Ravimuda ja mineraalvee poolest kuulus Värska sanatoorium tähistab neljapäeval 45 aasta möödumist päevast, mil asutati majanditevaheline agrotöötajate sanatoorium „Värska”.

1972. aasta 27. juulil toimunud sanatooriumi osanike üldkoosolekul tehti kokku kolm otsust. Esiteks otsustati moodustada rajoonide majanditevaheline põllumajandustöötajate sanatoorium „Värska” asukohaga Põlva rajoonis Värskas, teiseks kinnitati asutuse põhikiri ning kolmandaks esitada Põlva rajooni täitevkomiteele palve põhikiri registreerida.

Ühtlasi valiti üldkoosolekul sanatooriumi 11-liikmeline juhatus, mille eesotsa valiti Vassili Talumees.

Tollasest majanditevahelisest agrotöötajate sanatooriumist on nüüdseks saanud kolme tütarettevõttega kontsern AS Värska Sanatoorium, mille eesmärk pole muutunud. Värska ravimuda ja mineraalvee abil tegeletakse inimeste tervise turgutamisega ka praegu.

Juhatuse esimehe Vello Saare sõnul pürgib ettevõte kuurortravikeskuse teenuste arendamise kõrval ka ravitoodete ja kosmeetika turule, et ravimuda ja mineraalvett rohkem väärindada.

LÕUNAEESTLANE

VAATA LISAKS: Laienenud Värska sanatoorium paneb tehtule punkti

Piirivalvurid sattusid esmaspäeva õhtupoolikul nägema Värska vallas üht teel välja sõitnud sõidukit, mille roolis oli eakas naine.

Verhulitsa külas Värska-Ulitina teel läbi maanteekraavi metsa paiskunud sõiduauto Citroen roolis oli eakas, kaine naine, kes õnnetuses vigastada ei saanud, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Sõiduauto tõmmati tagasi teele ning see pukseeriti Saatse külla.

LÕUNAEESTLANE

Värskas algab reedel kolmepäevane muusika- ja matkafestival Seto Folk „Metsa poole”, kus toimub hulgaliselt kontserte, matku ja õpitubasid.

Lisaks on koguperefestivalil põnev lasteprogramm, ehtsas jurtas saab vaadata soome-ugri filme ning osaleda muruülikooli loengutel, teatasid korraldajad.

Festivali avamisel kell 16.55 saab näha, et seto ei ole ainult kargus ja leelo, seto võib olla ka popp ja punk, stepp ja sving ning selle tõestuseks on ka Seto Folgi metsa poole avakontsert. Metsarahva hingi sütitavad teiste seas seto bändid Pääväpüürdjä, SMS Tuhkwizza, Kiiora ja MODUSe tantsustuudio svingivad setod.

Matka- ja muusikafestival Seto Folk toimus Värskas viimati 2015. aastal, mil üles astus üle 40 esineja kokku umbes 4000 inimese ees.

LÕUNAEESTLANE

FOTO: TUULI KOTOV

Värskas tuleval nädalal toimuv kolmepäevane muusika- ja matkafestivali tänavuseks alapealkirjaks on „Metsa poole”, millega suhestuvad nii festivali esinejad kui muruülikoolis üles astuvad jutumehed.

„Kui enamus matku viibki inimesed sõna otseses mõttes metsa, siis metsa poole suunavad mõtteid näiteks ka meie muruülikooli esinejad,” rääkis festivali peakorraldaja Marija Jurtin. Muruülikoolis mõtestavad meie metsapoolsust Valdur Mikita, Mats Varik ja Jürgen Aosaar, Rein Järvelill
ning Ahto Kaasik.

„Metsa teema on meile kõigile südamelähedane,” märkis muusikaprogrammi juht Arno Tamm. „Põhjuseks on metsa tähtsus nii seto kui ka eesti kultuuris ja identiteedis. Kas keegi suudaks ette kujutada suve ilma seenelkäiguta või talve lumise metsavaikuseta?”

Muusika- ja matkafestival Seto Folk „Metsa poole” toimub 16.–18. juunini Värskas, kus kolme päeva jooksul toimub kontserte, matku ja õpitube, lisaks on koguperefestivalil lasteprogramm, soome-ugri filmid ning muruülikool.

