Sõja ülevaade: 1004. päev – vene poole rünnakute arv ronis lakke
Avaldatud: 24 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. november 2024:
vene poole rünnakute arv jälle lakke ronis, Kurski kandis kaks küla läks vene poole kontrolli alla, Donetski oblastis ka kaks ning jõuti lõunarindel Velika Novosilkani. Kas jälle ATACMS-ipäev Kurski oblastis?
1. Jälle Kiiev, aga mitte ainult.
2. Kurski oblastis miskit õhus lendas.
3. Kursk: kaks küla vene pool tagasi sai.
4. Harkiv: surve tõusis, seis muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis sammhaaval vene pool edeneb.
8. Donetsk: Ukraina taandumine jätkus.
9. Lõunarinne: Velika Novosilkani jõuti.
10. Herson: muutusteta.
11. Põhja-Korea sõjavägi lähetati Ukrainasse.
12. kreml ütles, et uut mobilisatsiooni ei toimu.
13. Z-kanalid teatasid grupeeringu „Lõuna” komandöri ülemuste eksitamise eest ametist tagandamisest.
14. WSJ: Ukraina töötab oma ballistiliste relvade loomise kallal.
15. venemaa jätkab hübriidsõda Euroopas.
16. Lühiuudised
Eilset päeva iseloomustab väga kõrge vene poole rünnakute arv (227). Konveier töötas eriti tihedalt ikka Kurski, Donetski ja lõunarinde ühes sektoris. Arvatavalt mõjus ilm vene poole kaotuste numbrite suures languses isegi sellise rünnakute arvu juures aga tänasest enam sademeid pole ja kisub ilm enamasti sinna väikse miinuse juurde ehk siis põllud kipuvad juba hakkama külmuma, mis hoiab alles võimaluse opereerida kõikjal soomusega, aga paraneb uuesti Ukraina seire ja täpne sihtmärkide töötlus. Järjest enam annab miinuskraadidega efekti termovaatlus, kus eriti selgelt on iga soojusjälg juba päris kaugelt tuvastatav. Selles peaks Ukraina võimekus kõrgem olema.
Miks oluliselt langes vene poole liugpommide heitmine, vaid 53 ja tavapärasele tasemele langes kaudtuletöö (3000 lööki), ei oska isegi veel arvata, egas siin saagi mõne päeva pealt miskit arvata, aga sellise rünnakute arvu juures oleks oodanud oluliselt suuremat lennunduse ja kaudtuletoetust, aga eks vast ole ikka tegevuste koordineerimise muresid. Seda, et kamikazedroone oli vene poolelt õhus poole vähem (800), tulenes vast ilmast.
1. Üle kolme tunni õhuhäire sahedide pärast täna öösel Kiievis töötas, vastu hommikut (pool seitse) uus laine. Hetkel purustustest info puudus, vast saadi kõik maha.
Teatati, et ka mujal kesk- ja ida-Ukrainas droone lendas.
Sadu tavapärane nii rinde kui piiri lähistel.
2. Plahvatused Kurski piirkonnas. Manvnile, Rossiyan seirekanalid teatavad ulatuslikust Ukraina droonirünnakust venemaa põhjapiirkondades. vene kanalid teatavad lausa ATACMS-i rakettide tegevusest Kurski oblastis. Krimmis töötas Õhuhäire.
3. Kursk: eile suutis vene pool saada enda kontrolli kaks küla, Pokrovski ja Darino. Võimalik, et muutusi oli veel, aga neist täpsem info puudus. Tundub, et konveiertöötlus töötab efektiivsemalt, kui õhus sademeid, mis takistavad Ukraina seiret ja täpset sihtmärkide töötlust.
4. Harkiv: surve tõus, juba ammu pole ööpäeva jooksul olnud sellist rünnakute arvu (12), rindejoon muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: paar kosmeetilist muutust. Jätkub tavapärane surumine, põhjas pisu vähem.
6. Siversk: vaid üks rünnak Bilohorivka küla juures, rindejoon muutusteta.
7. Bahmut: infot, et vene pool oleks Tšassiv Jaris ja selle ümber edasi saanud puudus, küll jätkab tasapisi vene pool edenemist Toretskis. Kogu linna vallutamisega ollakse siiski alles peaaegu poole peal.
