Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kümme kuud enne maavalitsuste likvideerimist pole päriselt selge, kuidas omavalitsused tuleval aastal bussitransporti maakonnaliinidel korraldama hakkavad.

Valitsusliit on teinud kolm otsust: esiteks otsustanud likvideerida maavalitsused, kes valdavalt on seni kohaliku bussiliikluse korraldamisega tegelenud, teiseks otsustanud, et maakonnaliinide korraldamisega peavad hakkama tegelema omavalitsused ning kuulutanud, et sõit maakonnasisestel liinidel saab olema reisijale tasuta.

Valga, Võru ja Põlva maavalitsus on alustanud ettevalmistusi maakonnaliinide üleandmiseks, kuigi on kahtlusi, kas vallad ja linnad suudavad aasta lõpuni järele jäänud ajaga teenuse ülevõtmisega hakkama saada.

Keskus Võrus või Tartus

„Me koostame ühistranspordikeskuse finantsmudeli ja plaanis on see esitada omavalitsusliidu juhatuse järgmisele istungile,” sõnas Võru maavanem Andres Kõiv (pildil) Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on ühistranspordikeskuse loomiseks kaks valikut: kas luua piirkondlik keskus Tartusse, mis hakkaks tegelema kogu Lõuna-Eesti bussiliiklusega või siis tehakse maakondlikud keskused.

„Kui aktsepteeritakse, et maakond võib ise teha, siis võiks Võrus ühistranspordikeskus olla,” lisas Kõiv. See oleks maavanema sõnul paari-kolme töökohaga pigem kohaliku omavalitsusliidu osakond, kui iseseisev asutus.

Valgas seisab arutelu ees

Sarnane plaan on ka tema Valga kolleeg Margus Lepikul, kes neljapäeval arutab ühistranspordikeskuse loomist Valga, Tõrva ja Otepää vallajuhtidega. „Plaan on see ära teha,” kinnitas Lepik Lõunaeestlasele.

Et aga teema asjus on veel väga palju lahtisi otsi, on Lepiku sõnul vara öelda, kuidas ja millal ühistranspordikeskus võiks tööks valmis olla.

Kuna selle asutajateks on kohalikud omavalitsused ja maanteeamet, tuleb kohalikel volikogudel esmalt oma JAH-sõna öelda.

Kaalumist vajab küsimus, kas keskus oleks mõistlik luua vaid ühe maakonna tarbeks või mitme maakonna peale. Samuti on Lepiku sõnul lahtine, kuidas saab toimuma maakonnaüleste liinide edasine toetamine.

Samale teemale viitas ka Andres Kõiv, kelle andmeil on näiteks Võru ja Põlva maakonna erinevate sihtpunktide vahel käigus 26 bussiliini.

Keskuse loomine võib viibida

Põlva maavanem Igor Taro teeb Põlvamaa vallajuhtidele märtsis esialgse ülevaate maavalitsuste reformist, kaasa arvatud ühistranspordiga seonduvast.

„Sel aastal pole meil [maavalitsusel] partnerit, kellele ülesandeid üle anda, sest esiteks on omavalitsustel iseendaga tegemist ja teiseks enamus neist ei jätka,” rääkis Taro Lõunaeestlasele. „Kardan, et see olukord jätkub ka uue aasta algul, kuni kohalikel omavalitsustel asjad paika loksuvad.”

Taro hinnangul pole välistatud, et ühistranspordikeskuste loomine võtab loodetust rohkem aega. „Kuna omavalitsusliitude saatus on samuti lahtine, siis pean tõenäoliseks, et ühistranspordikeskuste loomine viibib. Aga mitte sõltuvalt maavalitsuste tahtest, vaid ikkagi üleüldisest reformimisest.”

Pole keskust, pole tasuta bussisõitu

Seni kuni maavalitsused pole ühistranspordi korraldamist ühistranspordikeskustele üle andnud, ei ole majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni kinnitusel võimalik üle minna ka tasuta bussisõidule maakonnaliinidel.

„Kui me soovime 2018. aastal üle minna tasuta maakonnasisestele bussiliinidele, on meil vaja maakondlikke ühistranspordikeskuseid, sest täna ühistransporti korraldavad maavalitsused lõpetavad järgmise aasta alguses tegevuse,” teatas Simson reedel enne visiiti Järvamaale, kus selline keskus juba toimib.