LÕUNAEESTLANE

Piirivalvurid leidsid 22. aprilli öösel Värska alevikus Pikal tänaval maja ees sõiduteel lamamas mehe, kes oli nii purjus, et ei jaksanud koju minna.

Piirivalvurid tuvastasid, et mehe tervisega on muidu kõik korras, peale selle, et omal jalal ta koju minna ei suutnud, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Sestap aidati purupurjus mehel koduuks üles otsida, et ta saaks end ohutult välja magada.

LÕUNAEESTLANE

Mais toimuva XIV Tartu kirjandusfestivali Prima Vista partnerasulaks valiti Värska alevik, kus 9. mail leiavad aset festivaliga seotud sündmused.

Festivali tänavune juhtmõte on „Seitsme maa ja mere taga” ning selle patrooniks on Võrumaal elav kirjanik Lauri Sommer. Partnerasulaks valitud Värskas toimuvad 9. mail raamatukogu-lasteaia majas, kultuurikeskuses ja vabas õhus mitmed kohtumised kirjanikega, vahendas Värska raamatukogu juhataja Eha Kütt.

Lastega tuleb kohtuma Triinu Laan, kes pälvis raamatuga „Vana katkine kass” 2016. aastal Aasta Rosina auhinna ja kuulus lastekirjanduse aastapreemia nominentide hulka.

Kultuurikeskuses esinevad alates keskpäevast Lauri Sommer, Kristiina Ehin ja Jan Rahman. Lauri Sommer ja arhailise meestelaulu kvartett Ütsiotsõ (Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Kaspar Kolk, Lauri Sommer) esitavad erinevate Lõuna-Eesti paikkondade laule ja kõnelevad laulu ja luule seostest.

Kristiina Ehin loeb luuletusi uuest luulekogust „Kohtumised”, Jan Rahman esitab oma laule ja luuletusi.

Pärastlõunase kirjandusretke käigus tutvutakse kirjanduslike paikadega Värskas ja aleviku lähiümbruses. Retke juhib Seto Instituudi juht Ahto Raudoja ja selle käigus külastatakse luuletajate Paul Haavaoksa ja Elise Rosalie Auna elukohti ning proosakirjanike Leida Kibuvitsa, Peeter Lindsaare ja Lauri Sommeri loomingus kajastatud paiku.

LÕUNAEESTLANE

Värska alevikus taastatakse väikelaevade sadam, millest kujuneb Peipsi ja Lämmijärve Eesti-poolse veetee lõppjaam, kus on võimalik teenindada kuni paarikümne meetri pikkusi aluseid.

Umbes pool miljonit eurot maksva sadama rajamisel saab Värska vald toetust Euroopa Liidu Eesti-Vene koostööprojektist, kuhu on kaasatud omavalitsusi Peipsi mõlemalt kaldalt.

„Projekti ideeks on, et Peipsi saaks meil rohkem korda,” lausus Värska vallavanem Raul Kudre Lõunaeestlasele.

Kui projekti Eesti-poolsed investeeringud on seotud eelkõige sadamate ja turismiga, siis Pihkva partnerid panustavad Kudre andmeil eelkõige kanalisatsiooni rajamisse. Kokku on 4,3 miljoni euro suuruse Eesti-Vene projektiga haaratud kuus Eesti omavalitsust ning neli organisatsiooni Pihkvast.

Veetee Värskani

Värska alevikus taastatavast sadamast saab Kudre sõnul Peipsi- ja Lämmijärve-äärsete sadamate keti kõige lõunapoolsem lüli. „Ma arvan, et see on turismi võtmes Värskale väga tähtis, et me saame kuurortpiirkonda väärtustada,” lausus ta.

Uue sadama lisandumisega pikeneb Peipsi veetee Värskani, kus saavad edaspidi maabuda lisaks paatidele ka paarikümne meetri pikkused väikelaevad. Samuti tuleb Kudre kinnitusel sadamasse paatide hoiukoht.

Kas lisaks Eesti alustele on Värskasse oodata veesõidukeid ka Pihkvast, kellega koostöös sadam rajatakse?