8. Donetsk: jätkuvalt suudab Ukraina hoida kõik vene poole rünnakud otse Pokrovski suunal kinni. Küll tõusis veelgi kogu rindel rünnakute arv (102), mis kisub sinna rekordite kanti.
Selidovest läänes ja Hirnõk-Kurahivka joones on hakanud pisu enam vene pool saama edasi oma ründeteravikke isegi kuni 2km edasi lükates. Veel ei miskit hullu. Võimalik, et abiks oli ka sademate rohke ilm. Alasid iseloomustab ikka see tavaline Ukraina põldude vohamine ja seni kuni põld kannab, saab soomusega suvalises suunas minna.
Tundub, et Kurahove-Vuhledari vahel on suutnud Ukraina enamuse oma üksusi kriitilisest tsoonist (ppiramisohuga) välja viia ja vene poole edenemise sammud oluliselt tõusid ning eile võeti enda kontrolli alla kaks asulat (Illinka ja Romanivka) ning Ukraina omad lahkusid ka kolmandast, Elizavetivka asulast.
9. Lõunarinne: eile jõudis vene pool Veilika Novosilkani.
Velika Novosilkast kirdes suutis eilegi vene pool enda ohtlikku edenemist Velika Novosilka ära lõikamiseks põhjapoolt ning võttis enda kontrolli alla osa Rozdolivka asulast. Osa on veel siiski Ukraina kontrolli all. Rünnakute arv ja tugevus on tuntaval tõusuteel ning kahjuks siin lõigul jagub soomust piisavalt, et seda jätkata.
Berdjanski suund: kahjuks vene pool suutis eilegi edundada soomuskolonnidega Velika Novosilka suunas u 2,5 km ja jõudis asula kaguserval asuvate põllumajandusega seotud hoonete kompleksi (arvatavalt laudad ja saekaater) ja surus siit suunal Ukraina kaitsjad asulasse.
Tokmaki suund: ei ühtki rünnakut.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Okupeeritud Mariupoli saabusid Põhja-Korea (KRDV) sõjaväe tehnilised nõustajad ja Harkovi idaosas nähti teisi Põhja-Korea sõdureid, ütles CNN-ile Ukraina julgeolekujõudude allikas. Kanali vestluskaaslase sõnul jäi Põhja-Korea sõjaväelaste Mariupoli visiidi eesmärk ebaselgeks, samas kui kaitseväelased olid riietatud vene mundritesse. KRDV sõjaväelased Mariupolis asuvad nende poolt toetatavatest venemaa üksustest eraldi, märkis allikas. Kui teised vene sõjaväe välisvõitlejad on tavaliselt paigutatud kohalikesse üksustesse, siis Põhja-Korea vägesid hoitakse eraldi, eraldi korterid, söögid ja filmid.
Põhja-Korea sõdureid märgati ka Ida-Ukrainas, teatas piirkonna Ukraina sõjaväejuhatuse pressiesindaja. „Võin kinnitada, et raadio pealtkuulamise järgi märgati Harkivi oblastis Põhja-Korea üksusi,” ütles Harkivi sõjaväeosade ühenduse pressiesindaja Jevgeni Romanov. Teine Ukraina sõjaväeallikas kinnitas seda teavet. „Näen, et nad jagunevad üksusteks, tugevdavad oma lahinguüksusi ja koondavad rindejoonele väikseid jõude. Nad ootavad ilmastiku halvenemist, sest praegu on õige aeg vaenlase rünnakuoperatsioonide alustamiseks,” ütles 153. eraldiseisva mehhaniseeritud brigaadi ühendüksuse ülem Nazari Kišak.
Ukraina president Vladimir Zelenski ütles oktoobris, et Põhja-Korea saatis oma sõdurid venemaale appi. Seda teavet kinnitasid hiljem Lõuna-Korea luure ja Pentagon. Kiievi hinnangul võib KRDV-st üleviidavate sõdurite arv ulatuda 12 tuhande inimeseni. Lõuna-Korea luure teatas ka, et Moskva maksab Pyongyangile iga sõjaväelase eest 2000 dollarit, mis võrdub KRDV tavakodaniku 83 aastapalgaga.
Novembris teatas välisministeerium, et enamik venemaale appi saadetud Põhja-Korea sõdureid osaleb juba Kurski oblastis lahingutegevuses. New York Times kirjutas varem, et venemaa koondas Kurski oblastis vastupealetungiks 50 000-mehelise väe, sealhulgas Põhja-Korea sõdurid, millest osa on alates augustist Ukraina vägede kontrolli all.
