Räpina vallavolikogu tegi kolmapäeval põhimõttelise otsuse liituda Võru ja Põlva maakonna ühise Kagu ühistranspordikeskuse (ÜTK) asutajate ringiga, kuhu on oodata ka teisi kohalikke omavalitsusi mõlemast maakonnast.

„Mina pooldan Kagu ühistranspordikeskuse suunas liikumist,” kinnitas Räpina vallavanem Kaido Palu Lõunaeestlasele.

Kuigi riik näeks Lõuna-Eestis pigem ühe ÜTK loomist, kuhu lisaks Kagu maakondadele kuuluksid ka Tartu- ja Jõgevamaa, ollakse Räpinas seisukohal, et sellisel juhul nihkuks otsustamine neist liiga kaugele.

Teisalt maakondlik, üksnes Põlvamaa liinivõrku hõlmav ÜTK võib Palu hinnangul jääda liiga väikeseks ning osutuda ebaotstarbekaks. „Ta võib minna liiga kulukaks,” lausus ta.

Haldusreform mõjutab valikuid

Põlvamaa idapoolset osa tõukab Võrumaaga tihedama koostöö poole haldusreformi oodatav tulemus, kus Orava vald on ühinemas Vastseliinaga ning Setomaa vald liidetamas Võru maakonnaga.

„Kui nüüd meie jääme ainult kõrvaltvaatajaks ja ei lähe kaasa rääkima, siis me võime jääda kaotajaks pooleks,” lausus Palu. „Mõistlik on olla kohe ka Võru lepingutega kursis.”

Räpina valla liitumisel Kagu ÜTK-ga ühinevad sellega ühtlasi ka praegune Veriora ja Meeksi vald, kellega Räpinal on ühinemisleping. See tähendab, et Räpinal tuleb Kagu ÜTK-s seista ka nende inimeste huvide eest.

„Meeksi huvi on pigem saada Räpina poole korralikult liikuma,” rääkis Palu. Praegu Tartu maakonda kuuluv Meeksi vald ühineb uuest aastast küll Põlvamaaga, kuid jääb esialgu kaetuks Tartu liinivõrgulepinguga.

Räpinaga (taas)ühineva Veriora valla bussiliiklus on Palu sõnul aga ajapikku orienteeritud endiselt kihelkonnakeskuselt Räpinalt viimastel aastakümnetel Põlva suunale. Kuna aga peagi kuulub Veriora Räpina valda, tuleb uuel vallal tagada ka inimeste parem pääs vallakeskusse.

Võru- ja Põlvamaal ühised mured

Võru- ja Põlvamaa ühisosa loodavas ÜTK-s on Palu hinnangul paremate ühenduste loomine mõlema maakonna tõmbekeskuseks oleva Tartuga.

Kui maakonnakeskused on Tartuga ühendatud kommertsliinidega, siis kohaliku ühistranspordi korraldamise väljakutse on see, kuidas tagada vallaelanikele parem juurdepääs Võrust ja Põlvast Tartusse väljuvatele bussidele.

Vallad kaaluvad valikuid

Põlva ja Võru maavalitsuse eestvedamisel alanud Kagu ÜTK asutajate ringiga on lisaks Räpinale lisandumas veel Põlvamaa omavalitsusi. Teisipäeval tegi vastava otsuse Kanepi vallavolikogu.

„Kuna me oleme aastasadu kaldu Võru poole ja rahvas käib tihedalt Võrus, oleme Kagu ühistranspordikeskuse loomise poolt,” kinnitas Kanepi vallavolikogu esimees Arno Kakk Lõunaeestlasele.

Tema sõnul oli volikogul algselt plaan kiita heaks Põlvamaa ÜTK loomine, kuid et eelmisel nädalal sai teatavaks Kagu ÜTK asutamise plaan, otsustati volikogu istungil käigu pealt ümber.

Põlva maavanem Igor Taro andmeil on esialgset toetust Kagu ÜTK-le avaldanud ka Orava, Värska, Veriora ja Laheda vald.

„Usun, et see ring võib lähipäevil pigem laieneda,” ennustas Taro Lõunaeestlasele. „Kui mõni volikogu ei jõua mais seisukohta võtta, siis saavad nad juunikuus juba asutamisdokumentidega tutvudes liituda. Maavalitsuse huvi on igal juhul kaasata asutamisprotsessi kõik, kes vähegi nii olulise teema vastu huvi tunnevad.”

Vaata videolugu Räpinast.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL:

Võru- ja Põlvamaa asutavad Kagu ühistranspordikeskuse

Põlvamaal on loomisel korraga kaks ühistranspordikeskust

Põlvamaal on kohaliku bussiliikluse korraldamise üleandmisel tekkinud omapärane olukord, kus üheaegselt on asutamisel nii maakondlik kui ka Võrumaaga kahasse plaanitav ühistranspordikeskus.