„No esialgu kindlasti „ei”,” lausus Kudre. „Piir on see, mis on takistanud ka Tartu-Pihkva laevaliikluse käivitamist.” Üle kontrolljoone laevaliiklus on võimatu, kuna kummalgi pool järve pole selleks vajalikke piiripunkte, ega ole ka lepingut, mille alusel võiks need rajada.

Sellele vaatamata usub Kudre, et Värska sadam saab ka Eesti paadituristide seas küllalt populaarseks sihtkohaks, sest laevaliiklus Peipsil on kasvamas.

„Kui vaadata Peipsi ja Lämmijärve olemasolevaid sadamaid, siis on statistiliselt ja ka silmaga näha, et need sadamad on oluliselt täitunud paatidega,” ütles Kudre. „On nii väikesed kalapüügialused, inimese lõbusõidualused – neid igal juhul tuleb juurde.”

Sadamast kirikuni mööda promenaadi

Koos sadama ehitusega plaanib Värska vald rajada ka sadamast lähtuva promenaadi, mida mööda oleks võimalik kõndida kuni Värska kiriku juures asuva allikani.

Nii sadama kui promenaadi rajamine on planeeritud aastatesse 2018-2019.

Vaata videolugu Värska sadamast.

ARVED BREIDAKS

Saatse külast teatati kolmapäeva hommikul häirekeskusele ühest järelevalveta lõkkest, kus muu prügi seas oli tulle visatud ka külmik.

Kell 8.14 saadud teate peale kohale sõitnud päästjad leidsid järelevalveta lõkke, kuhu oli olmeprügi kõrval visatud ka külmkapp. Keskkonda saastav lõke kustutati, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Info juhtumi kohta edastati keskkonnainspektsioonile, kuna lõkkes prügi põletamine on ebaseaduslik jäätmete käitlemine, mis reostatab keskkonda.

Lõunaeestlane

Litvina külas hävis ööl vastu neljapäeva puhkenud tulekahjus elumaja.

Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 2.29, kui maja juba lahtise leegiga põles.

Päästjate saabudes oli maja katus sisse kukkunud ja hoone põles lausleegiga, vahendas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Päästjad lõpetasid kustutustööd kell 6.02.

Elamu hävis tules. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Lõunaeestlane

Matsuri külas puhkes kolmapäeva ennelõunal tulekahju sotsiaalmajana kasutatava elamu korteris, kust välja aidatud vanem mees vajas esmaabi.

Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 11.09. Korteris põlesid madrats ja diivan.

Päästjate saabumise ajaks oli põleng suures osas kustutatud. Suitsu täis ruumidest aidati välja kaks joobetunnustega isikut, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Kiirabi andis kohapeal esmaabi hoonest välja aidatud vanemale mehele.

Kustutustööd lõpetati kell 12.08.

Põlengu põhjustas hooletu voodis suitsetamine.

Lõunaeestlane

FOTO: Lõuna Päästekeskus

Võrguettevõtja Elering allkirjastas teisipäeval ligi 2,7 miljoni eurose lepingu Värska gaasimõõtejaama renoveerimiseks, mis valmides ei vaja enam kohapealset tööjõudu.

„Nagu kõik Eleringi alajaamad on kaugjuhitavad ja mehitamata, nii on kavas ka gaasi mõõtejaamad muuta täisautomaatseteks, et vähendada gaasisüsteemi opereerimiskulusid,” ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. „Gaasijaamade juhtimine hakkab dispetšerite poolt toimuma otse Eleringi juhtimiskeskusest Tallinnas.”

Renoveerimistööde käigus ehitatakse Nedsaja külas asuvale Värska gaasimõõtejaamale uus juhtimishoone, valmivad ruumid kromatograafidele ning side- ja mõõteseadmetele.

Olemasolev reguleersõlm likvideeritakse ning paigaldatakse uus gaasi kulu- ja rõhureguleersõlm. Välja vahetatakse ka mõõtejaama arvutisüsteemid ja riistvara. Värska gaasimõõtejaama uuendamise tööd lõpevad kava järgi selle aasta lõpus, teatas Elering.

Hanke tööde teostamiseks võitsid ühispakkujad UAB MT Group ja PPS Pipeline Systems GmbH.

Samuti kuulutati välja riigihange Karksi gaasimõõtejaama uuendamiseks, mis ka tehakse kaugjuhitavaks.

