Loodava Setomaa valla valimiskomisjon registreeris reedel 73 kandidaati, kes kandideerivad Setomaa vallavolikogu 15 kohale.

Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ühinemisel loodava Setomaa valla volikokku pürgib kokku kolm nimekirja.

Neist esimene on 9-liikmeline Keskerakonna nimekiri eesotsas Raul Raidlaga, teine on valimisliit Iga Nulga Heaks, mille 11-liikmelist nimekirja juhib Arno Vares ning kolmas nimekiri Ühine Setomaa, mille 53-liikmelist nimekirja juhib Aarne Leima.

Seega on konkurents Setomaa vallas 4,8 saadikut ühele kohale.

Kohalike omavalitsuste volikogude valimine toimub 15. oktoobril.

ARVED BREIDAKS

Kandidaadid Setomaa vallavolikogu valimistel

Eesti Keskerakond

nr 101 RAUL RAIDLA

nr 102 AARE POOLAK

nr 103 MARGO SIRENDI

nr 104 VAINO LINNUS

nr 105 KAREN SONTS

nr 106 GERDA KALLARI

nr 107 ANNA STEPANENKOVA

nr 108 SVETLANA RATTUS

nr 109 MAIT POOLAK

Valimisliit Iga Nulga Heaks

nr 110 ARNO VARES

nr 111 FELIKS RAUDKETT

nr 112 KAREL KÕOMÄGI

nr 113 VEIKO JÄÄMETS

nr 114 LIILE KOLTSOV

nr 115 ÜLLE TALUPOEG

nr 116 LAURI LÕHMUS

nr 117 URMAS UTSAL

nr 118 AIVAR ADARI

nr 119 ANDRES KUNNUS

nr 120 ELMER SULEVA

Valimisliit Ühine Setomaa

nr 121 AARNE LEIMA

nr 122 REIN JÄRVELILL

nr 123 IMRE LIIVAGO

nr 124 RAUL KUDRE

nr 125 VIIVIKA KOOSER

nr 126 PIRET KASE

nr 127 VELLO SAAR

nr 128 REIN TARROS

nr 129 EINAR OINAK

nr 130 ÜLO KÕIVO

nr 131 KATRIN RAHUSOOV

nr 132 ANNELA LAANEOTS

nr 133 MARGUS KRAAV

nr 134 GUURI PIHOLAAN

nr 135 JÜRI SAAR

nr 136 MERIKE TEIN

nr 137 MARGUS PALOK

nr 138 HELLIKA KÕRNAS

nr 139 MARGUS KAPTEN

nr 140 VILLU LILLMAA

nr 141 JAANUS VISKAR

nr 142 AIVO TOONEKURG

nr 143 AARE HÕRN

nr 144 TIIA SAARESTIK

nr 145 OLEG KOSTÕGOV

nr 146 RAIDO ASULA

nr 147 TOOMAS SEIN

nr 148 RAIVO KUNST

nr 149 SILVIA VAO

nr 150 REIN ZAITSEV

nr 151 ÜLLE KAUKSI

nr 152 KRISTO ULJAK

nr 153 EVEN TOOMAS

nr 154 KAIDI KERDT

nr 155 TOOMAS TOOBRE

nr 156 KAIRI KAAR

nr 157 PEETER KOOSER

nr 158 MARGUS PALOLILL

nr 159 TRIINU KOTOV

nr 160 MARGIT MEHILANE

nr 161 SULO NURMEOTS

nr 162 MEELIKE KRUUSAMÄE

nr 163 MARET UTSAL

nr 164 MARGUS SIILIK

nr 165 VAIDO UIBO

nr 166 IVO VALGE

nr 167 VOLLI RÕŽIKOV

nr 168 TAAVI TUIK

nr 169 PAUL PARM

nr 170 EINAR RAUDKEPP

nr 171 VEIKO KÕOPUU

nr 172 KAJA ÕIS

nr 173 MARGUS TIMMO

Setomaa vallavolikogu valimisteks moodustatud valimisliitu „Ühine Setomaa“ on koondunud Setomaa valla loomise eestvedajad erinevatest erakondadest ja valdadest.

„Meie südameasjaks on hakata ellu viima jaanuarikuisel rahvahääletusel väljendatud rahva tahet, et Setomaa oleks ühine edukas vald, kus meie inimestel on hea elada,” ütles valimisliidus kandideeriv Rein Järvelill.

„Lõime valimisliidu, sest ühise Setomaa valla eest seisjaid on erinevates erakondades ja on ka parteilise kuuluvuseta inimesi,” lisas valimisliitu kuuluv Värska vallavanem Raul Kudre. „Meie jaoks on kõige olulisem kasutada ära kõigi meie parimate inimeste oskused ja kogemused, et tagada Setomaa valla hea areng.”

Lisaks kuuluvad valimisliitu ka Mikitamäe vallavolikogu liige Imre Liivago ning eelmine Setomaa ülemsootska Aarne Leima Luhamaalt.

Kindlat vallavanema kandidaati valimisliidul pole.

LÕUNAEESTLANE

SAMAL TEEMAL: Rein Järvelill pürgib Setomaa vallavanemaks

Sotsiaaldemokraat Rein Järvelill läheb oktoobrikuistel kohalikel valimistel püüdma Setomaa vallavanema kohta esindades parteideülest valimisliitu.

Teisipäeva pärastlõunal loodi Facebookis fännileht nimega „Rein Järvelill Setomaa vallavanemaks”, kus aga lähemat teavet selle kampaania kohta esialgu kirjas pole.

Järvelill kinnitas Lõunaeestlasele, et osaleb Setomaa vallavolikogu valimistel vallavanema kandidaadina, esindades parteideülest valimisliitu, kus kandideerib nii sotsiaaldemokraate, reformierakondlasi kui ka Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeid.

Lõunaeestlase andmeil kandideerivad ühes Järvelillega ka praegused Värska valla liidrid, vallavanem Raul Kudre ja vallavolikogu esimees Vello Saar.

Poliitik ja ettevõtja Rein Järvelill on varasemalt olnud nii Meremäe kui ka Värska vallavanem.

ARVED BREIDAKS

Riigikohus jättis rahuldamata nii Lasva kui ka Mikitamäe vallavolikogu taotluse peatada kuni riigikohtu otsuse jõustumiseni valdade sundliitmist puudutava valitsuse määruse jõustumine.

Lasva, Mikitamäe ja veel kümmekond Eesti omavalitsust esitasid riigikohtule taotluse tunnistada endi sundliitmist puudutava valitsuse määruse sätted põhiseadusvastaseks ning tunnistada need kehtetuks.

Lisaks taotlesid omavalitsused, et riigikohus peataks kuni riigikohtu otsuseni sundliitmiste jõustumine.

Vallad soovisid sellega, et nad saaksid volikogude valimised läbi viia vabatahtlikult kokku lepitud või siis kokku leppimata jäänud vallapiirides, mitte valitsuse määratud uue omavalitsuse piirides.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus esmaspäeval avaldatud otsuses seisukohale, et valdade taotlused ei ole piisavalt põhjendatud.

„Kolleegium ei näe praeguses menetlusetapis vajadust määruse jõustumata sätete jõustumise peatamiseks,” seisab riigikohtu otsuse resolutsioonis.

„Vajadus sellise menetlusliku otsuse tegemiseks võib tekkida siis, kui on tõenäoline, et menetlus kohtuasjas ei pruugi lõppeda enne valimistulemust väljakuulutamist,” lisatakse otsuses.

Riigikohus ei välista, et kui kohtunikud ei jõua enne valimistulemuste väljakuulutamist valdade sundliitmist puudutavaid otsuseid ära teha, võib kohus ka peatada vaidlustatud määruste sätete jõustumise.

Vaidlus ei mõjuta valimisi

Ühtlasi märkis riigikohus, et vaidlusalune sundliitmise määrus tervikuna või selle üksikud sätted ei mõjuta seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised viiakse läbi olemasolevates või moodustatavates omavalitsusüksustes.