Võrus 16. mail toimunud Põlva ja Võru maavalitsuse ning mitme omavalitsusjuhi nõupidamisel lepiti kokku, et kaks maakonda asutavad ühise Kagu ühistranspordikeskuse, mis uuest aastast võtab üle maakonnaliinide korraldamise kahes maakonnas.

Kuid tegemist polnud sugugi ainsa kokkuleppega, sest juba 5. mail olid Põlvamaa omavalitsusjuhid leppinud kokku, et hakkavad looma maakondlikku ühistranspordikeskust.

„Me oleme Põlvamaa omavalitsusjuhtidega mitmel korral arutanud seda teemat ja ka istunud koos maavanema ja maanteeametiga,” rääkis Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees, Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv (pildil vasakul) Lõunaeestlasele.

Tema kinnitusel lepiti 5. mail toimunud koosolekul üksmeelselt kokku, et hakatakse tegelema Põlvamaa ühistranspordikeskuse moodustamisega.

„Nii asju ei aeta”

Seetõttu tuli sel teisipäeval Võrus toimunud kohtumine, kus otsustati hakata looma hoopis kahe maakonna Kagu ühistranspordikeskust, mitmele Põlvamaa vallajuhile suure üllatusena. Mingisugust eelteavet selle plaani kohta Kõivu kinnitusel omavalitsuste liidule edastatud ei olnud.

„Nüüd aga äkki, ei tea kuskilt, Põlvamaa omavalitsuste liidule teadmatult, tuli selline uudis, et Põlva maavalitsus hakkab moodustama Kagu ühistranspordikeskust,” sõnas Kõiv. „Meiega ei ole seda arutatud. Nii asju ei aeta. Meile ei sobi see. Meile selline asjaajamine ei sobi.”

Põlva maavanem Igor Taro (pildil paremal) tõrjub süüdistused, öeldes, et Võru kohtumisele kaasatigi üksnes need vallajuhid, kes on koostööst Võru maakonnaga huvitatud. Pealegi ei olnud enne 16. maid tema sõnul teada, kas koostööst Võruga asja saab või mitte.

„Esimene arutelu Võru maakonna esindajatega oli mõistlik maha pidada nendega, kes väljendasid algusest peale huvi teha koostööd mõistlikuma lahenduse leidmiseks,” sõnas Taro Lõunaeestlasele. „Niipea kui saime selgust, et on võimalik selline kokkulepe, informeerisime samal päeval kõiki omavalitsusjuhte kirja teel.”

Taro sõnul on praegu kõige tähtsam see, kuidas saada inimesed paremini liikuma. „Lapsik on hakata vaidlema selle üle, kes peaks võtma juhtrolli – kas omavalitsusliit või maavalitsus. Need asjad tulevad ühistranspordiseadusest, mis ei näe võimalust anda see teenus üle [omavalitsuste] liidule korraldamiseks.”

Vallavolikogud kaaluvad

Põlvamaa valdades on samal ajal juba alanud otsustamine, kas ühineda Põlvamaa ühistranspordikeskuse asutajate ringiga või mitte.

Põlva vallavolikogu otsustas 10. mail, et toetab maakonnapõhise keskuse loomist. Volikogu esimees Kuldar Leis kinnitas Lõunaeestlasele, et sellele otsusele jäädakse kindlaks ning viimastel päevadel välja pakutud Kagu ühistranspordikeskusega liitumist kavas arutada pole.

Samal seisukohal ollakse ka Kanepis, kus järgmisel teisipäeval kogunev vallavolikogu otsustab suure tõenäosusega Põlvamaa ühistranspordikeskuse loomise poolt.

„Anname põhimõttelise nõusoleku liikuda edasi Põlvamaa ühistranspordikeskuse moodustamisega,” kinnitas Kanepi vallavanem Mikk Järv Lõunaeestlasele.

„Me arvame, et tänases olukorras on see meile kõige mõistlikum ja kõige parem, sest siiamaani on ühistransport hästi toiminud ja me saame alati kaasa rääkida liinivõrgu moodustamisel, muutmisel ja see on alati toiminud suhteliselt operatiivselt,” rääkis Järv.

Lisaks Kanepile koguneb sama teemat järgmisel nädalal arutama ka Räpina ja Värska volikogu.

Võru võib jätkata ka üksi

„Meie argumentatsioon tugineb puhtalt sellel, et kuidas tulevikus omavalitsustel oleks keskuse ülalpidamisel maksukoormus väiksem,” selgitas Võru maavanem Andres Kõiv. „Päevselge, et kui me teeme kahe peale, siis seal on võita mitut moodi.”

