimelu, ja on suurim pärast Teist maailmasõda.
Moscow Timesi venemaa välisministeeriumile lähedaste allikate sõnul on esimesed kontaktid Trumpi administratsiooni ja kremli vahel juba toimunud, kuigi mõlemad pooled on neid avalikult eitanud.
putin on aga võtnud karmi hoiaku, inspireerituna lahinguväljal initsiatiivi enda käes hoidva ja mullu Ukraina territooriumi 3267 ruutkilomeetrit vallutanud armee edust – 5 korda rohkem kui 2023. aastal. Bloombergi teatel kavatseb venemaa president läbirääkimistel püüda säilitada kontrolli vallutatud Ukraina maade üle, kuigi lubab territooriumide „vahetust”, arvestades, et Ukraina relvajõudude valduses on ligi 500 ruutkilomeetrit Kurski oblastist.
Trump ise ütles 22. jaanuaril, et kavatseb putiniga „üsna pea” rääkida.
19. Lühiuudised
Ilma Ameerika vägedeta ei suudaks pärast sõja lõppu moodustatav kontingent Ukraina julgeolekut kaitsta. Ja konflikti lõpetamiseks peab USA näitama jõudu, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski maailma majandusfoorumil Davosis. „Sõja lõpp peaks olema Trumpi, mitte putini võit. putin pole tema jaoks keegi,” ütles Zelenski tippkohtumise ajal intervjuus Bloombergi peatoimetajale John Micklethwaitile.
Taani uuendas vaikselt oma Ukraina varustuse nimekirja, lisades 122 mm 2S1 „Gvozdika” iseliikuvad haubitsad määramata koguses. Kuna Taanis neid kunagi polnud, on need tõenäoliselt Taani vahendusel tarninud teised riigid.
USA investeeris 161 miljonit dollarit M777 haubitsatorude tootmise laiendamiseks, kuna praegune toodang (kuni 30 tükki kuus) jääb nõudlusele alla – eriti Ukraina puhul.
Magyari meeskonna poolt kohandatud fiiberoptilise juhtimisega FPV-droonid võivad lennata kuni 41 km kaugusele. Selles vahemikus asuvad tavaliselt Venemaa õhutõrjesüsteemid, MLRS ja juhtimispunktid. Droonid tarnib valitsus, samas kui Magyari meeskond lisab fiiberoptilisi komplekte ja lõhkepäid.
Järjekordne saadetis raudteel Põhja-Korea 170 mm M1989 iseliikuvaid suurtükke Koksan, mis läheb Ukraina rindejoonele. Need kaugmaasüsteemid on juba kasutusel, eriti Lõmani rindel, kinnitasid Ukraina sõdurid. Need asendavad paljusid hävitatud iseliikuivaid suurtükke 2S4 Tjulpan.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