Lasva vald kaebas riigikohtusse valitsuse määruse, mille kohaselt sundliidetakse vabatahtlikult liituvate Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallaga ka Orava ja Vastseliina vald.

Mikitamäe vald kaebas riigikohtusse enda sundliitmise Setomaa vallaga, mis moodustatakse Meremäe, Mikitamäe, Värska ja Misso valla Luhamaa nulga liitmisel.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Lasva vald kaebas Vastseliina sundliitmise otsuse riigikohtusse

Setomaa valla elanikud hääletasid sel nädalal end veenva ülekaaluga Võru maakonna koosseisu, lõpetades üksikute poliitikute poolt isikliku punktivõidu nimel viimastel kuudel üles keerutatud tarbetu konflikti Võru ja Põlva maakonna inimeste vahel.

Kolmapäeval ja neljapäeval Meremäe, Mikitamäe, Värska ja Misso valla Luhamaa nulga külades läbi viidud rahvaküsitlus andis ootustele vastupidise tulemuse. Valitsus oli maaeluminister Tarmo Tamme nõudmisel loonud kõik eeldused selleks, et Setomaa vallast saab osake Põlvamaast, kuigi geograafiline reaalsus seda arukaks lahenduseks ei pea.

Olukorras, kus Põlva maakonda kuuluvates Mikitamäe ja Värska vallas elab hääleõiguslikke inimesi 954 võrra enam kui Võru maakonnas olevates Meremäe vallas ja Luhamaa nulgas, pidanuks rahvaküsitlusel Põlva maakonna eelistamine olema üksnes vormistamise küsimus.

On täiesti loomulik, et enamik inimesi eelistab hääletada muutuste asemel stabiilsuse poolt ning seda Setumaal ka tehti: Võru maakonna inimesed hääletasid kuulumise poolt Võrumaale ning Põlva maakonna inimesed Põlvamaa poolt.

Ent erinevalt Võrumaa elanikest võtsid Mikitamäe ja Värska valla elanikud maakondliku kuuluvuse teemat hoopis leigemalt. Nad jäid vaatamata Põlva maavanema Igor Taro kohati meeleheitlikuks muutunud kampaania ees kurdiks ja jätsid kolmapäeval e-hääletusel kliki tegemata ning neljapäeval hääletusjaoskonda tulemata.

„See ei ole meie võitlus,” kommenteeris Setomaa valdade liidu esimees Margus Timmo Lõunaeestlasele. Et Mikitamäel ja Värskas jätsid inimesed oma valiku tegemata, otsustas suuresti ka hääletuse tulemuse, sest Meremäel ja Luhamaal võeti maakonna teemat väga tuliselt.

Kuidas edasi?

Kuigi Setomaa vald on valitsuse otsusega loodud ning sellel nädalal ka maakondlikult ära paigutatud, pole praeguseks sugugi selge, kas ja kuidas omavalitsus oktoobrikuiste valimiste järel tööle hakkab.

Fakt on, et nii Mikitamäe kui Meremäe vald on otsustanud Setomaa valla loomise riigikohtus vaidlustada. Vesi on seetõttu suhteliselt sogane ning õhus on ka võimalus, et Setomaa vald sellisel kujul, nagu valitsus on plaaninud, jääb sel sügisel veel tegemata.

Arvestades, et Meremäe vallas valitsenud hirm, et nad liidetakse Põlva maakonnaga, on sel nädalal maha võetud, oleks Meremäe vallal mõistlik jätta kohtusse minemata. Kahe rahvaküsitluse tulemused kokku pannes on Meremäe valla elanike enamus nüüdseks saavutanud nii kuuluvuse Setomaa valda kui ka selle asumise Võru maakonnas, nagu nad tahtnud on.

ARVED BREIDAKS

Valitsus kinnitas reedel otsuse, mille järgi hakkab Setomaa vald kuuluma Võru maakonna koosseisu.

„Möödunud nädalal otsustas valitsus küsida kohalikult rahvalt, millisesse maakonda nad Setomaa valla elanikena kuuluda tahavad. Küsitlusel osalenud inimestest 59,1 protsenti pooldas moodustatava Setomaa valla kuulumist Võrumaale. Küsitlustulemustele tuginedes tegi valitsus ka oma tänase otsuse,” ütles peaminister Jüri Ratas.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on tal hea meel, et Eesti põlised setu alad kuuluvad peagi ühte omavalitsusse, mis annab neile paremad võimalused oma kultuuri edendada.

„Nüüd on selgeks saanud ka Setomaa maakondlik kuuluvus ning sellega saab haldusterritoriaalsele reformile joone alla tõmmata,” lisas Aab.

Setomaa valla maakondliku kuuluvuse määramisega on vastu võetud kõik haldusreformi territoriaalse korralduse valitsuse tasandi otsused. Pärast kohalike omavalitsuste valimistulemuse väljakuulutamist jääb Eestisse 79 kohaliku omavalitsuse üksust, 15 linna ja 64 valda.

Vaata, millised on uued halduspiirid Kagu-Eesti maakondades ja Eestis tervikuna.

LÕUNAEESTLANE

Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas neljapäeva õhtul tehtud avalduses, et teeb valitsusele ettepaneku liita loodav Setomaa vald Võru maakonnaga.

Kolmapäeval ja neljapäeval Setomaal toimunud rahvaküsitlusel osales 31,5 protsenti loodava Setomaa valla elanikest, kellest 59,1 protsenti pooldas Võrumaad.

„Inimesed on oma otsuse teinud ja valik langes Võrumaa kasuks,” teatas minister Aab. „Kuna valitsus andis elanikele võimaluse ise otsustada, siis tulemuse põhjal teengi valitsusele ettepaneku määrata Setomaa vald Võrumaale,” kinnitas ta.

Ühinevad omavalitsused

1. Meremäe vald (kokku pindala 132,0 ruutkilomeetrit ja rahvaarv 1075),
2. Mikitamäe vald (kokku pindala 104,4 ruutkilomeetrit ja rahvaarv 985),
3. Värska vald (kokku pindala 187,8 ruutkilomeetrit ja rahvaarv 1371),
4. Misso valla Luhamaa nulk (kokku pindala 36,7 ruutkilomeetrit ja rahvaarv 146).

LÕUNAEESTLANE

Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulgas neljapäeva õhtul lõppenud rahvaküsitlusel pooldas enamik vastanutest Setomaa valla liitmist Võru maakonnaga.

Meremäel ja Luhamaal hääletas Setomaa valla Võrumaaga liitmise poolt 485 inimest ehk rohkem kui 99 protsenti vastanutest. 2 inimest andis hääle Põlva maakonna poolt, teatas Võru maavalitsus.

Mikitamäe vallas toetas Põlvamaale jäämist 90,8 protsenti (168 häält) ning Värska vallas 72,9 protsenti (239 häält). Võrumaaga liitumise poolt andis Mikitamäel hääle 17 ja Värska vallas 89 inimest.

Häälte kokkulöömisel selgus, et Võrumaa poolt andis neljas omavalitsuses hääle 591 ja Põlvamaa poolt 409 hääletanut.

„Mul ei jätku sõnu, et tunnustada Meremäe ja Luhamaa elanikke selle suure hääletusaktiivsuse eest. Võrumaa osalusprotsent näitab, et tegemist oli inimeste jaoks olulise küsimusega,” sõnas Võru maavanem Andres Kõiv.

„Hoolimata sellest, millise otsuse teeb reedel valitsus, Võrumaa hoiab ikka setode poole. Inimesi siin kagunurgas on niigi vähe ning jagada siin ühtesid „meieks” ja teisi „teieks” on asjatu ja kohatu,” lisas Kõiv.

Küsitlusest osavõtu aktiivsus oli Mikitamäe vallas 21,5 protsenti ning Värska vallas 27,2 protsenti, teatas Põlva maavalitsus Lõunaeestlasele.

Kokku oli neljast omavalitsusest hääleõiguslike inimeste nimekirjadesse kantud 3174 vähemalt 16-aastast inimest, kellest 2064 elab Põlva- ning 1110 Võrumaal.