Ühelt poolt annab ühise keskuse moodustamine tema sõnul kindluse, et seda ei liideta peagi Tartumaa külge ning kohapeal säilib otsustusõigus. Teisalt on ühiskeskuse puhul iga valla rahaline koormus väiksem.

Juhul kui Põlvamaa vallad lasevad Kagu ühistranspordikeskuse loomise plaani põhja, jätkavad Võrumaa omavalitsused Andres Kõivu sõnul loodetavasti oma maakondliku keskuse loomist.

Vaata selle teema kohta järgnevat videolugu.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Võru- ja Põlvamaa asutavad Kagu ühistranspordikeskuse

Võru ja Põlva maakonna omavalitsuste ja mõlema maavalitsuse esindajad leppisid teisipäeval kokku asutada kahe maakonna bussiliinide korraldamiseks ühine Kagu ühistranspordikeskus.

„Ilmselgelt jõudsime täna [teisipäeval] kokkuleppele teha Põlva ja Võru maakondade vahel ühine Kagu ühistranspordikeskus,” kinnitas Põlva maavanem Igor Taro pärast kohtumist Lõunaeestlasele.

Praegu korraldavad Võru- ja Põlvamaal maakondlikke bussiliine siinsed maavalitsused, mis aga alates 1. jaanuarist tegevuse lõpetavad ning kohalikel omavalitsustel on valida, kas võtta liinivedude korraldamine enda kanda või loovutada see töö maanteeametile.

Varem olid nii Võru kui Põlva omavalitsused otsustanud asutada kummaski maakonnas eraldiseisva ühistranspordikeskuse, kuid viimastel päevadel on leitud üles koostöövaim ning liigutud ühise keskuse loomise suunas.

„Tänane päev tõi nii Põlva kui Võru omavalitsused ühise laua taha ja ma julgen arvata küll, et lähiaegadel on vajalikud dokumendid volikogudes ja selle aasta lõpuga saab ühistranspordikeskus Võru ja Põlva peale olema,” lausus Võru maavanem Andres Kõiv Lõunaeestlasele.

Liinid säilivad, lisandub uusi

Kahe maakonna liinivõrgu ühendamisel on Taro kinnitusel võimalik ühelt poolt säilitada praegused sõiduvõimalused ning luua ka uusi.

„Ma arvan, et kindlasti tuleb sõiduvõimalusi juurde tänu sellele, et meil läheb koostöö paremaks, tõhusamaks ja me kulutame administreerimisele vähem raha,” lausus ta.

„Tavalise bussisõitja jaoks on oluline see, et tänased liinid toimiksid,” lisas Andres Kõiv. „Kui otsustamine jääb meile Kagu-Eestisse, Võru-Põlva peale, siis on võimalik ka palju paindlikumalt ja operatiivsemalt teha muudatusi, mida elu ikka nõuab.”

Praegu kurseerib üle Võru ja Põlva maakonna piiri päevas veerandsada bussi ning tulevikus võib maakondadevaheliste liinide hulk Kõivu sõnul veelgi kasvada. Kuna Orava vald on ühinemas Vastseliina vallaga ning loodav Setomaa vald on kavas liita Võru maakonnaga, vajab liinivõrk Kõivu hinnangul ümbervaatamist.

Järgnevalt tehakse Kagu ühistranspordikeskuse rajamisel kahe maakonna omavalitsustele ettepanek liituda keskuse asutajate ringiga. Need omavalitsused, kes otsustavad liituda, allkirjastavad maikuus koostöömemorandumi, mille järel on võimalik luua uus asutus, mis 1. jaanuarist hakkab Võru ja Põlva maakonnas ühistransporti korraldama.

Vaata videolugu Kagu ühistranspordikeskuse moodustamise kohta.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL:

Põlvamaal hakatakse looma ühistranspordikeskust

Võrumaa KOVid võtavad bussiliikluse korraldamise enda kätte

Võrumaa omavalitsusjuhid on otsustanud luua maakondliku ühistranspordikeskuse, mis maavalitsuse kadudes võtab üle Võru maakonna bussiliinide käigushoidmise korraldamise.

„Võrumaa omavalitsused tahavad ühistranspordikeskuse oma tegevusvaldkonnaks võtta,” kinnitas Võrumaa Omavalitsuste Liidu asejuht Juri Gotmans Lõunaeestlasele.

Pärast seda kui valitsus otsustas maavalitsused likvideerida, on kohalikel omavalitsustel valida, kas moodustada bussitranspordi korraldamiseks ühistranspordikeskused või loovutada see töö maanteeameti regionaalsele kontorile.

