Siseminister lisas Eesti julgeolekupoliitika aluste dokumenti elanikkonna kaitse
Avaldatud: 4 jaanuar, 2023
Siseminister Lauri Läänemets allkirjastas täna Riigikantselei poolt Siseministeeriumile esitatud Eesti julgeolekupoliitika aluste kooskõlastuskirja, seades selle eeltingimuseks mittesõjalise elanikkonna kaitse tegevussuuna lisamise ning sellele ka 0,5 protsenti SKP-st mahus püsirahastuse määramise.
Lauri Läänemetsa hinnangul on Eesti Ukraina sõja taustal kasvatanud hüppeliselt investeeringuid sõjalisse riigikaitsesse, kuid see on vaid pool tehet olukorras, kus riigi panus elanikkonnakaitsesse ja inimeste kriisivalmidusse on endiselt puudulik. „Keegi ei kahtle sõjaliste riigikaitsevõimekuste olulisuses, kuid territooriumi kaitsmisest üksi on vähe, kui me ei suuda kaitsta inimesi, kes sellel territooriumil elavad,“ ütles Läänemets.
Detsembris Kiievit ja Irpinit külastanud Läänemetsa sõnul näitab Ukraina sõda, et vaenlase rünnaku sihtmärkideks võivad olla ka tavaelanikud ja tsiviilinfrastruktuurid. „Kui me ei suuda oma uuendatud julgeolekupoliitika alusdokumendis nii lihtsate järelduste ja kogemustega arvestada, siis oleme teinud pooliku töö nii olulises küsimuses nagu seda on meie rahva kaitsmine,“ rõhutas Läänemets.
Elanikkonnakaitse eest vastutava siseministri sõnul on Siseministeeriumi valitsusala mure, et praegusel kujul keskendub julgeolekupoliitika alusdokument endiselt kitsalt sõjalisele riigikaitsele ignoreerides elanikkonnakaitsest ja laiemast kriisivalmidusest tingitud vajadusi. „Julgeolekupoliitika alustes on põhjalikult kajastatud sõjaline riigikaitse, kuid samavõrra olulised on ka mittesõjaline riigikaitse ja elanikkonnakaitse,“ ütles Läänemets, kelle sõnul on elanikkonnakaitse kontseptsioonis kirjeldatud tegevused ja arendusvajadused on siiani olnud rahastuse puudumise tõttu ootel.
Seetõttu on Siseministeeriumi ettepanek tõsta riikliku julgeolekupoliitika alustes seatud ambitsioone lisades tegevusuundade hulka ka elanikkonnakaitse ning eraldada pikemas perspektiivis elanikkonnakaitse rahastuseks 0,5% SKP-st. „Kui lähtume loogikast, et tänase seisuga eraldatakse sõjalise riigikaitse arendamiseks 3% SKP-st, siis 0,5% on võrreldes sellega igati mõistlik ja elementaarne investeering Eesti elanike kaitsmiseks sõjaolukorras või mistahes muus kriisis,“ selgitas Läänemets.
Ühtlasi andis Siseministeerium suuniseid ja soovitusi teatavate punktide täpsemaks sõnastuseks.
Elanikkonnakaitse kriisiolukorras tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, evakuatsiooniks, varjumiseks, elutähtsate teenuste toimepidevuseks, esmaabiks, katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks või mistahes muuks elanikkonnale hädavajalikuks abiks. Elanikkonnakaitse eesmärk on toetada inimesi kriisiolukorras, sh sõjaolukorras ning suurendada inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