Valitsus otsustas 6. juulil, et Põlva ja Võru maavalitsusel tuleb Setomaa valla maakondliku kuuluvuse väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlus, sest ministrid ei suutnud selles küsimuses üksmeelt saavutada.

Valitsus vormistab küsitlustulemuste järgi otsuse lähipäevil.

ARVED BREIDAKS

Meremäe, Mikitamäe, Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga hääleõiguslikud inimesed otsustavad rahvaküsitlusel, kas valitsuse moodustatav Setomaa vald saab kuuluma Põlva või Võru maakonda.

Neljapäeva õhtul lõppeval küsitlusel päritakse vallaelanikelt, „kas toetate loodava Setomaa valla kuulumist Põlva maakonda või Võru maakonda?”.

Kolmapäeval e-hääletusega alanud rahvaküsitluse esimesel päeval tegi interneti vahendusel oma valiku kokku 11,2 protsenti 3172 hääleõiguslikust elanikust.

Kõrgem oli küsitlusaktiivsus esimesel päeval Võru maakonnas, kus Meremäel osales e-küsitluses 13,5 protsenti nimekirja kantud inimestest ja Missos 28 protsenti hääleõiguslikest, vahendas Võru maavalitsus Lõunaeestlasele.

Põlvamaa Värska vallas oli esimese päeva aktiivsus 10,4 ja Mikitamäel 7,2 protsenti nimekirja kantutest, teatas Põlva maavalitsus Lõunaeestlasele.

Viimastel päevadel sotsiaalmeedias ägedalt Põlvamaa poolt hääletama agiteeriv Põlva maavanem Igor Taro postitas neljapäeva ennelõunal Värska inimestele mõeldud ähvardava sõnumi pealkirjaga „Homsest Võrumaale?”

„E-hääletajate aktiivsus on Meremäel ja Luhamaal olnud nii palju suurem, et kui meie valdade inimesed täna [neljapäeval] jalgu kõhu alt välja ei võta, siis hommikul on Võrumaale minek,” postitas maavanem.

Võru maavanem Andres Kõiv ei ole sarnase kampaaniaga vastanud.

Põlva maakonnal ülekaal

Valitsus otsustas nädal tagasi, et Põlva ja Võru maavalitsusel tuleb Setomaa valla maakondliku kuuluvuse väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlus, sest ministrid ei suutnud selles küsimuses valitsuse istungil üksmeelt saavutada.

Kokku kanti neljast vallast hääleõiguslike inimeste nimekirjadesse 3172 vähemalt 16-aastast elanikku. Neist 2064 elab Põlva maakonna Mikitamäe ja Värska vallas ning 1108 Võru maakonna Meremäe vallas ja Luhamaa nulgas.

Väikese Peetri rolli pandud Meremäe vallas käis neljapäeva keskpäeval vilgas töö, et kõik soovijad ikkagi saaksid küsitluses osaleda. Küladest oli käima pandud valla buss ning vallavolikogu esimees Arno Vares vedas isikliku autoga inimesi vallamajja hääletama.

„Meie vallas on palju vanu inimesi, kellel puudub võimalus ise kohale tulla, et küsitluses osaleda,” põhjendas Vares Lõunaeestlasele, kui oli vallamaja juurde sõidutanud ratastoolis mehe. „Valitsus otsustas väga lühikese ajaga korraldada küsitluse, kuid selle peale kas ja kuidas inimesed sellel osaleda saavad, ei mõeldud.”

Kodus hääletamist sellel küsitlusel inimestele ei võimaldatud.

Kahe esimese tunni jooksul oli Meremäe vallamajas sedeliga hääletamas käinud ligi sadakond inimest ning neid vooris lõunatunnil aina juurde.

„Terve Miikse küla mahtus auto peale ära,” naljatles Opel Vectraga vallamaja juurde saabunud Leo koos mitme kaaslasega.

Leo sõnul valis ta maakonna, millega on rohkem seotud, kuid nentis, et tema igapäevast elu võimalik maakonnavahetus ei mõjuta.

Küsitluse korraldamine on suur pettumus

Setomaa valdade liidu esimees Margus Timmo sõnul oli setode soov saada oma vald, kuid selle maakondliku valiku oleksid nad soovinud jätta vabariigi valitsuse otsustada. „Me oleks leppinud valitsuse otsusega,” kinnitas ta.

Seetõttu oli küsitluse korraldamine maakondliku kuuluvuse väljaselgitamiseks Timmo sõnul suur pettumus. „Aga ükskõik, millises maakonnas me jätkame, me peame sõbralikult läbi saama.”

Timmo sõnul teeb käimasolev rahvaküsitlus ühele poolele setodele igal juhul haiget. „Kas Võru või Põlva – ühele vallale on emb-kumb valik valulik. Loogiline olnuks kuulumine Võru maakonda,” lausus ta.

Küsitlustulemused peaksid selguma neljapäeva hilisõhtul.

ARVED BREIDAKS

Võru vald koos Lasva ja Sõmerpalu ning Vastseliina ja Orava vallaga otsustasid vaidlustada kohtus nende kohta käiva sundliitmise otsuse. Kohtutee on ette võtnud ka Meremäe ja Mikitamäe vald, kellele ei meeldi sundliitumine Värskaga.

„Avaldus on koostatud ja sellega toimetatakse,” kinnitas Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden Lõunaeestlasele.

Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru vald on otsustanud kohtus vaidlustada valitsuse 22. juunil vastu võetud määruse, millega Orava ja Vastseliina vald sundliideti varem vabatahtlikult ühinenud Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallaga.

„Meil pole Vastseliina ja Orava vastu midagi,” rääkis Süüden. „Me vaidlustame sundliitmise, sest meil [s.t Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallal] on kõik kriteeriumid täidetud.”

Sama kohtuasja raames soovivad Vastseliina ja Orava vald, et valitsus laseks neil jätkata iseseisva omavalitsusena, vaatamata sellele, et kahes vallas elas aastavahetusel 2690 elanikku.

Arvestades, et valitsus jättis sundliitmata 2740 elanikuga Loksa linna Harjumaal, soovib Vastseliina, et neilegi rakendataks sarnane erand, sest vald on võimeline sundliitmiseta jätkama.

Meremäe vastu sundliitmisele Setomaa vallaks

Võru vallaga haldusreformi puudutavad kohtuasjad Kagu-Eestis ei piirdu, sest valitsuse vastu on otsustanud kohtusse minna ka Mikitamäe volikogu ning kolmapäeval vaagib teemat Meremäe volikogu. Nii Mikitamäe kui Meremäe vallale ei meeldi, et neid sundliidetakse koos Värska vallaga Setomaa vallaks.

Meremäe volikogu päevakorras oleva eelnõu kohaselt esitatakse halduskohtule kaebus valitsuse määruse kohta, millega ühendatakse Meremäe vald Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulgaga Setomaa vallaks. Halduskohtult loodetakse saada esialgne õiguskaitse, et kuni riigikohtu lahendi saabumiseni hoida ära valitsuse järgmised sammud.

Riigikohtule esitab Meremäe vald taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tunnistada valitsuse sundliitmise otsus põhiseadusega vastuolus olevaks ning seega kehtetuks.

Segadus volikogude valimistega

Sõltumata sellest, millised otsused kohtuveskitest viimaks välja jahvatatakse, on oodata segadust seoses kohalike volikogude läbiviimisega nendes valdades, kes on sundliitmise otsused kohtus vaidlustanud.

Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallavolikogud on juba ära teinud valimiseelsed toimingud, mis puudutavad tulevase ühendvalla volikogu suurust ja määranud valimisringkonna lähtudes eeldusest, et ühinevad kolm valda, mitte viis, nagu soovib riigivalitsus.

Niisamuti on Vastseliina ja Orava volikogud otsustanud, et sügisel valitakse seal volikogu kahest vallast koosnevale ühendvallale, mitte suurele Võru vallale.

Ka Meremäe volikogu otsustab kolmapäeval vaadata mööda valitsuse sundliitmise otsusest ning moodustab kohalike valimiste läbiviimiseks ühe valimisringkonna 11 mandaadiga ehk valmistub valima Meremäe, mitte Setomaa valla volikogu.