Valitsus soovitab, et kohaliku ühistranspordi korraldamine läheks üle omavalitsustele, kuid nõnda, et juhtimine koonduks regionaalsete ühistranspordikeskuste kätte, Lõuna-Eesti puhul Jõgeva ühistranspordikeskusse. Sellega ei olda Võrumaal, aga ka Põlvamaal päri.

„Eelistatakse, et Võrumaa peaks eraldi olema ja Jõgeva alla minna ei taheta,” ütles Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp Lõunaeestlasele.

Praeguseks pole veel selge, kas loodav Võru ühistranspordikeskus moodustatakse Võrumaa omavalitsusliidu juurde või tuleb selleks luua uus asutus, nagu on soovitanud riik. Nii või teisiti soovitakse otsustamine kohalike bussiliinide üle otsustamine jätta Võrru.

„Edaspidi saab Võrumaa ühistranspordi korraldamisel olema ühine juhtimine ja tegutsemine,” kinnitas Gotmans.

Koostöö Põlvamaaga

Tema sõnul oli kaalumisel ka ühise transpordikeskuse moodustamine Põlvamaa valdadega, kuid nii Võru kui Põlva poolel jäädi arvamusele, et pigem hakatakse bussiliine korraldama eraldi, tehes sealjuures võimaluse ja vajaduse korral koostööd.

„Tahame kindlasti teha koostööd Võru- ja Tartumaaga,” on varem Lõunaeestlasele kinnitanud Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv.

Koostöö Võru ja Põlva maakonna liinivõrgu korraldamisel on paratamatu, kuna haldusreform toob Võru maakonda praeguse Orava valla, mida teenindatakse Põlva maakonna bussiliinide lepingu alusel.

Loodav Setomaa vald, mis valitsuse plaani kohaselt liidetakse Võru maakonnaga, asub praegu suuremas jaos Põlva maakonnas ning on seotud Põlvamaa liinivõrguga, samas kui Meremäe vald on osaks Võrumaa liinivõrgust. Ükskõik kumba maakonda setode vald kuuluma saab, vajavad selle elanikud mõlema maakonna busse.

„Selles suhtes annaks kahe maakonna transpordikorralduse ühendamine positiivse efekti, kuid selle otsuse saavad teha ainult omavalitsused ise,” on varem öelnud Põlva maavanem Igor Taro.

Maavalitsustel tuleb anda maakonna bussiliinide korraldamine hiljemalt 1. jaanuariks 2018 üle maavalitsuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt asutatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS: Põlvamaal hakatakse looma ühistranspordikeskust

Hansa Bussiliinide käive oli tänavu esimeses kvartalis 2,15 miljonit eurot, mis on ligi 23 protsenti suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Ettevõtte juhatuse liikme Andres Puskari sõnul on käibe kasvu taga peamiselt avalike maakonnaliinide lisandumine Võru maakonnas möödunud aastal.

„Võru avalike maakonnaliinide lisandumine tõi meie teenindavate liinide hulka 51 uut liini,” kinnitas Puskar.

Võrumaa liine teenindab ettevõte 26 uue bussiga, millest 17 töötavad surugaasil (CNG). „Investeeringu mahuks oli 2,3 miljonit eurot. Täna teenindab Võru avalikel maakonnaliinidel reisijaid ligi 20 protsenti meie bussidest,” lisas Puskar.

Hansa Bussiliinid on Hansabussi kontserni kuuluv ettevõte, mis teenindab maakonnaliine Harju, Pärnu, Viljandi, Rapla, Võru ja Hiiu maakonnas. Ettevõtte bussiparki kuulub 148 bussi ja tööd pakutakse 216 inimesele.

LÕUNAEESTLANE

Põlvamaa omavalitsused on valmis võtma maakondliku bussiliikluse korraldamise uuest aastast enda kanda, kui praegu seda tööd tegev maavalitsus uuest aastast töö lõpetab.

„Seisukoht on, et ühistranspordi korraldamine peaks tulema üle Põlvamaa omavalitsuste liidule,” rääkis liidu esimees, Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv Lõunaeestlasele.

Tema sõnul pole praegu lõpuni selge, kas ühistranspordi korraldamise saab üle anda omavalitsuste liidule või peab selleks tingimata looma eraldiseisva asutuse nimetusega ühistranspordikeskus, kuid kindel on see, et kohalikud vallajuhid soovivad hoida otsustamise bussiliikluse üle enda käes.

„Tahame kindlasti teha koostööd Võru- ja Tartumaaga,” kinnitas Kõiv. Samas lisas ta, et kuulumine regionaalsesse ühistranspordikeskusse, kuhu oleks haaratud ka Võru ja Valga maakond, pole Põlvamaa omavalitsusjuhtide eelistus.