Juunis külastas putin Põhja-Koread ja allkirjastas Kim Jong-uniga põhjaliku strateegilise partnerluslepingu. See dokument tugevdab tegelikult riikide vahelist sõjalist liitu. Lepingu artikli 4 kohaselt kohustub teine osapoole ründamise korral osutama sõjalist abi kõigi olemasolevate vahenditega.
12. venemaal pole vaja mobiliseerida, kuna venelased ise sõlmivad aktiivselt lepinguid sõjategevuses osalemiseks, ütles venemaa presidendi pressiesindaja dmitri peskov. „Mobilisatsioonist ei räägita,” tsiteerib teda RIA Novosti. Tema sõnul sõlmivad venemaa kodanikud kaitseministeeriumiga aktiivselt lepinguid ning enne sõtta saatmist koolitatakse ja valmistatakse neid hoolikalt ette. „Neid inimesi on palju – iga päev sõlmivad sajad inimesed lepinguid ja lähevad sõjalisele erioperatsioonile,” lisas peskov.
vene võimude soov meelitada armeesse võimalikult palju lepingulisi sõdureid on seletatav oluliste kaotustega, mida venemaa Ukrainas kannab. Pentagoni andmetel on vene armee pärast sissetungi algust kaotanud üle 600 tuhande hukkunu ja haavatu. USA andmetel ulatuvad venemaa kaotused sõjas praegu umbes 615 tuhande inimeseni – 115 tuhat hukkunut ja 500 tuhat haavatut. Anonüümseks jääda soovinud Ameerika kõrge ametnik ütles ajalehele The New York Times, et Ukraina relvajõud (AFU) kaotasid 57,5 tuhat hukkunut ja 250 tuhat haavatut.
Ameerika ja Briti sõjaväeanalüütikud hindavad venelaste hukkunuteks keskmiselt 1200 inimest päevas. Samal ajal värbab venemaa pidevalt 25–30 tuhat uut sõdurit kuus, peaaegu sama palju, kui ta kaotab. See võimaldab vene armeel jätkata vägede lainete saatmist Ukraina positsioonidele, lootes need maha suruda ja kaevikuliinidest läbi murda.
putini sõnul kaotas venemaa armee juuni alguses üle 130 tuhande Ukraina sissetungi käigus hukkunud sõjaväelase ning sama palju sai erinevaid haavu ja vigastusi. Prantsusmaa Euroopa- ja välisminister Stephane Sejournet teatas mai alguses, et hukkus 150 tuhat vene sõjaväelast.
Mediazona ja BBC Russian Service’i uuringu kohaselt on venemaa armee sõja algusest saadik kaotanud üle 80 tuhande sõjaväelase. 23. novembri seisuga suutsid ajakirjanikud tuvastada 79 819 sõjaväelast, kes olid pärast sissetungi algust tapetud.
Briti luure märgib, et vene relvajõudude laiaulatuslikud kaotused on suuresti seletatavad väejuhatuse taktikaga, jalaväelaste saatmisega rünnakutele “inimlainetena”. Tema sõnul nõuab venemaa kaotuste hüvitamiseks pidevat uute sõdurite juurdevoolu, keda võimud piirkondadest aktiivselt otsivad, pakkudes lepingu sõlmimise eest suuri preemiaid.
13. vene vägede rühma „Lõuna” ülem kindralpolkovnik Gennadi Anaškin tagandati Severski rindesuuna probleemide ja põhjendamatute kaotuste tõttu oma ametikohalt, kirjutab vene kaitseministeerium lähedane Telegrami kanal „Rybar”. „Põhjus on ikka sama – olukord Severski suunal: kõrgema väejuhatuse eksitamine, tegeliku olukorra varjamine, kuna Severski lähedal võitlevad ka peaväe „Lõuna” üksused,” vahendab blogikanal.
Tema sõnul varjasid selle suuna komandörid tõelisi kaotusi ja edastasid rindel valitseva olukorra kohta ebaõiget teavet. Lisaks Anaškinile kaotasid ametikoha staabiülem, 3. ühendrelvaarmee ülem ning 123. ja 7. motoriseeritud laskurbrigaadi komandör.