Praegu on Eestis neli maakondlikku ühistranspordikeskust, kuid tulevikus peaks olema taoline keskus igas maakonnas, teatas ministeerium.

Arved Breidaks

Puka vallas kolmapäeval juhtunud liiklusõnnetuses sai katusele rullunud autos vigastada kaks naisterahvast.

Õnnetus juhtus kella 13.50 ajal Jõhvi-Tartu-Valga maantee 181. kilomeetril, kus sõiduautot BMW 320i juhtinud 36-aastane mees kaotas sõiduki üle kontrolli, auto kaldus kraavi ja rullus katusele.

Sündmuskohalt toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi kaasreisijaks olnud 62-aastane naine. Hiljem pöördus traumapunkti ka teine kaasreisija, 37-aastane naine.

Lõunaeestlane

Valgamaal puhkes Tsirguliina alevikus ööl vastu esmaspäeva tulekahju elumajas, kust tuli evakueerida neli inimest.

Häirekeskus sai kell 3.42 teate, et Valga maanteel asuva elumaja koridoris on suits ja aknast on näha leeke.

Tulekahju oli puhkenud kahekorruselise elumaja esimesel korrusel asuvas korteris, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja. Päästjad selgitasid, et koridor oli paksu suitsu täis ja suitsu oli imbunud ka teistesse korteritesse.

Esmalt päästeti maja esimese korruse koridorist leitud lamav inimene ja seejärel evakueeriti teiselt korruselt kolm inimest ning koer. Evakueerimisel kasutati päästevahenditena inimeste hingamisteede kaitseks ja hingamise jaoks õhu andmiseks päästekapuutse.

Kustutustööd lõpetati kell 5.27.

Puudus suitsuandur

Põlengus hävis alumise korruse korteri toa mööbel ja aken koos aknalauaga. Ülejäänud ruumid said tugevaid tahmakahjustusi.

Koridorist päästetud mees osutus põlenud korteri elanikuks, kellel tuleb tulekahju põhjustamise kõrval vastust anda ka selle eest, miks puudus korteris suitsuandur.

Päästjad juhivad tähelepanu, et kortermajades on otstarbekas suitsuandur paigaldada ka koridori, mis elanikele tulekahjust varakult häiret annaks ning teeks võimalikuks evakueerudes päästa oma elu ja tervis.

Lõunaeestlane

Fotod: Lõuna päästekeskus

Valga linnapea Kalev Härk (pildil) saatis puidurafineerimistehase rajamise kavatsusest teatanud OÜ Est-For Invest juhatuse liikmetele üleskutse teha miljard eurot maksev investeering Valga piirkonda.

„Saatsin kirja Margus Kohavale ja Aado Pollile, kus kutsun neid Valgasse tutvuma kohapeal võimaluste ja oludega ning kaaluma just Valgat tehase asukohana,” teatas Härk.

Linnapea sõnul on Valgal mitu eelist võrreldes mõne teise Eesti piirkonnaga. „Valgal on suurepärane asukoht nii transpordi kui ka tööjõu mõttes, sest Valgal on raudteeühendus nii Läti kui ka Venemaaga ning samuti on tehasel võimalik leida vajadusel tööjõudu Põhja-Lätist,” lisas Härk.

Ühtlasi saatis ta kirja ka ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Urve Palole, et riik toetaks ettevõtet tehase rajamisel Valga piirkonda.

Osaühingusse Est-For Invest koondunud Eesti töösturid teatasid kavatsusest rajada Eestisse umbes miljard eurot maksev, 700 000-tonnise tootmisvõimsusega, erinevaid biotooteid valmistav puidurafineerimistehas.

Hinnanguliselt loodaks uues tehases paarsada töökohta ning veel kuni 700 töökohta, mis on seotud tehase tootmisprotsessi teenindamisega.

Lõunaeestlane

Valgamaa aasta ettevõtteks kuulutati neljapäeva õhtul UPM-Kymmene Otepää AS, millel tänavu valmis 40 miljonit eurot maksnud tehase laiendus.

„Need ettevõtted, keda täna tunnustame on ühiskonna alustalad, kes panustavad lisaks oma põhitegevusele ja kasumi teenimisele maakonna maine ja tuntuse tõstmisele ning arendamisele. Toetavad kogukondi, maakonna kultuuri ja sporti,” ütles maavanem Margus Lepik aasta ettevõtte väljakuulutamise vastuvõtul.