Maavanem: kaaluda tuleks koostööd Võrumaaga

„Kuigi riigihalduse minister nägi eelistatud variandina Põlvamaa omavalitsuste liitumist Jõgeva ühistranspordikeskusega, toetan pigem meie vallajuhtide arvamust, et selle teenuse korraldamine võiks jääda inimestele lähemale,” teatas Põlva maavanem Igor Taro.

Kuna Põlva maakonna bussiliinide teenindamise leping hakkab uuel aastal osaliselt katma ka Võru maakonda, kuhu on minemas Orava vald ning ka Setomaa vald võidakse nihutada Võru maakonna osaks, põimuvad Põlva ja Võru maakonna ühistransport praegusest rohkem läbi.

„Selles suhtes annaks kahe maakonna transpordikorralduse ühendamine positiivse efekti, kuid selle otsuse saavad teha ainult omavalitsused ise,” lisas Taro.

Valitsuse otsuse kohaselt tuleb maavalitsustel anda maakonna bussiliinide korraldamise ülesanded halduslepingu alusel hiljemalt 1. jaanuariks 2018 üle maavalitsuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt asutatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele.

ARVED BREIDAKS

Riigihalduse minister Mihhail Korb ootab maavanematelt maikuu lõpuks ülevaadet ja ajakava, kuidas toimub maakondades kohaliku ühistranspordi üleandmine maavalitsustelt piirkondlikele ühistranspordikeskustele.

„Olen palunud maavanematel ühistranspordi ülesannete üleandmine enda peale võtta ja alustada viivitamatult läbirääkimisi oma maakonna omavalitsustega,” teatas riigihalduse minister Korb.

Ta ootab maavanematelt esmast ülevaadet läbirääkimiste tulemustest 9. maiks ning põhjalikumat ülevaadet koos ajakavaga 31. maiks.

„Eelistame lahendust, kus maavalitsus koos omavalitsusüksustega ei asuta uut ühistranspordikeskust, vaid astub mõne olemasoleva keskuse liikmeks,” lisas Korb. Olemasolevad ühistranspordikeskused asuvad Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Pärnumaal.

Valitsuse otsuse järgi tuleb maavalitsustel anda maakonna ühistranspordi korraldamine üle hiljemalt 1. jaanuariks 2018.

LÕUNAEESTLANE

Võru maavanem Andres Kõivu sõnul hakatakse Võrumaa ühistransporti järgmisel aastal korraldama Tartust, mis võib kaasa tuua liinivõrgu koomale tõmbamise.

 

Maavalitsuste kinnipaneku järel hakkab tuleval aastal Kõivu andmeil Võrumaa liinivõrku korraldama maanteeamet oma Tartus asuvast regioonikeskusest, kust juhitakse lisaks ka Põlva, Valga, Tartu ja Jõgeva maakonna bussiliine.

Tsentraliseerimine võib Kõivu hinnangul kahjustada Võrumaa bussisõitjate huve. „Viie maakonna vaates ei pruugi väiksemad nurgad enam kätte paista, samas suureneb kindlasti kiusatus hakata kokku hoidma sealt, kus vähem reisijaid,” ütles Kõiv.

Maavanema sõnul on see väljavaade hirmutav, sest viie maakonna üleselt plaane tehes on kaotajaks ennekõike kaugete külade inimesed. „Hajaasustusega piirkonnas, kus liinikilomeetreid on palju, aga sõitjaid vähe, on iga ärajääv bussiühendus suur probleem,” lausus Kõiv.

Ülejärgmisest aastast peaks vastutus ühistranspordi korraldamise eest maanteeameti käest üle minema omavalitsustele.

Kõivu sõnul on lahenduseks see, kui omavalitsused haaravad juba praegu initsiatiivi ning alustavad ise ühistranspordi korraldamisega, et hoida ära suurem kahju, mis võib tsentraliseerimisest sündida.

Lõunaeestlane

Tasuta ühistransport maakonnaliinidel aitab vähendada maal elamisega seotud kulusid, kuid uute liinide avamise üle otsustamine jääb omavalitsuste otsustada, rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Eeldatavasti järgmisel aastal toimuv üleminek tasuta bussisõidule on teeninud kriitikat, sest paljudes Lõuna-Eesti maakohtades pole probleemiks mitte kallis bussipilet maakonnalinna, vaid olematu bussiühendus Tartuga.

„Ma olen aru saanud, et eelkõige kurdavad tasuta ühistranspordi üle need inimesed, kes ise ühistransporti ei kasuta,” rääkis Simson Lõunaeestlasele antud intervjuus.

Maakondliku ühistranspordi muutmine tasuta teenuseks on Simsoni kinnitusel mõeldud selle jaoks, et seda kasutavad inimesed saaksid kergemini liikuma.

