Haanjamaa ja Võhandu valla asutajad said juba oktoobris riigi kohanimenõukogult soovituse loobuda plaanitud nime kasutuselevõtust ning eelistada vastavalt kas Rõuge või Võru valla nime. Ümbermõtlemiseks on nüüd aga hilja, leiavad kohalikud otsustajad.

Kohanimenõukogu on seitsmele ühinevale Eesti omavalitsusele teinud ettepaneku muuta ära uuele omavalitsusele pandav nimi. Kaks sellist asuvad Võrumaal, mille lõunaservas asutatav Haanjamaa kui ka maakonna põhjaosas loodav Võhandu vald võiksid asjatundjate hinnangul kanda mõnd teist nime.

Võhandu valla nime peetakse sobimatuks põhjusel, et Eesti pikim jõgi läbib hoopis suuremat hulka omavalitsusi, kui need kolm valda, kes ühinedes Võhandu nime endale himustavad. Lasva, Sõmerpalu ja Võru ühendvald võiks nõukogu hinnangul saada nimeks Võru vald.

Lasva Võhandust ei loobu

Kui Võru vallal poleks oma nime säilimise vastu midagi ning ka Sõmerpalu esindajad on Võhandu järel teise nime-eelistusena nimetanud just Võru valda, siis Lasva ei kavatse Võhandust lihtsalt loobuda.

„Ei plaani küll seda muuta,” kinnitas Lasva vallavanem Juris Juhansoo Lõunaeestlasele. „Võhandu vald on täiesti loogiline nimi.”

Pealegi pole tema sõnul ükski teine Võhandu-äärne uus ühendvald sellele nimele pretendeerinud, mistõttu ei tohiks see kellelegi probleemiks olla.

Probleeme ei tekkinud Võhandu nimega ka ühinemisläbirääkimiste ajal ning see polnud ka rahvakoosolekutel enamusele vastukarva. „Miks peaks nüüd veel midagi välja hakkama pakkuma?” küsis Juhansoo.

Tema hinnangul teeb lõpliku otsuse nime sobivuse üle vabariigi valitsus ning kui valitsusele on Võhandu nimi vastuvõetamatu, tuleks kolmele vallale Juhansoo sõnul anda lisaaega uue nime valikuks.

„Peame kogu protsessi kordama,” rõhutas Juhansoo, viidates, et Lasval ei olda nõus automaatselt teise valikuna nime Võru vald poolt hääletama.

Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden on varem Lõunaeestlasele rääkinud, et Võru valla inimesed kalduvad eelistama praeguse nime säilitamist ning selle poolt räägib ka argument, et 58 protsenti uue valla inimestest elab just praeguses Võru vallas.

„Ei rutta asjakäikudest ette, vaatame, mida otsustab vabariigi valitsus,” ütles Süüden detsembris (vt videot).

Uus Haanjamaa või vana Rõuge?

Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu valla ühinemisel loodav Haanjamaa vald võib samuti saada teise nime, kui ühinejad kokku leppisid.

Viie volikogu ühisel hääletusel edestas nimi Haanjamaa vald vaid ühe häälega Rõuget ning riigi kohanimenõukogu hinnangul valisid rahvaesindajad oma uuele vallale halvima nime võimalikest.

„Et kohanimenõukogu ei poolda Haanjamaa nime, oli teada oktoobris,” kinnitas Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna Lõunaeestlasele. „Seda teadsid kõik partnerid.”

Lisaks Haanjamaale ja Rõugele oli ühinejatel kaalumisel ka nimi Lõuna-Võrumaa vald. Viimast pidas kohanimenõukogu Saarna sõnul isegi paremaks kui viimaks sõelale jäänud Haanjamaad.

Haanjamaa on kohanimenõukogu hinnangul selleks liiga kitsas mõiste, et Valgamaast Setumaani ulatuvale omavalitsusele selle järgi nimi anda. Nõukogu soovitab vahetada see välja vana kihelkonnanime vastu ning nimetada uus vald Rõuge vallaks.