Valimiseelseteks toiminguteks on kohalikel volikogudel aega 15. juulini ning kui selgub, et valdades tehtud valimiseelsed toimingud ei kõla kokku keskvalitsuse sundliitmise kavas ette nähtuga, tuleb kohalikul maavanemal hiljemalt 19. juuliks teha ise otsused, et need vastaks valitsuse tahtele.

Sestap kavatseb Meremäe volikogu kolmapäeval etteruttavalt ära otsustada, et kohtusse kaevatakse ka maavanema tehtavad valimiseelsed toimingud. Sarnaselt plaanib käituda ka Mikitamäe volikogu.

Niisiis ei tea inimesed Lasva, Orava, Sõmerpalu, Võru ja Vastseliina ning Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulgas veel mõnda aega, millise omavalitsuse volikogu nad sügisel valivad.

ARVED BREIDAKS

Värska vallavolikogu liige Toomas Valk on seisukohal, et Setomaa vald peaks mitmel põhjusel kuuluma Võru maakonna koosseisu ning kavatseb nõnda ka kolmapäeval algaval rahvaküsitlusel hääletada.

„Olen selle poolt, et Setomaa vald oleks osa Võru maakonnast. Miks nii?” kirjutas Valk esmaspäeva ennelõunal Facebookis.

Selgituseks tõi Valk välja neli-viis põhjendust, märkides ära Setomaa valla geograafilise asendi, Võru kui tugevama maakonnakeskuse, Võru maakonna suurema tuntuse ning hajutas ühtlasi kartusi, et seto kultuuri ootab Võrumaa külge kuuludes hääbumine.

„Osa Setomaast kuulub ka praegu Võru maakonda ja ma ei ütleks, et sealsed setod kuidagi kannataksid võro kultuuri rõhumise all,” kirjutas Valk. „Minu jaoks on tunnetuslikult näiteks Võru maakonda kuuluv Obinitsa tugevam seto kultuuri ja kommete edasikandja kui Põlva maakonna Mikitamäe.”

Geograafia räägib Võru kasuks

Esmase põhjusena, miks Setomaa peaks kuuluma Võru maakonda, tõi Valk välja geograafilise asendi.

„Vaadates kaarti on näha, et kui Setomaa vald kuuluks Põlva maakonda, oleks Põlva maakonna kuju äärmiselt ebaloomulik, Luhamaa jääks maakonnast eraldi lahustükina ning ainuke praegustest seto valdadest, kellel oleks Põlva maakonnaga ühine piir, oleks Mikitamäe vald,” kirjutas Valk.

Võru linn sobib tema hinnangul setode vallale maakonnakeskuseks samuti paremini, sest kuigi see asub Värskast või Mikitamäelt vaadates kaugemal kui Põlva, jääb Põlva Meremäelt vaadates 56 ja Luhamaalt teed alustades 60 kilomeetri kaugusele.

„Juhul kui Meremäe ja Luhamaa inimestel peaks olema asja maakonnakeskusesse, siis neil on Põlvasse käimine palju tülikam ja kaugem kui Värska ja Mikitamäe inimestel Võrru käimine,” märkis Valk.

Võru kui setode maakonnakeskuse kasuks räägib ka kunagise kreisilinna suurus.

„Võru on Kagu-Eesti ajalooline keskus ja minu arvates tugevama arengupotentsiaaliga kui Põlva,” kirjutas Valk. „Näiteks on Võru linn suutnud enda ümber koondada korraliku tööstuspargi, mis toetab kogu maakonna arengut. Võru maakonnakeskuses elab ka enam kui kaks korda rohkem inimesi kui Põlvas.”

Põlva ja Võru maavalits korraldavad valitsuse korraldusel 12. ja 13. juulil Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulga külades rahvaküsitluse, selgitamaks välja, kas kohalikud inimesed eelistavad Setomaa valla liitmist Põlva või Võru maakonnaga. Valitsus ise selles küsimuses kokkuleppele ei jõudnud.

Küsitluslehele on kantud küsimus: „Kas toetate loodava Setomaa valla kuulumist Põlva maakonda või Võru maakonda?” vastusevariantidega „Põlva maakonda” ja „Võru maakonda”.

Küsitlusest on õigus osa võtta vähemalt 16-aastasel asjasse puutuvate valdade elanikel.

ARVED BREIDAKS

 

SAMAL TEEMAL: Setomaa valla maakondlik kuuluvus läheb rahvahääletusele

Valitsus paneb Setomaa valla maakondliku kuuluvuse kiirkorras rahvahääletusele, kuna ministrid ei suutnud selles küsimuses kokkuleppele jõuda.

Valitsus otsustas neljapäeval kinnitada Setomaa valla moodustamise Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga liitmise teel, kuid taas kord ei suutnud ministrid jõuda kokkuleppele, kas setode vald saab kuuluma Võru või Põlva maakonda.

Seetõttu otsustas valitsus, et kohalikud maavanemad peavad enne 15. juulit läbi viima rahvaküsitluse, et selgitada välja rahva tahe selles küsimuses.

Aasta alguse seisuga elas Põlva maakonda kuuluvas Mikitamäe vallas 985 ja Värska vallas 1371 elanikku ning Võru maakonda kuuluvas Meremäe vallas 1075 ja Luhamaa nulgas 146 inimest.

Ebamugavus valitsuses

Setomaa valla maakondlik kuuluvus on hoidnud valitsust pinges juba viimased kaks-kolm kuud, mille jooksul pole suudetud küsimust ära otsustada.

Valitsuse asjakohase määruse eelnõus nähti setode valda küll Võru maakonna osana, kuid hiljem on kaalukauss hakanud vajuma Põlvamaa kasuks.

Kaks Toompea asjadega kursis allikat kinnitas Lõunaeestlasele, et Setomaa valla küsimuses on Keskerakonna ministrid toetanud selle liitmist Põlvamaaga, IRLi ja SDE ministrid on samas olnud eri meelt ning konsensust selles küsimuses ei suudetudki saavutada.

Elektrooniline küsitlus toimub rahandusministeeriumi teatel 12. juulil kell 8-20 ning küsitlus küsitluslehtedega 13. juulil kell 10-20. Kodus küsitlemist ei toimu. Igas omavalitsuses on avatud üks küsitluspunkt ja need asuvad: Meremäel, Värskas, Mikitamäel, Luhamaa nulgas.

Arvamust saavad avaldada Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga rahvastikuregistri järgsed elanikud, kel vanust vähemalt 16 eluaastat.

Esitatav küsimus on: „Kas toetate loodava Setomaa valla kuulumist Põlva maakonda või Võru maakonda?”. Vastusevariantideks on 1. Põlva maakond ja 2. Võru maakond.

ARVED BREIDAKS

Mikitamäe vallavolikogu otsustas riigikohtus vaidlustada valitsuse määruse, millega sundliidetakse Meremäe, Mikitamäe, Värska vald ja Luhamaa nulk Setomaa vallaks.

Esmaspäeval volikogus heakskiidu saanud otsuse kohaselt taotletakse riigikohtult valitsuse määruse, millega Setomaa vald moodustati, tervikuna tühistamist.

Samuti otsustas Mikitamäe volikogu, et kui Põlva maavanem teeb sundühendamise teel loodud uues omavalitsuses valimistoiminguid, esitatakse ka selle suhtes kaebus, kuid seda siis Tartu halduskohtule.

Riigikohtus hakkab Mikitamäe valda esindama advokaadibüroo TGS Baltic.

Valitsus otsustas 15. juunil moodustada Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga külade liitmise teel Setomaa valla, kus aastavahetusel elas umbes 3500 inimest.

Valitsus kasutas väikevalla moodustamisel haldusreformi seaduses setudele loodud erandit, kuigi vabatahtlikult kolm valda liitumiseni ei jõudnud. Setomaa valla loomisele sellisel kujul oldi vastu nii Mikitamäe kui Meremäe volikogus.

Praeguseks pole ka veel selgunud, millisesse maakonda Setomaa vald kuuluma saab, sest nii Põlva kui ka Võru maakond veavad setusid enda poole.