„Riigi teenused on ju maalt ära kadunud,” selgitas ta. „Väga paljudeks esmavajalikeks asjadeks on vaja sõita maakonnakeskusse ja minu eesmärk on see, et maal elamine ei tooks kaasa lisakulu,” lisas minister.

Ühistransport omavalitsuste korraldada

Maakonnaliinidel tasuta sõitmiseks eraldab riik järgmisel aastal ühistranspordi korraldamise eest vastutama hakkavatele ühistranspordikeskustele lisaraha, millega kaetakse ära see kolmandik liinikilomeetri maksumusest, mis praegu tuleb piletiostja taskust.

Kahe kolmandiku ulatuses rahastab maakonnaliinide käigushoidmist Simsoni sõnul riik juba praegu.

Maakonnaliinide teenindamiseks vedajatega sõlmitud lepingud lähevad maavalitsustelt üle loodavatele ühistranspordikeskustele. Ühtlasi on siis omavalitsustel võimalik ka kohalikku liinivõrku tihendada või vastavalt inimeste vajadustele muuta.

Keskus maakonda või piirkonda

Praegu töötab Eestis neli maakonnapõhist ühistranspordikeskust ning maakonnapõhised võiksid keskused tulla Simsoni hinnangul ka mujal Eestis.

Kui aga näiteks Võru, Valga ja Põlva maakond soovivad luua kolme peale ühise keskuse, võimaldaks see Simsoni sõnul ühelt poolt kokkuhoidu ning teisalt luua paremini toimiva liinivõrgu.

Vaata intervjuud majandus- ja taristuminister Kadri Simsoniga järgnevast videost.

Arved Breidaks

SAMAL TEEMAL:

Maakonnaliinide tulevik ootab veel klaarimist

Müürsepp: tasuta bussi asemel tulgu parem liinivõrk

Kümme kuud enne maavalitsuste likvideerimist pole päriselt selge, kuidas omavalitsused tuleval aastal bussitransporti maakonnaliinidel korraldama hakkavad.

Valitsusliit on teinud kolm otsust: esiteks otsustanud likvideerida maavalitsused, kes valdavalt on seni kohaliku bussiliikluse korraldamisega tegelenud, teiseks otsustanud, et maakonnaliinide korraldamisega peavad hakkama tegelema omavalitsused ning kuulutanud, et sõit maakonnasisestel liinidel saab olema reisijale tasuta.

Valga, Võru ja Põlva maavalitsus on alustanud ettevalmistusi maakonnaliinide üleandmiseks, kuigi on kahtlusi, kas vallad ja linnad suudavad aasta lõpuni järele jäänud ajaga teenuse ülevõtmisega hakkama saada.

Keskus Võrus või Tartus

„Me koostame ühistranspordikeskuse finantsmudeli ja plaanis on see esitada omavalitsusliidu juhatuse järgmisele istungile,” sõnas Võru maavanem Andres Kõiv (pildil) Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on ühistranspordikeskuse loomiseks kaks valikut: kas luua piirkondlik keskus Tartusse, mis hakkaks tegelema kogu Lõuna-Eesti bussiliiklusega või siis tehakse maakondlikud keskused.

„Kui aktsepteeritakse, et maakond võib ise teha, siis võiks Võrus ühistranspordikeskus olla,” lisas Kõiv. See oleks maavanema sõnul paari-kolme töökohaga pigem kohaliku omavalitsusliidu osakond, kui iseseisev asutus.

Valgas seisab arutelu ees

Sarnane plaan on ka tema Valga kolleeg Margus Lepikul, kes neljapäeval arutab ühistranspordikeskuse loomist Valga, Tõrva ja Otepää vallajuhtidega. „Plaan on see ära teha,” kinnitas Lepik Lõunaeestlasele.

Et aga teema asjus on veel väga palju lahtisi otsi, on Lepiku sõnul vara öelda, kuidas ja millal ühistranspordikeskus võiks tööks valmis olla.

Kuna selle asutajateks on kohalikud omavalitsused ja maanteeamet, tuleb kohalikel volikogudel esmalt oma JAH-sõna öelda.

Kaalumist vajab küsimus, kas keskus oleks mõistlik luua vaid ühe maakonna tarbeks või mitme maakonna peale. Samuti on Lepiku sõnul lahtine, kuidas saab toimuma maakonnaüleste liinide edasine toetamine.

Samale teemale viitas ka Andres Kõiv, kelle andmeil on näiteks Võru ja Põlva maakonna erinevate sihtpunktide vahel käigus 26 bussiliini.

Keskuse loomine võib viibida

Põlva maavanem Igor Taro teeb Põlvamaa vallajuhtidele märtsis esialgse ülevaate maavalitsuste reformist, kaasa arvatud ühistranspordiga seonduvast.