„Üsna hiljuti hakkas Severski lähistelt tulema valeteateid väidetavalt sügavate edukate läbimurrete kohta ja seejärel algasid kolonnides ettevalmistamata rünnakud vaenlase positsioonidele, mis tõid kaasa suuri kaotusi ja minimaalseid tulemusi,” selgitas sõjaväeinformaator.
venemaa kaitseministeerium ei teatanud ametlikult ei Anaškini ametisse nimetamisest ega vallandamisest.
Gennadi Anaškin lõpetas 1993. aastal Rjazani kõrgema õhudessantväejuhatuse kooli, teenis dessantüksustes ja sai 2008. aastal venemaa kangelase tiitli üksuste juhtimise eest operatsioonil „Gruusia rahu saavutama sundida”. 2024. aasta kevadeni oli Anaškin maikuus 8. kaardiväe ühendrelvaarmee ülem, ta määrati Lõuna sõjaväeringkonna ülema kohusetäitjaks, täpsustab Meduza.
14. Kiiev arendab praegu mitmeid oma ballistilisi rakette, ütles Ukraina strateegilise tööstuse aseminister Anna Gvozdyar ajalehele Wall Street Journal. Väljaande allikate sõnul tegeleb Ukraina aktiivselt rakettide loomisega, mis suudaksid lüüa sügavale vaenlase liinide taha. Enamikku programmi üksikasju hoitakse saladuses, kuid Ukraina ametnikud ütlesid hiljuti, et sellised relvad võidakse peagi sõjaväkke kasutusele võtta. Augustis viis Ukraina läbi esimesed sellise raketi katsetused. „Te kuulete suuremahulisest raketiprogrammist järgmisel aastal või selle aasta lõpuks,” ütles Ukraina kaitseminister Rustem Umerov.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõuniku Aleksandr Kamõšini sõnul on üheks programmi elluviimise takistuseks rahastamine. Ta märkis, et Kiievil ei ole piisavalt vahendeid. Eelkõige Ukraina on oma raketti Neptune sõja ajal kasutanud vaid piiratud määral ning ametnike sõnul takistab tootmist rahapuudus.
Sõjaväelennunduse ekspert Douglas Barry selgitas, et ballistiliste rakettide tootmine on eriti kallis, sest materjalid, millest need on valmistatud, peavad Maa atmosfääri taassisenemisel taluma väga kõrgeid temperatuure.
Teine probleem on relvade masstootmine. Zelenski sõnul tootis Ukraina 2024. aastal 100 raketti. Raketitootjad kogu maailmas seisavad silmitsi väljakutsetega komponentide, näiteks mootorite pideva tarnimise tagamisel. Ukrainat takistab veelgi tööjõupuudus ja venemaa pidevad rünnakud infrastruktuuri vastu.
NATO Parlamentaarse Assamblee Ukraina delegatsiooni juht Jegor Tšernev märkis, et ballistiliste rakettide programm on lõpule jõudmas, hoolimata probleemidest komponentide tarnega. „Uskuge mind, varsti on konkreetseid tulemusi, mida näeb mitte ainult Ukraina, vaid ka venemaa Föderatsioon,” ütles ta Ukraina televisioonile antud intervjuus.
USA omalt poolt leiab, et Ukraina peaks keskenduma kaugmaadroonidele. USA kaitseminister Lloyd Austin ütles, et Ukraina drooniprogramm on rahaliselt mõttekam kui ballistilised raketid, arvestades nende kõrget hinda. Hiljuti heaks kiidetud 2,4 miljardi dollari suurune USA abipakett sisaldab allika sõnul kaugmaa droonide ja muude sarnaste relvade rahastamist. Neid vahendeid ei kasutata ballistiliste rakettide jaoks, ütles informeeritud allikas.
Gvozdyar selgitas, et ründedroonid on nende arendamise käigus ballistiliste rakettide tõhus ja odavam alternatiiv. „Ühe toote väljatöötamine võtab aastaid, kuid oleme olukorras, kus see peaks võtma kuid. Meid piirab aeg ja raha,” selgitas ta.