Kokku nimetati aasta ettevõtted neljas kategoorias: parim tootmisettevõte, parim teenindusettevõte, parim uustulnuk ja ettevõtluse edendaja. Kõikide esitatud nominentide seast valiti välja Valgamaa aasta ettevõte ning anti välja suure südamega ettevõtja eriauhind.

Parima tootmisettevõtte tiitli sai samuti UPM-Kymmene Otepää AS. Nominendid olid veel AS Valga Vesi ja AS Otepää Metall.

Parima teenindusettevõtte kategoorias võitis GMP Clubhotel & Pühajärve Restoran. Nominendid olid veel Kaldavere OÜ, Loodusturism OÜ, SA Taheva Sanatoorium, Engeros Otepää OÜ, Fresh Buffe, Astormat OÜ (PixelPrint).

Parima uustulnuka kategoorias võitis aknaid ja uksi tootev Klarvinduer OÜ. Nominentideks esitati samuti Fresh Buffe OÜ, Saiapuru OÜ Elsa kohvik, Väike-Juusa Talu OÜ.

Ettevõtluse edendaja kategoorias sai võidu Tõrvas Mulgi turu avanud MTÜ Mulgi Mekk. Nominendid olid veel Loodusturism OÜ, SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon, Otepää vallavalitsus, Valgamaa arenguagentuuri töötaja Signe Hunt, ettevõtja Rait Allik ja ettevõtja Kristiina Luik.

Eriauhinna Suure südamega ettevõtja sai Rait Allik, kes on seotud mitmete ettevõtetega ja on aidanud väga palju noori sportlasi ning kogukonna elu.

Lõunaeestlane

Valgamaa aasta isaks kuulutati kolmapäeval kolme lapse isa Aare Hiob, kes töötab Taheva sanatooriumi majandusjuhatajansa.

51-aastane Aare on oma elu sidunud sünnikandiga: noorusaeg möödus tal Koikkülas, vahepeal elas ta Tsirgumäe külas ning nüüdseks juba paarkümmend aastat on ta koos abikaasa Renaga Hargla küla elanikud.

Kuldsete kätega Aare teeb suurema osa oma majapidamises tehtavatest töödest ise ning läheb appi ka naabritele. „Abiks on ta käinud nii Hargla koolis kui Taheva valla avatud noortekeskuses. Näiteks tekkis noortel soov noortekeskuses remonti teha, siis õpetust ja nõu saadi selleks just Aarelt,” ütles Taheva vallavanem Monika Rogenbaum.

Hiobi pere väärtustab maaelu, loodussõbralikke eluviise ning vanemad kannavad oma sõnade ja tegudega edasi traditsioonilisi pereväärtusi.

Aare Hiob kuulub kaitseliitu ning on Karula vabatahtliku tuletõrjeseltsi juhatuse ja Hargla koguduse nõukogu liige.

Lõunaeestlane

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Tarmo Kohv kommenteerib Lõunaeestlases Kagu politseijaoskonna loomist, mis moodustatakse praeguse Põlva, Valga ja Võru jaoskonna varal.

Kagu jaoskonna loomise projektimeeskonna eesmärgiks on pakkuda järgmise aasta kevadeks välja terviklik kontseptsioon, kuidas jaoskondade liitmise tulemusel saaks regioonis olev politseiressurss parima rakenduse ning juhtimine muutuks seejuures lihtsamaks.

Rõhutan, et [25. oktoobri] Postimehes avaldatud joonis Kagu jaoskonna võimalikust ülesehitusest on esialgne, pooleliolev tööversioon ehk üks võimalikest nägemustest, kuidas võiks Kagu jaoskond funktsioneerida.

Juhtimismudel vaadatakse üle

Praegu on talituse juhi alluvuses väiksemates jaoskondades keskmiselt 30, suuremates ka kuni 75 inimest. Seda on ilmselgelt palju ning juhil ei ole sellise koormuse juures võimalust oma inimesi suunata, abistada, toetada ega kuulata. Lisaks töötab patrulltalituse juht päevasel ajal kabinetis, kui enamik tema meeskonnast on välitööl ja neist pooled öisel ajal.

Seega on juba praegu reaalseks vahetuste töö korraldajaks ja inimeste eest vastutajaks välijuht, piirkonnapolitseinike puhul piirkonna vanem. Seda vaatamata sellele, et tänases struktuuris neil juhtimisõigust või -kohustust ei ole.