ARVED BREIDAKS

Meremäel avaldati kolmapäeval juba teist korda sel aastal meelt valitsuse vastu, kes esmalt paigutas Meremäe Setomaa valda ning võib juhtuda, et ka Põlva maakonda.

Kui Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsioon kirjutas mullu haldusreformi seadusesse erisuse, mis võimaldas setodel vabatahtlikult oma valla moodustada, ei usutud küllap pealinnas, et loomise töö tuleb algusest lõpuni kabinetis ära teha.

Ent just nii on läinud. Kui kolmest setu vallast kaks vabatahtlikult Setomaa valda moodustada ei tahtnud, jäi valitsusele üle kaks lahendust. Esiteks liita vallad maakonna-siseselt ehk ühendada Meremäe vald kas Võru või Rõuge vallaga ja Mikitamäe ning Värska vald Räpina vallaga.

Käiku lastud teine võimalus oli moodustada Võru ja Põlva maakonna idaservale Setomaa vald, mida seto natsionaalne aktiiv üle Eesti tuliselt nõudles, kuid kelle optimismi Meremäe ja Mikitamäe volikogu ei jaganud.

Mõistagi sünnitas see valik küsimuse, millisesse maakonda loodav Setomaa vald kuuluma saab? Kuigi valitsus oli otsustanud maavalitsused kaotada, jäävad maakonnad ühes oma piiridega siiski alles.

Kaalukeel Orava

Talvel selle teema üle avalikku arutelu ei tekkinud. Setomaa valla loomise kohta 2. veebruaril loodud valitsuse määruse eelnõus on kirjas, et Mikitamäe ja Värska valla maakondlikku kuuluvust muudetakse, arvates need Võru maakonna koosseisu, sest Põlva maakonnaga liites jäänuks Luhamaa nulk Põlvamaa lahustükiks Võru maakonna sees.

Ent lahustükk Luhamaa ei olnud kõige suurem probleem. Probleem (kui see on probleem) on selles, et Setomaa valla maakondlik kuuluvus otsustati sisuliselt ära hoopis Orava vallavolikogus, kui seal otsustati ühineda Vastseliina ja seega ka Võru maakonnaga.

Kaarti vaadates saab selgeks, et Orava liitumine Võrumaaga, mis valitsuse poolt sel nädalal ka ära vormistati, muudaks Setomaa valla Põlva maakonnas n-ö nurgataguseks vallaks, samas kui Võru maakonnaga liigenduks see piirkond sootuks paremini.

Tõsi, nii Värska, eriti aga Mikitamäe vallas vaadatakse liitumisele Võru maakonnaga täpselt sama kõõrdi, kui Meremäel minekusse Põlva maakonda. Tuleb välja, et seto identiteedi kõrval on nende valdade elanikel ka tugev maakondlik kuuluvustunne.

Mikitamäe valla Räpina-poolse serva külades ollakse Räpina-orientatsiooniga, samas kui Meremäe ja Luhamaa inimeste tõmbekeskuseks on Võru. Võõpsust Võrru on kilomeetreid 48, Luhamaalt Põlvasse läbi Võru sõites 59.

Setomaa valla Võru-poolsetest küladest tuleks Põlvamaaga liitumise puhul hakatagi uude maakonnakeskusesse läbi Võru sõitma, mis on sama jabur väljavaade, kui Põlvast Võru kaudu Tartusse sõita.

Loodetavasti eksisteerib kusagil plaan, kuidas vormida sellest eri pooltesse kiskuvast kooslusest ühtne ja toimiv omavalitsus. Loodetavasti on valitsusel ka olemas plaan, kuidas Setomaa valda edaspidi majandama hakata, sest, nagu seisis Setomaa valla loomise määruse eelnõus, „põhjust eeldada, et uus KOV suudaks suurt osa arendustegevusi ning investeeringuid teha ilma spetsiaalse toetusmeetmeta, ei ole.”.

Kuna Setomaa vald on kabinetis sündinud omavalitsus, kannab valitsuskabinet selle edasise käekäigu eest ka täit vastutust. Mis ei anna õigustust langetada jõgede voolusuunda muutvaid otsuseid, millest mitte midagi head ei sünni.

ARVED BREIDAKS

Meremäe mäele kogunes kolmapäeva õhtul meelt avaldama üle 30 vallaelaniku, kes on vastu vabariigi valitsuse plaanile liita Setomaa vald Põlvamaaga.

„Tänaseks on jõutud sellisesse etappi, kus on oodata kõige ebameeldivamat lahendust,” ütles meeleavalduse korraldanud Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on paljude vallaelanike jaoks täide minemas kõige mustem stsenaarium, mille kohaselt liidetakse Meremäe ühes valitsuse loodud Setomaa vallaga Põlva maakonnaga, kuigi algselt kavatses valitsus liita setode valla Võru maakonnaga.

Meeleavaldajad saatsid Setomaa tipuks nimetatavalt Meremäe mäelt Toompeale sõnumi, et nad ei nõustu valitsuse viskleva poliitikaga, kus ühel päeval plaanitakse liita setode vald Võru ja teisel päeval juba Põlva maakonnaga.

Luigas: inimesi ei tohi petta

Meeleavaldajate toetuseks sõna võtnud riigikogu liige Inara Luigas (SDE) märkis, et Setomaa valla loomise kompromissiks oli selle liitmine Võru maakonnaga, aga kui valitsus sellest kokkuleppest taganeb, tähendab see inimeste petmist.

„Ma olin tollel koosolekul, kus setud otsustasid, et kui Setomaa vald tuleb, siis selle suunaga, et Setomaa vald hakkab kuuluma Võrumaa alla,” rääkis Luigas Lõunaeestlasele. „Niiviisi tehti ka esimene määrus valitsuse poolt, kus öeldi, et Setomaa vald kuulub Võrumaa alla.”

Luigas nentis, et viimasel ajal on kasvanud surve seda kokkulepet muuta, et Setomaa vald liidetaks ikkagi Põlva maakonnaga.

„Selliseid otsuseid pole kunagi vastu võetud,” rõhutas Luigas. „Mul tekib selle otsusega päris hirm, et inimeste käest enam ei küsita, otsustavad ametnikud kabinettides, mis on täiesti lubamatu.”

Riigihalduse minister Jaak Aab on ERRile sel nädalal öelnud, et Setomaa valla Põlvamaaga liitmise poolt on „kaalukaid argumente”, sest suurem osa vallast asub praegu Põlva maakonnas.

Aabi eelkäija Mihhail Korb oli seevastu seisukohal, et kuna Orava vald liitub Võrumaaga, on õige liita Võru maakonnaga ka Setomaa vald, millel pealegi on Luhamaa nulga näol lahustükk.

Millal valitsus viimaks Setomaa valla maakondliku kuuluvuse otsustab, pole teada. Seda otsust oodati läinud neljapäeval toimunud valitsuse istungilt, kuid siis otsustas valitsus üksnes moodustada Setomaa valla, kuid jättis selle maakondliku kuuluvuse otsustamata. Valitsuse 22. juuni istungi päevakorras pole sellekohast punkti samuti.

Vaata pilte ja videolugu Meremäe mäelt.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL:

Valitsus moodustas Setomaa valla. Kuid kuhu?

PÖÖRE: Setomaa vald võidakse liita hoopis Põlvamaaga

Valitsus otsustas neljapäeval luua Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga liitmisega Setomaa valla, kuid ei määranud, millisesse maakonda setode vald kuuluma saab.

Kuigi varasemalt plaanis valitsus loodava Setomaa valla liita Võru maakonnaga, kinnitasid Toompea allikad kolmapäeval Lõunaeestlasele, et valitsus on muutnud seisukohta ning suure tõenäosusega saab setode kodumaakonnaks hoopis Põlvamaa.

Neljapäevasel istungil otsustas valitsus küll Setomaa valla moodustada, kuid selle maakondlik kuuluvus jäi endiselt lahtiseks.