15. venemaa jätkab hübriidsõda Euroopas, püüdes destabiliseerida kohalikke ühiskondi. Nüüd on jõutud selleni, et Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias koolides üritatakse valepommihäirete tõttu tekitada paanikat, teatasid Tšehhi võimud. Tšehhi siseluureteenistuse juht Michal Koudelka pidas venemaad vastutavaks pommiähvarduste eest koolides. Rääkides parlamendikonverentsil venemaa sabotaažitegevusest Euroopas, teatas ta ka regulaarselt esinevatest küberrünnakutest ja seostas need kaks sündmust, vahendab Politico. „Küberruumioperatsioonid hõlmavad ka otseseid rünnakuid meie riigi institutsioonide vastu, näiteks septembris saadetud pommiähvarduste e-kirjad, mis on suunatud paljudele koolidele Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias, millel on samuti selge venemaa jalajälg,” ütles ta.
Septembri alguses said sajad koolid kahes riigis teateid pommidest, mistõttu sunniti neid politsei uurimise ajaks mitmeks päevaks sulgema. Ähvardused kinnitust ei leidnud ja kooli territooriumilt lõhkekehade märke ei leitud.
Koudelka ütles:
Oleme tunnistajaks omamoodi kurjuse globaliseerumisele, kus „kurjuse telje” riigid – venemaa, Hiina, Iraan ja Põhja-Korea – toetavad, täiendavad ja aitavad üksteist oma eesmärkide saavutamisel. Seetõttu oleme tunnistajaks väga tõsisele ja ohtlikule nähtusele.
venemaa on sel aastal Euroopas läbi viinud rohkem kui ühe sabotaažioperatsiooni, lisas aastaid ajakirjanikuna töötanud Jan Padourek siseministeeriumist. Selline strateegia valmistati ette juba nõukogude ajal ja nüüd on venemaa selle poole pöördunud, astudes otsesesse vastasseisu läänega, ütles ta.
Üks neist tulekahjudest, mida Euroopa luureteenistused seostavad vene spioonide ja nende palgatud diversantide tegevusega, toimus Praha bussidepoos. Süütamised pandi toime ka Vilniuse Ikea kaupluses, Londoni laos ja Varssavi kaubanduskeskuses. Siin on teisigi putini kolleegide hübriidsõja operatsioone: Lähis-Ida ja Aafrika riikidest pärit migrandid saadetakse tegelikult EL-i riikide piiridele; vene sõjalennukid rikuvad Soome ja Rootsi õhuruumi – aga vaid mõne kilomeetri võrra; GPS-signaal on Läänemeres blokeeritud, mis segab reisijate navigeerimist; provokatiivselt üritatakse riigipiiri jooned kahtluse alla seada; agente värvatakse, sealhulgas kurjategijate seast, sabotaaži läbiviimiseks (enamik neist arreteeriti Poolas); Saksamaa suurima kaitsekontserni Rheinmetall tegevjuhi Armin Pappergeri vastu valmistati ette mõrvakatset.
Viimased kõrgetasemelised sündmused olid pakipõlengud DHL-i ladudes Leipzigis ja Birminghamis. Lääne luureteenistuste teatel kontrollisid vene spioonid nende abiga üle Atlandi lende lendavate lennukite pardal tulekahju süütamise võimalust.
venemaal ja Hiinal on mitmeid ühiseid eesmärke – nõrgestada Läänt, õõnestada toetust Ukrainale ja tekitada ebakõla demokraatlike riikide ridades, ütles Koudelka intervjuus ajalehele Politico. Tema sõnul on Lääne luureteenistustel tõendeid selle kohta, et venemaa ja Hiina üritavad värvata agente samast Euroopa poliitikute keskkonnast, kes omavad äärmuslikke seisukohti ja propageerivad läänevastaseid seisukohti.
Njah, eks vast jagub selliseid nn võtmeisikuid meitelgi…
16. Lühiuudised
Jälle Poola põllumehed blokivad Ukraina-Poola piiril liiklust.
Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola ärgitas Saksamaad saatma Ukrainasse Tauruse rakette, rõhutades venemaa eskaleerudes „aeg loeb”. CDU juht Merz toetab sammu, kuid kantsler Scholz osutab vastupanu, hoolimata kasvavast toetusest.
Endine armeeülem Zalužnõi ennustab, et venemaa võib pärast 2027. aastat saavutada rindel suure läbimurde, kui ressursse ja tehnoloogiat kogutakse. Seni toetuvad nad kurnamistaktikale, surudes järk-järgult Ukraina vägedele suurte kaotustega.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