Praeguse juhtimismudeli kitsaskohtade lahendamiseks analüüsitakse erinevaid lahendusi ning pakutakse välja struktuur, kus juhtimine liigub kabinetist inimestele lähemale ning iga juht veab eest kümmekonna liikmega tiimi. Seda mudelit hakkame rakendama pilootprojektina Lõuna prefektuuris, kus praeguste Võru, Valga ja Põlva jaoskondade jätkusuutlikkuse küsimust on ka varasemalt arutatud.

Need keskmiselt 60 töötajaga jaoskonnad on olukorras, kus lähiaastatel võib kolmest jaoskonnast kokku pensionile siirduda üle 30 inimese ning juba praegu on näha, et samas tempos inimesi värvata pole võimalik. Kolme jaoskonna ühendades tekib võimalus ressurssi paindlikumalt kasutada ning samuti on asendamist ja maakondadeülest üksteise toetamist lihtsam korraldada.

Jäävad nii inimesed kui majad

Kagu-Eesti jaoskonna loomisega ei kao praegustest asukohtadest teenindused ega inimestega täidetud politseimajad. Olulisel määral muutub vaid jaoskonna juhtimisstruktuur. Praeguse Valga jaoskonna menetlejad ja piirkonnapolitseinikud jäävad oma praegustele töökohtadele samades ruumides. Välitöö inimeste jaoks muutuvad teeninduspiirkonna piirid, kuid endiseks jääb vahetuse algus ja lõpp-punkt.

Praegu määratleme Kagu jaoskonna pilootprojektis, millised on selle peamised tööpõhimõtted. Edasiselt moodustab tulevane jaoskonna juht selle aasta lõpuks oma meeskonna, kellega koos sisustada töökohad ning planeerida vajadusel töötajate liikumised teistele ametikohtadele.

Seda arvesse võttes on täna ennatlik spekuleerida, kas või mitu piirkonna välijuhti või talituse juhi ametikohta kaotatakse või mitte, sest need sisulised otsused on veel tegemisel. Äsja käivitunud pilootprojekti osas on praegu sisuliselt kaks kindlat otsust: 1) antud pilootprojekti raames ühendame Põlva, Võru ja Valga jaoskonnad Kagu jaoskonnaks; 2) kolme senise jaoskonna juhi asemel asub tööle üks Kagu jaoskonna juht. Nendele juhtidele, kelle ametikoht kaob, pakume uues struktuuris teist töökohta.

Pilootprojekti eesmärk ei ole inimeste vähendamine või teeninduskohtade kaotamine, vaid juhtimisfunktsiooni viimine töötajale lähemale ning mõistliku suurusega tööperede loomine. Samuti on meie huviks tagada oma inimestele jätkusuutlik politseiteenus, milleks jaoskondade jõudude ühendamine ning sellest tekkiv paindlikkus on ainuke väljapääs.

Pilootprojekt ei ole vahetult tingitud ei haldus- ega riigireformiga kaasnevast uuest haldusjaotusest. Seda enam, et praegu pole teada, millised valdade ühinemised võivad maakonnapiire ületada. Põhimõtteline küsimus mõlema muudatuse puhul on: kuidas oma jõude paremini ühendada? Arvestades, et Põlva, Võru ja Valga jaoskondadel on pikka aega olnud palju ühiseid toimetamisi, võimaldab nende ühendamine ja ühtne juhtimine politseil tulevikus tõhusamalt reageerida.

Kagu-Eesti jaoskonda ei looda kokkuhoiu eesmärgil, kuid tehtud on põhimõtteline otsus, et kogu raha, mis muudatusega õnnestub säästa, jääb jaoskonna palgafondi. Vähemotiveeriv töötasu on peamine põhjus, miks inimesi on raske värvata.

Politseinikul peavad olema põhiteadmised juriidikast, ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt väga heas vormis ning saama hakkama pideva stressiolukorra ja inimlikult raskete situatsioonidega. See töö peab olema vääriliselt tasustatud, mistõttu otsib PPA pidevalt võimalusi välitööametnike palga suurendamiseks.


Warning: Undefined array key "pages" in /data01/virt43547/domeenid/www.lounaeestlane.ee/htdocs/wp-content/plugins/facebook-messenger-customer-chat/facebook-messenger-customer-chat.php on line 181