Lõunaeestlasele kinnitati, et valla maakondlik kuuluvus tõsteti arutelulaualt maha ning valitsus tegeleb sellega edasi. Maakondliku kuuluvuse kinnitamiseks annab valitsus välja eraldi määruse.

Setomaa vallaks liidetavates Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ühes Luhamaa nulgaga elas aastavahetusel ligi 3500 inimest. Kuigi elanike arv jääb kaugele maha haldusreformi seaduses nõutud 5000 elanikust, tehti setodele juba haldusreformi seaduses erand ning neile anti võimalus moodustada piiriäärne omavalitsus.

Kuna kolmel vallal ei õnnestunud vabatahtlikult Setomaa valda luua, otsustas selle teha valitsus.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Setomaa vald võidakse liita hoopis Põlvamaaga

Valdade sundliitmise üle neljapäeval otsuseid tegev Jüri Ratase valitsus paigutab loodava Setomaa valla suure tõenäosusega Põlva maakonda, mitte Võru maakonda, nagu esmalt kavas oli.

Hästiinformeeritud Toompea allikas kinnitas kolmapäeval Lõunaeestlasele, et valitsuskabinet on Setomaa valla maakondliku kuuluvuse osas ühe ministri kategoorilise vastuseisu tõttu meelt muutnud ning Meremäe, Mikitamäe, Värska vallast ning Luhamaa nulga küladest loodav Setomaa vald liidetakse Põlva maakonnaga, mitte Võrumaaga, nagu see oli kirjas määruse eelnõus.

Et asjad tõenäoliselt nii lähevad, kinnitasid Lõunaeestlasele veel kaks allikat.

„Kui kaarti vaadata, siis saab sellest Põlva maakonnas õige imelik vald,” tõdes üks neist Lõunaeestlasele.

Põhjus, miks valitsusele algselt esitatud eelnõu kohaselt oli Setomaa valla kodumaakonnaks pandud Võru maakond, peitub Orava vallas, kes ühinemisel Vastseliinaga liitub Võrumaaga. Samuti see, et Luhamaa nulk jääb setode valla Põlvamaaga liitmise puhul lahustükiks Võru maakonna sees.

Põlvamaa tugev lobitöö

Põlvamaal aga asjade sellise käiguga ei lepitud ning mai alguses Värskas visiidil käinud peaminister Jüri Ratasele ja tollasele riigihalduse minister Mihhail Korbile anti edasi sõnum, et Põlvamaa omavalitsused ei soovi setusid Võru maakonnale „loovutada”.

„Meie [valitsuse] ettepanek on [lisada Setomaa vald] Võru maakonda, aga siin on tuline arutelu ja mingil määral kandub [see] ka valitsuskabinetti, kus asjad väga tähelepanelikult kõigi peensusteni võetakse lahti ja arutatakse läbi,” kinnitas Korb mai alguses Lõunaeestlasele.

Valitsuses, mille koosseisu kuuluv maaeluminister Tarmo Tamm elab Põlvamaal, osutus Põlva lobi Võru omast ilmselt tugevamaks, mis viib Meremäe ja Luhamaa nüüd Põlvamaa koosseisu.

Setomaa vallaks liidetavates Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ühes Luhamaa nulgaga elas aastavahetusel ligi 3500 inimest. Kuigi elanike arv jääb kaugele maha haldusreformi seaduses nõutud 5000 elanikust, tehti setodele juba haldusreformi seaduses erand ning neile anti võimalus moodustada piiriäärne omavalitsus.

Kuna kolmel vallal ei õnnestunud vabatahtlikult Setomaa valda luua, otsustas selle teha valitsus.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS: VIDEOLUGU: Jüri Ratas käis Setomaa vastuolusid klaarimas

Misso vallavolikogu nõustus loovutama valitsuse moodustatavale Setomaa vallale Luhamaa nulga külad, seades tingimuseks, et need liidetakse esialgu Värska, mitte Meremäe valla külge.

Esmaspäev oli viimane päev, mil sundliitmisega haaratud omavalitsused said edastada valitsusele oma seisukoha, kas nõustutakse ette pandud liitumiskavaga või mitte. Kuigi Misso vald on vabatahtlikult ühinemas Rõuge vallaga, soovis valitsus ühendada Misso koosseisu kuuluvad Luhamaa nulga külad loodava Setomaa vallaga.

Protseduur näeb ette, et esmalt loovutab Misso vald need külad Meremäe vallale ning seejärel liidetakse Meremäe ühes Mikitamäe ja Värska vallaga Setomaa vallaks.

Misso volikogu otsustas aga esmaspäeval, et on küll nõus külad ära andma, kuid mitte Meremäe vallale, vaid hoopis Värska valla koosseisu.

„Selline plaan tekkis, et kuna ühist piiri Luhamaa nulga küladel ülejäänud Setomaaga nagunii ei teki, ja Värskaga saab läbi rääkida, siis võiksid need minna Värska vallale,” lausus Misso vallavolikogu esimees Aigar Paas Lõunaeestlasele. „Luhamaa rahvas on soovinud Setomaa vallaga ühineda ja meie austame nende soovi.”

Paasi sõnul on kokkuleppe sõlmimine Luhamaa nulga külade üleandmise ja elanikele teenuste osutamise osas praegu tõenäolisem Värska vallaga, sest mõlema valla volikogul on Setomaa valla moodustamise osas sarnased seisukohad. Samas kui naabervald Meremäe on andnud Setomaa valla loomisele eitava seisukoha.

Värska vallavolikogu otsustas läinud neljapäeval nõustuda valitsuse Setomaa valla moodustamise kavaga ning ka sellega, et setode vald liidetakse Võru maakonnaga.

Ühtlasi avaldas volikogu neljapäeval esimehe Vello Saare kinnitusel juba ettevaatavalt valmisolekut võtta vastu Luhamaa nulga külad, juhul kui Misso volikogu sellise ettepaneku teeb.

Mõni küla jääb Rõuge valda

Siiski ei soostunud Misso üle andma kõiki 19 küla, nagu valitsus ette pani, sest osad neist soovivad jääda tulevase Rõuge valla osaks.

Nõnda ei nõustunud volikogu Saagrimäe, Savimäe ja Väiko-Tiilige külade üleandmisega. Lisaks tegi volikogu ettepaneku nihutada Kriiva ja Savimäe küla vahelist piiri, et kaks kinnistut saaks arvata Savimäe küla koosseisu, mis jääks Rõuge valla koosseisu.

Nende ettepanekutega said Paasi kinnitusel kõik elanike soovid valitsusele edasi antud. „Kuidas valitsus sellele vaatab, me muidugi ei tea,” lisas ta.

Kui valitsus peaks Misso ettepanekutega nõustuma, lähevad Luhamaalt Värska valla koosseisu Hindsa, Koorla, Kossa, Kriiva, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Tiastõ, Tiilige, Toodsi ja Tserebi küla.

Haldusreformi seadus annab valitsusele õiguse moodustada ka ühise piirita haldusterritooriumidest koosnev kohalik omavalitsus.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Värska volikogu ütles Setomaa vallale JAH, Mikitamäe EI

Setomaa valla loomise käänulisel teel on kohalikud volikogud jõutud punkti, kus Meremäe ja Mikitamäe on hääletanud selle loomise vastu, Värska poolt ning viimasena ütleb oma sõna esmaspäeval kogunev Misso volikogu.

Naabervaldade Mikitamäe ja Värska volikogud kogunesid neljapäeval otsustama, mida vastata valitsusele, kes algatas Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga külade sundliitmise üheks Setomaa vallaks. Olla selle poolt või vastu? Otsused tulid risti vastupidised.

Mikitamäe volikogu ei nõustunud valitsuse liitmisettepanekuga, viidates senisele nõrgale koostööle valdade vahel, inimeste vastuseisule valitsuse soovile liita Setomaa vald Võru maakonnaga, samuti sellele, et uuel vallal puudub ühtne vallakeskus ning teenused nihkuvad suures vallas inimestest kaugemale.

„Tõsiselt kaalutlemata, rahva tahte vastane sundühendamine sellises piirkonnas ei tähenda mitte üksnes negatiivset mõju piirkonna arengule ja ääremaastumist, vaid ka julgeolekuriski tervele riigile,” seisab Mikitamäe otsuse seletuskirjas.