„Sel aastal pole meil [maavalitsusel] partnerit, kellele ülesandeid üle anda, sest esiteks on omavalitsustel iseendaga tegemist ja teiseks enamus neist ei jätka,” rääkis Taro Lõunaeestlasele. „Kardan, et see olukord jätkub ka uue aasta algul, kuni kohalikel omavalitsustel asjad paika loksuvad.”

Taro hinnangul pole välistatud, et ühistranspordikeskuste loomine võtab loodetust rohkem aega. „Kuna omavalitsusliitude saatus on samuti lahtine, siis pean tõenäoliseks, et ühistranspordikeskuste loomine viibib. Aga mitte sõltuvalt maavalitsuste tahtest, vaid ikkagi üleüldisest reformimisest.”

Pole keskust, pole tasuta bussisõitu

Seni kuni maavalitsused pole ühistranspordi korraldamist ühistranspordikeskustele üle andnud, ei ole majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni kinnitusel võimalik üle minna ka tasuta bussisõidule maakonnaliinidel.

„Kui me soovime 2018. aastal üle minna tasuta maakonnasisestele bussiliinidele, on meil vaja maakondlikke ühistranspordikeskuseid, sest täna ühistransporti korraldavad maavalitsused lõpetavad järgmise aasta alguses tegevuse,” teatas Simson reedel enne visiiti Järvamaale, kus selline keskus juba toimib.

Praegu on Eestis neli maakondlikku ühistranspordikeskust, kuid tulevikus peaks olema taoline keskus igas maakonnas, teatas ministeerium.

Arved Breidaks

Lõppev nädal pakkus kummalist riigiaparaadi-sisest vaidlust selle üle, millise osakonna ametnikud on õigupoolest süüdi selles, et maakonnaliinidel tuleb ikka veel bussiga sõitmiseks pilet osta.

Algas see majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni hooletust hinnangust, et maavanemad pole üles näidanud küllaldast entusiasmi, et reisijavedu maakonnaliinidel saaks muuta tasuta teenuseks.

Kohalikku liinivõrku korraldab Eestis, sõltuvalt maakonnast, kas maavalitsus või siis kohalikele omavalitsustele kuuluv ühistranspordikeskus.

Kuna aga valitsusliit on otsustanud maavalitsused kiirkorras järgmisest aastast likvideerida ning koalitsioonileping näeb ette, et ühistranspordi korraldamine maakondades peab saama kohalike omavalitsuste teemaks, siis võtvat kogu süsteemi ühtlustamine maavanemate väidetava munemise tõttu nii palju aega, et tasuta bussisõitu pole võimalik järgmisest aastast ikkagi pakkuda.

Maavanemad ei jäänud aga võlgu ning teatasid neljapäeval tehtud ühises avalduses, et nende taga asi ei seisa. Kui minister soovib ja riigil raha jätkub, saaks juba 1. maist piletimüügi maakonnaliinidel lõpetada ja lustisõit võiks alata.

Tõepoolest, kui keeruline see piletimüügi lõpetamine ikka olla saab? Ettevõtja jaoks, kes bussiliine teenindab, pole kokkuvõttes vahet, kes teenuse eest maksab, peaasi, et maksab.

Tasuta buss ei asenda autot

Hoopis teine küsimus on selles, kuhu bussiga üldse sõita, isegi kui see on tasuta? Kahtlemata on tasuta teenus kasulik neile, kes käivad näiteks maakonnalinnas või naabervallas tööl ja kasutavad selleks juba praegu kohalikku bussi.

Ent laiemalt võttes pole tasuta maakonnaliin asi, mis meelitaks inimesi autoroolist bussi peale. Et eelistada autole bussi, peaks buss olema autost mitte ainult soodsam, vaid ka parem reisimisviis. Praegu aga paistab, et bussiteenus tehakse vaid odavamaks, mitte paremaks.

Et teenus saaks minna paremaks, tuleb sellesse investeerida. Lisada uusi väljumisi ning loobuda iganenud arusaamast, et inimesed liiguvad tööle ja kooli maakonna piirides.

Näiteks Antslast Tartusse tööle või kooli käimisel pole autole sisulist alternatiivi, sest buss Lõuna-Eesti pealinna väljub Antslast vaid kord päevas, pärastlõunati.

Vahest tuleks lisanduv dotatsiooniraha kulutada just maakondadevaheliste bussiliinide avamiseks, mille järele on reaalne vajadus, kuid mida turutingimustel pole seni olnud võimalik avada. Kui inimesed saavad mõistliku hinnaga Tartus tööl käia, väheneb ka vajadus tingimata Tartusse elama kolida.

