Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Siseministeeriumi esindajad andsid valitsusele ülevaate elanike kriisivalmiduse tõstmise kavast. Planeeritud tegevuste eesmärk on parandada süsteemselt Eesti inimeste teadlikkust ja oskusi kriisiolukordades iseend, oma lähedasi ja kogukondi aidata. Muuhulgas soovitakse muuta elanikkonnakaitse alased koolitused avaliku sektori töötajatele kohustuslikuks.

Siseminister Lauri Läänemetsale teeb muret, et jätkuvalt on Päästeameti uuringute kohaselt kriisiks valmis vaid 15% elanikest. „Kriisiolukorras saame seda paremini hakkama, mida rohkem on meil inimesi, kes oskavad iseennast ning oma lähedasi ja kogukondi aidata. Seepärast on eesmärk nelja aastaga tõsta kriisivalmidust veerandini elanikkonnast ning suurendada kriisiteadlike inimeste osakaalu Eestis 40 protsendini,” ütles Läänemets.

Siseministri sõnul on elanikkonna vähene kriisivalmidus ja -teadlikkus suuresti aastakümnete pikkuse elanikkonnakaitse võlgnevuse tagajärg, kuid nüüd asutakse seda puudust otsustavalt leevendama. „Laiapõhjalises nõustamis- ja teavitustegevuses keskendutakse kooliprogrammidele ning täiskasvanute koolitamisele ja kodunõustamisele, sealjuures on oluline sihtrühm kõige haavatavamad – näiteks üksi elavad eakad. Eraldi fookuses on ka avaliku sektori töötajad, kellele soovime teha kriisireguleerimise ja ohuolukordades käitumise koolitused kohustuslikuks,” selgitas Läänemets.

Päästeameti peadirektor Margo Klaos ütles, et kriisiks valmis on inimene, kes on valmistunud – ta teab, et tal on olemas vajalikud varud, kuidas ohuolukorras käituda ning millised ohuteavituskanaleid usaldada ja kasutada. „Iga üksiku lüli – pereliikme, naabri, ettevõtte juhi ja riigiametniku – teadlikkus teeb ühiskonna vastupidavamaks ja tugevamaks. Kriisi korral võivad ootamatult lakata toimimast elutähtsad teenused ning selleks peab olema valmis juba varem. Olemas võiks olla ühe nädala varud nagu toit, joogivesi, ravimid, autokütus jne. Samuti võiks igas peres juba täna olla läbi arutatud ja kokku lepitud, kuidas erinevate kriiside puhul toimida,” soovitas Klaos.

Vabariigi Valitsus on elanike kriisivalmiduse suurendamiseks eraldanud Päästeametile neljaks aastaks (2024-2027) ligi 6,5 miljonit eurot. Selle toel töötatakse välja sihtrühmiti koolitus-, nõustamis- ja teavitussüsteemid; integreeritakse elanikkonnakaitse teemad erinevatesse valdkondadesse (nt avaliku sektori töötajate koolitused, põhikooli õpitulemused jm); kaasatakse kogukondi kriisiõppustele; koostöös Sotsiaalministeeriumiga pakutakse esmaabi (sh psühholoogilise esmaabi) koolitusi elanikele.

Viimased uudised