Mikitamäe volikogu tegi valitsusele ettepaneku lõpetada sundliitmise menetlus ning võimaldada 985 elanikuga vallal jätkata iseseisva omavalitsusena.

Värska valmis Setomaa ühendamisega

Värska volikogu vastas pärast tunnipikkust arutelu valitsusele aga jaatavalt, olles volikogu esimehe Vello Saare sõnul nõus ka sellega, kui valitsus liidab Setomaa valla Võru maakonnaga.

„Sõnum on see, et Värska nõustub valitsusega,” kinnitas Saar Lõunaeestlasele.

Seega on praeguseks Meremäe ja Mikitamäe volikogu hääletanud Setomaa valla loomise vastu ning Värska üksinda poolt. Saar avaldas lootust, et esmaspäeval kogunev Misso volikogu hääletab Luhamaa nulga nimel samuti Setomaa valla moodustamise poolt, nagu valitsus on ette pannud.

„Seis võib tulla 2:2,” lisas Saar.

Haldusreformi seaduse kohaselt peavad sundliitmisest puudutatud volikogud hiljemalt 15. mail teatama oma seisukoha valitsuse sundliitmise ettepanekusse.

Valitsusel on võimalik omavalitsustest laekunud ettepanekute põhjal sundliitmise menetlus lõpetada, nagu soovivad Meremäe ja Mikitamäe või siis otsustada vallad siiski liita, kui vastuargumendid osutuvad väheveenvaiks.

Valitsus otsustab rahvaküsitluse järgi

Nädal tagasi Värskas käinud peaminister Jüri Ratas kinnitas Lõunaeestlasele antud intervjuus, et Setomaa valla loomise puhul on üheks oluliseks kaalukeeleks jaanuaris neljas vallas toimunud rahvaküsitluse tulemus.

„Valitsusel oli üks soov küsida Setomaa valla teket või mitteteket nelja omavalitsuse [elanike] käest,” rääkis Ratas nädal tagasi. „Toetusprotsent nendest, kes osalesid, oli väga suur, kes soovivad Setomaa valda. Minu jaoks on väga suur argument, et mida nelja omavalitsuse elanikud arvasid.”

Jaanuaris toetas Setomaa valla loomist 76 protsenti küsitluses osalenud Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Luhamaa nulga inimestest.

Sundliitmistega tuleb valitsusel seaduse kohaselt ühele poole saada 15. juuliks.

Vaata järgnevast videost setode ülemsootska Aarne Leima kommentaari.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL:

VIDEOLUGU: Jüri Ratas käis Setomaa vastuolusid klaarimas

Värska naabrid punnivad Setomaa valla loomisele vastu

Meremäe volikogu avaldas vastuseisu valitsuse sundliitmiskavale ühendada Meremäe, Mikitamäe ja Värska vald Setomaa vallaks. Mikitamäel korraldatud uus rahvaküsitlus näitas ühinemisele punast tuld.

Meremäe volikogu enamus jäi kolmapäeval toimunud istungil truuks oma varasemale positsioonile ning hääletas vastu valitsuse plaanile moodustada Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallast ning Luhamaa nulgast Setomaa vald.

„Me ei saanud ka eile [kolmapäeval] teisiti otsustada,” sõnas volikogu esimees Arno Vares Lõunaeestlasele. „Me ei ole ju kelgunöörid, et iga päev on eri arvamus.”

Kuigi jaanuaris Setomaa valla loomise asjus korraldatud rahvaküsitlusel toetas 60 protsenti Meremäe vallas küsitluses osalenud inimestest ühinemist Värska ja Mikitamäega, ei pea Vares talvist küsitlust tõsiseltvõetavaks.

„Küsitluse usaldusväärsust mõjutab ka asjaolu, et see viidi läbi ajaperioodil, mil rahvas ei teadnud veel kõike liitumisega kaasnevat,” kirjutas Vares volikogu otsuse seletuskirjas. „Kokkuvõtvalt saab väita, et Meremäe valla rahva arvamus on valdavas osas vastu Setomaa valla loomisele.”

Uut rahvaküsitlust Meremäe vald samas aga korraldama ei hakanud, nagu tegi seda Mikitamäe vallavalitsus.

Kaks küsitlust, kaks erinevat rahva arvamust

Mikitamäe vallas 21. ja 23. aprillil toimunud teine rahvaküsitlus Setomaa valla moodustamise asjus andis võrreldes jaanuarikuise küsitlusega risti vastupidise tulemuse.

Kui jaanuarikuises küsitluses toetas Mikitamäel 68 protsenti vastanutest ühinemist Värska ja Meremäe ning Luhamaa nulgaga, siis aprillikuises küsitluses oli pooldajaid üksnes 8 protsenti.

Setomaa valla moodustamise vastaseid oli jaanuarikuise küsitluse kohaselt Mikitamäel 31 protsenti, kuid aprilli-küsitluses oli vastalisi koguni 92 protsenti.

Küsimus, mis kahel küsitlusel Mikitamäe rahvale esitati, erines ühes olulises punktis: kui jaanuaris küsiti, „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?”, siis aprillis küsiti, „Kas toetate vabariigi valitsuse ettepanekut moodustada Setomaa vald Võru maakonna koosseisus [—]?”.

Ei taheta Võru maakonda

Just asjaolu, et nüüdseks on teada valitsuse soov liita loodav Setomaa vald Võru maakonnaga, sundis Mikitamäe vallavalitsust uut rahvaküsitlust korraldama, kuigi vajadus rahandusministeeriumi hinnangul selle järele puudus.

Vallavanem Aare Poolaki allkirjaga Mikitamäe vallavalitsuse korralduses seisab, et kuna jaanuaris toimunud rahvaküsitluse ajal ei olnud elanikel teada, mida sisaldab Setomaa valla loomist puudutav valitsuse määruse eelnõu ja selle seletuskiri, tuleb nüüd, mil need on avaldatud, ka uus küsitlus teha.

„Tänaseks on need dokumendid olemas, elanikel on võimalik olnud nendega tutvuda ning uue küsitluse korraldamine on igati põhjendatud,” hindas Poolak vallavalitsuse nimel.

Tõsi, teine küsitlus pälvis Mikitamäe rahva seas jaanuarikuise küsitlusega võrreldes oluliselt väiksema tähelepanu, sest kui talvel osales küsitluses 455 inimest, siis aprillis vaid 161.

Kumb küsitlus jääb peale?

Nüüd on Mikitamäe vallas läbi viidud kaks rahvaküsitlust, mis annavad suhtumises Setomaa valda risti vastupidise tulemuse. Kumba neist pidada ülimuslikuks? Rahandusministeerium peab neist esimest.

„Sedapuhku ei küsitud Mikitamäe valla elanikelt kohustuslikuna ette nähtud küsimusi, vaid uuriti, kas toetatakse Setomaa valla kuulumist Võru maakonna koosseisu või mitte,” selgitas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna õigusnõunik Olivia Taluste Lõunaeestlasele. „Kohustust sellist küsitlust korraldada õigusaktid ette ei näe.”

Taluste sõnul viisid Põlva ja Võru maavalitsus nõuetele vastava küsitluse Setomaa valla moodustamise asjus läbi aasta alguses ning selle kordamiseks pole vajadust.

Samas ei välistanud ta, et Mikitamäe teisel küsitlusel mingisugust mõju pole. „Loomulikult võib maakondliku kuuluvuse küsitluse tulemusi valitsus otsustamisel ühe argumendina kaaluda,” lausus Taluste.

Valitsuse otsusega liidetavad omavalitsused peavad 15. maiks esitama valitsusele oma arvamuse, kas nad on valitsuse ettepanekuga päri või mitte. Valitsus teeb oma lõpliku otsuse juuni keskel.

ARVED BREIDAKS

Haldusreform paisutab Võru maakonna Põlvamaa arvelt ligi 468 ruutkilomeetri võrra suuremaks ning elanike arv tõuseb kümnendi-tagusele tasemele, mil Võrumaal elas üle 37 000 inimese.