Paraku soovib valitsus investeeringu asemel raha lihtsalt ära kulutada. Mõistagi on see iga poliitiku unelm inimestele nende enda raha eest midagi „tasuta” anda. Ja pealegi võtta teenuse „tasuta” andmisega neilt kriitikavõimalus. „Mida te virisete, et liinivõrk pole päris selline, nagu vaja. Selle eest on kõik tasuta!”

Nagu Antsla volikogu esimees Kurmet Müürsepp sel nädalal Lõunaeestlases kommenteeris: „Ühistransport on juba praegu paljudes kohtades tasuta – seda lihtsalt pole.”

Arved Breidaks

Maaliinidel tasuta bussisõitu lubav valitsus võiks selleks kulutatavad miljonid panna liinivõrgu arendamisse, et näiteks Antsla inimestel õnnestuks ühistranspordiga Tartus tööl ja koolis käia, leiab Antsla volikogu esimees Kurmet Müürsepp.

„Ühistransport on juba praegu paljudes kohtades tasuta – seda lihtsalt pole,” rääkis Müürsepp Lõunaeestlasele.

Nii pole Antslast võimalik sõita bussiga hommikul Tartusse tööle või kooli, sest Tartusse käib buss vaid kord päevas ja seegi väljub kell 14.35. Hommikul ühistranspordiga Tartusse pääsemiseks on Antsla kandi inimestel üheks võimaluseks sõita Tsirguliina, kust läheb läbi hommikune Valga-Tartu rong.

„Antsla inimeste jaoks on vaja ekspressliine Võrru, Tartusse, kus inimesed tööl või koolis käivad,” sõnas Müürsepp.

Umbes 30 miljonit eurot, mis hakkab kuluma aastas maakonnaliinidel tasuta bussisõidu kinnimaksmiseks, võiks Müürsepa hinnangul kulutada hoopis liinivõrgu parandamiseks, et ühistransport vastaks inimeste tegelikele vajadustele.

Nädala keskel puhkes omapärane sõnavahetus majandus- ja kommunikatsioonimister Kadri Simsoni ja Eesti maavanemate vahel, kes ei suuda omavahel ära klaarida, kes maakonnaliinidel tasuta sõitmise sisseseadmist pidurdab.

Kui minister süüdistab selles maavanemaid, kes pole olnud sellel teemal piisavalt innukad, siis maavanemad kinnitavad, et tasuta ühistransport võiks saabuda juba 1. maist, kui valitsusel selle kinnimaksmiseks raha jätkub.

Arved Breidaks

Maakonnaliinidel on kõigile reisijatele võimalik pakkuda tasuta bussisõitu hiljemalt 1. maist, leiavad maavanemad oma ühises ettepanekus majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

Maavanemad saatsid oma ettepaneku pärast seda, kui minister Kadri Simson oli meedias väitnud, et tasuta ühistranspordi käivitamise peamiseks takistuseks on maavalitsuste soovimatus teemaga tegeleda.

„Kinnitame, et oleme valmis tasuta ühistranspordi käivitamise enda peale võtma, kui minister seda tegelikult soovib,” teatas Eesti maavanemaid esindav Põlva maavanem Igor Taro.

Seni on reisijatevedu maakondlikel liinidel korraldanud valdavalt maavalitsused ning neljas maakonnas ühistranspordikeskused. Kuigi ühistranspordikeskused ülejäänud maakondades on alles planeerimisjärgus ning valitsus näeb ette maavalitsuste kaotamise 1. jaanuarist 2018, pole see maavanemate kinnitusel takistuseks tasuta reisijateveo rakendamiseks juba sel aastal.

Maavanemate hinnangul eeldab tasuta ühistranspordile üleminek kõigis maakondades tehniliselt piletihindade tühistamist ja uute andmete kandmist piletimüügi infosüsteemi.

„Korralduse saab tühistada ühe tööpäevaga ning piletimüügi info suudab teenusepakkuja kõigis andmebaasides vahetada hiljemalt 14 päeva jooksul – need on asjad, mis konkreetselt sõltuvad maavalitsustest,” sõnas Taro.

Tasuta sõit maksab 21 mln eurot

Tema sõnul tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil eraldada maanteeametile vahendid piletimüügist saadava tulu hüvitamiseks vedajatele.

„Väga kiire arvutus näitas, et ainuüksi selle aasta kaheksa kuu kohta tuleb see täiendav summa üle 21 miljoni euro, mis on planeeritud kogu järgmiseks aastaks,” lisas Taro.

Tema kinnitusel jõuaksid maavalitsused täpsete arvutuste ja tasuta bussisõidu rakendamisega valmis hiljemalt 1. maiks. „Me ei näe ühtki põhjust, miks peaks sellega ootama järgmise aasta alguseni või kauemgi,” lisas Taro.

Lõunaeestlane