„Pall on vabariigi valitsuse käes,” ütles Saarna. Kui valitsus peaks Haanjamaa nimele eitavalt vastama, tullakse selle teema juurde tema kinnitusel tagasi.

Haanjamaa on kompromiss

Misso valla poolt läbirääkimistel osalenud ettevõtja Tiit Niilo hinnangul oleks mõistlik, kui ühinejad nime-teemat uuesti üles ei võtaks, vaid ootaks ära valitsuse otsuse.

„Meie inimeste silmis oli see [nimi] kompromiss,” lausus Niilo.

Millal Võrumaa valdade ühinemisdokumendid valitsuse istungile jõuavad, pole praegu teada. Juhul kui valitsus jätab ühinemise nime tõttu kinnitamata, teeb rahandusministeerim asjaomastele omavalitsustele ettepaneku kohanimenõukogu suunised uuesti läbi arutada.

Arved Breidaks

Võru vallavolikogu kiitis kolmapäeval heaks ühinemislepingu Lasva ja Sõmerpalu vallaga, kellega kolme peale soovitakse moodustada 8300 elanikuga Võhandu vald. Millised mõõtmed ja nime Võrumaa suurim vald lõpuks saab, pole veel selge.

Kolmest ühinejast oli Lasva valla volikogu ühinemisotsuse heaks kiitnud juba 25. novembril ning kui üllatusi ei juhtu, annab Sõmerpalu volikogu oma õnnistuse uuele omavalitsusele 16. detsembril.

„Kõige raskem oli algus, sest see oli meie jaoks täiesti uus teema,” tunnistas Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden Lõunaeestlasele liitumisläbirääkimisi kokku võttes. „Keegi meist ei tahtnud vabatahtlikult kellegagi liituda – kõik kolm valda on tegelikult sellised, kes saavad iseendaga väga hästi hakkama.”

Praeguseks ollakse Süüdeni kinnitusel ühinemismõttega juba harjunud ning seda võetakse paratamatusena. „Kui on käsk ja teisiti ei saa, siis tuleb see ära teha,” lausus ta.

Võhandu või Võru?

Kuigi ühinejad on otsustanud panna uuele vallale nime Eesti pikima jõe järgi, pole praeguseks veel kindlust, et nii ka läheb.

„Nime poolest on meil, jah, praegugi veel teema üleval,” nentis Süüden. Tema sõnul ei poolda riigi kohanimekomisjon uutele omavalitsustele nimede panekut, mis tuletatakse mõnest suurest loodusobjektist, nagu näiteks Peipsi järv või ka Võhandu jõgi.

Seega pole võimatu, et kolme valla esindajail tuleb nime-küsimuse juurde tagasi tulla ning siis tõstetakse lauale Võru valla nimi.

„Ei rutta asjakäikudest ette, vaatame, mida otsustab vabariigi valitsus,” rõhutas Süüden. „Kui vabariigi valitsus otsustab, et see ei sobi, siis ma olen aru saanud, et meie partnerid on valmis sellisel juhul kaaluma Võru valla nime.”

Süüdeni hinnangul räägib Võru valla nime säilitamise poolt tõik, et ligi 58 protsenti tulevase valla elanikest on praegused Võru valla elanikud, kes ühtlasi oma vallanimest loobuda ei soovi.

Teisalt pole ka selgust, kas Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald saavadki vaid kolmekesi uude valda kuuluma, sest pole võimatu, et nendega liidetakse ka haldusrefomi seaduse mõistes alamõõdulised Vastseliina-Orava ühendvald ning Meremäe vald.

Sellisel juhul tõuseks uue valla elanike arv suurusjärku 11 400, mis ei jääks enam palju maha Võru linnast, kus tänavu aasta alguses elas pealt 12 600 inimese.

„See oli selge, et tekivad kohad, kus lihtsalt ei ole võimalik 5000 elaniku künnist täita,” on Võru vallavanem Georg Ruuda varem Lõunaeestlasele öelnud. „Kui sundliidetakse, siis on meil veel võimalik natuke vaielda, aga seadus on seadus ja kui sundliidetakse, siis tuleb sellega leppida.”

Arved Breidaks