Värska ja Karksi gaasimõttejaamad on praegu mehitatud ööpäevaringselt ning kahe jaama käitamisega tegeleb kohapeal kümme inimest.

Lõunaeestlane

Võru ja Põlva maavalitsus korraldavad 26.-29. jaanuaril Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulga külades rahvaküsitluse Setomaa vallaks ühinemise teemal.

Kuna Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallavolikogud ei esitanud 1. jaanuariks haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust, soovitas haldusreformi piirkondlik komisjon valitsusel teha ettepanek Setomaa valla moodustamiseks.

Rahvaküsitlus peab näitama, kas kohalikud inimesed soovivad kolme valla ühinemist, kellega senise plaani järgi liidetaks ka Misso valla Luhamaa nulga külad.

„Kutsun piirkonna iga elanikku küsitlusel osalema. Iga inimese arvamus on oluline: mida rohkem on küsitlusele vastajaid, seda kaalukam on tulemus,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Valitsus tahab parima otsuse tegemiseks teada, mida kohalik rahvas arvab.“

Küsitluslehele on kantud küsimus: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Vastusevariandid on: „jah” ja „ei”, teatas Võru maavalitsus.

Küsitluspunktid asuvad Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallamajas, samuti Obinitsa külakeskuses ja Luhamaa nulgas Collade tolliagentuuris. Elektrooniliselt saab hääletada maavalitsuse veebilehe voru.maavalitsus.ee kaudu ning veebikeskkonnas VOLIS aadressil www.volis.ee.

Lõunaeestlane

Põlva maavanem Igor Taro teeb valitsusele ettepaneku moodustada sundliidetavatest Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallast ning Misso valla Luhamaa nulga küladest Setomaa vald.

„Tegu on Setomaa jaoks ajaloolise võimalusega. Ma ei näe ühtki põhjust, miks peaks Eesti riik haldusreformi käigus Setomaa vahele piire tõmbama,” teatas Taro. „Ühise valla loomiseks on avaldanud soovi nii kohaliku elu eestvedajad, kui ka seadusandja on niisuguse võimaluse ette näinud.”

Haldusreformi seadus nägi vabatahtliku ühendamise ajal ette erandite tegemise, millest üks oli nn Setomaa-erand, kus 3500 elanikuga omavalitsuse said moodustada neli Eesti piiri ääres asuvat, eripärase kultuuri ja ajalooga valda.

Vabatahtliku ühinemise käigus Setomaa valda ei sündinud eelkõige Meremäe vallavolikogu enamuse vastuseisu tõttu.

Tulevane Setomaa vald ühendaks Mikitamäe ja Värska valda Põlva maakonnast ning Meremäe valda Võru maakonnast, millega oleks liidetud ka Misso valla Luhamaa nulga ajaloolised setode külad. Ennesõjaaegses Eestis kuulusid need piirkonnad Petseri maakonna koosseisu.

Lõunaeestlane

Värska raamatukogus tehti teisipäeval kokkuvõtteid suvisest lugemisvõistlusest ning loositi välja auhinnad.

Kolmandal suvisel lugemisvõistlusel loeti Värska laste poolt kokku 468 raamatut.

„Rõõmu teeb see, et eelmiste aastatega võrreldes oli see number oluliselt suurem,” ütles Värska raamatukogu juhataja Eha Kütt. „Noorimad lugejad eelistasid lugeda jutte loomadest, koolilaste lemmikuteks osutusid põnevad detektiivilood.”

Suve usinamad lugejad olid Carmen Kukumägi, Gregor Markus Karro ja Brigitte Hunt, kes lugesid võistluse perioodil üle 30 raamatu. Iga vanuserühma tublimad said endale valida preemiaks meelepärase raamatu.

Ülejäänud auhinnad leidsid taas omaniku loosimise teel. Suurem võidulootus oli neil lastel, kes suvel rohkem lugesid. Lapsed, kes joonistasid oma lemmikraamatust, said samuti tunnustuse osaliseks.

Tänuüritusele oli kutsutud 63 osalenud lugejat. Kõiki võistlusest osavõtjaid said raamatukogu kiituskirja ja maiustusi.

Lõunaeestlane