Kui praeguseks on valitsus kinnitanud Vastseliina ja Orava valla ühinemise, mille tulemusel suureneb Võru maakond 175,6 ruutkilomeetri ja 715 elaniku võrra, siis suure tõenäosusega hakkab Võru maakonda kuuluma ka loodav Setomaa vald.

Vabariigi valitsuse määruse eelnõu kohaselt arvatakse praegu Põlva maakonda kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Võru maakonna koosseisu. Selle sammuga lisandub Võru maakonda veel 292,2 ruutkilomeetrit maad ning 2356 inimest.

Kokku suureneks Võru maakond sel juhul pisut rohkem kui viiendiku võrra ning Põlvamaa territoorium väheneks umbes 15 protsenti, arvestades, et Tartumaalt on Räpina vallaga liitunud Meeksi vald. Elanike poolest kasvaks Võrumaa rahvaarv 37 200ni ning Põlvamaal langeks inimeste arv 25 900ni.

Setomaa passib Võrumaale paremini

Kuigi nii Mikitamäe kui Värska valla elanike igapäevane elu on pigem seotud Põlvaga, tingib tulevase Setomaa valla lisamise Võrumaa koosseisu uue valla geograafiline eripära.

„Kuna tulevasest vallast üks oluline osa on praegu Põlva maakonnas ja teine osa Võru maakonnas, siis tulevase maakondliku kuuluvuse osas ongi kaks arvestatavat võimalust,” selgitas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner Lõunaeestlasele.

Üks argument Võrumaa kasuks on tema kinnitusel territoriaalne terviklikkus. „Kui osaks tulevasest Setomaa vallast saab Misso valla Luhamaa nulk, siis Põlvamaa valiku puhul maakondliku kuuluvusena tähendaks see lahustükki, millel muu Põlva maakonnaga ühine piir puudub,” märkis Valner. „Võru maakonna puhul seda probleemi ei oleks, kuna vahepealne ala kuulub Võru maakonda.”

Ehk valitsus ei soovi olukorda, kus Põlvamaale kuuluva Setomaa valla Luhamaa nulk oleks kui setode asumaa Võru maakonnas. Sestap peetakse otstarbekamaks kogu Setomaa valla tõstmine Võrumaale.

„Kui vaadata objektiivselt, siis selline tulevik on loogiline ja mõistlik,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv Lõunaeestlasele. „Tähtis on see, et inimestel läheb elu paremaks.”

Alguses natuke võõras

„Eks ta siit poolt vaadates võõrana tundub,” rääkis Värska vallavolikogu esimees Vello Saar Lõunaeestlasele. „Vahest [pole see] mitte esimene eelistus, aga me ei näe selles ka suurt probleemi.”

Võrumaa on Värska kandi rahvale Saare sõnul võõras, kuna inimeste omavaheline suhtlemine on seni olnud Põlvamaa-sisene. „Nagu võõrasse perekonda minek,” nentis ta. „Samas,” lisas Saar, „ei tea, miks see hea on.”

„Ma olen seda meelt, et olulisem on see, et Setomaa oleks üks omavalitsus. Millises maakonnas [see asub] pole nii tähtis,” sõnas Setomaa valdade liidu esimees Margus Timmo Lõunaeestlasele. „Meile on kõige suurem mõju nagunii Tartu linnal.”

Tema sõnul jäävad Värska ja Mikitamäe inimesed teenuste poolest rohkem seotuks Põlvaga, kus ollakse harjunud käima näiteks poes või arsti juures.

Teenused samast kohast

Ka Vello Saare sõnul oleks raske ette kujutada, et teenuste kättesaadavuses inimeste jaoks maakonnavahetusega midagi muutuks. „Ei kujuta ette, et Mikitamäe inimesed Räpina asemel Võrru poodi hakkaks käima,” lausus ta.

Perearsti valimine on aga Saare sõnul nagunii inimeste jaoks vaba ning peagi kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi võrgustikku Lõuna-Eesti haigla kõrval ka Põlva haigla.

Teenuste kättesaadavuse säilimist rõhutab ka Valner. „Elanike jaoks olulised teenused, nagu näiteks ühistranspordi korraldus, ei tohi tulevikus sõltuda piirkonna maakondlikust kuuluvusest. Ühistranspordi senised liinid jätkavad ja ühistransporti hakatakse kavade kohaselt tulevikus korraldama maakonnapiiride üleselt läbi ühiste ühistranspordikeskuste,” lisas ta.

Arved Breidaks

FOTO: Võrumaa esindus mullusel Seto kuningriigi päeval Värskas.

Riigihalduse minister Mihhail Korb teeb Meremäe, Mikitamäe, Värska valla ning Luhamaa nulga elanike rahvaküsitluse tulemuse põhjal valitsusele ettepaneku luua Setomaa vald.

„Mul on hea meel, et nii suur hulk inimesi tuli kaasa minu algatusega viia Setomaal läbi küsitlus,” teatas Korb esmaspäeval.

Hääletamas käis üle 57 protsendi inimestest, mis on haldusreformi küsitluste rekord. „Aktiivne osavõtt haldusreformi küsimuses näitab, et elanikud tähtsustavad väga oma kultuurilist eripära,” lisas Korb.

„Nüüd on küsitluse tulemus selge ja teen selle põhjal valitsusele ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks,” kinnitas minister.

Ajaloolise Setomaa valdade elanikud Eesti pool kontrolljoont said neljapäevast pühapäevani avaldada arvamust, kas nad toetavad Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks.

Küsitlusest võttis osa 1836 inimest, mis tähendab, et hääletusaktiivsus oli 57,5 protsenti. Setomaa valla moodustamiseks anti kokku 1412 poolthäält ehk 76,9 protsenti. Kõige rohkem oli pooldajaid Värska vallas – 94,5 protsenti.

Lõunaeestlane

Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?

PIIRKOND	EI	JAH
Meremäe	230	358
Mikitamäe	142	310
Värska	37	651
Luhamaa	9	93
KOKKU	418	1412

Allikas: rahandusministeerium

 

Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulgas pühapäeval lõppenud rahvaküsitlusel hääletas enamik osalenutest Setomaa valla moodustamise poolt.

Värska vallas andis Setomaa valla moodustamisele poolthääle 94,6 protsenti vastanutest, Meremäe vallas 60,9 protsenti, Mikitamäe vallas 68,6 protsenti ning Misso valla Luhamaa nulgas 91,2 protsenti küsitluses osalenutest.

„Isegi Meremäe hääletas poolt, kuigi seal oli vastuhääli kõige rohkem,” ütles Põlva maavanem Igor Taro. Meremäe vallas hääletas Setomaa vallaga ühinemise poolt 358 ja vastu 230 inimest.

„Te olete uskumatult tublid ja ühtsed,” pöördus Värska vallavanem Raul Kudre Facebookis vallarahva poole. „Setodel tulõi ütski asi lihtsahe, kuid sedä kimmäp ta tulõvikuh om!”

„Saame kõikide haldusreformi seaduse jamade kiuste rõõmustada, sest õnnestub ühendada Setomaa ühte valda,” teatas Vabaerakonna riigikogu saadik Jüri Adams Lõunaeestlase vahendusel.

„Kui paljudes Eesti kantides on rahvas haldusreformiga kaasnevate jamade suhtes apaatne, siis Setomaal oli praegune aeg oluline eneseuhkuse ja identiteedi kasvu aeg,” lisas ta.

Rahvaküsitluse tulemus on valitsusele aluseks otsustamisel, kas teha setu valdadele erand ning luua umbes 3500 elanikuga omavalitsus.

Korb: tähtis on lõpptulemus

Lõunaeestlane kirjutas esmaspäeval, et rahvaküsitluse eel hakkas Meremäe valla rahvaarv kiiresti kasvama, mida seostatakse sooviga mõjutada hääletustulemust. Jaanuari esimese 20 päevaga suurenes Meremäe elanike arv 36 võrra, samas kui eelmise aasta kokkuvõttes elanike arv vähenes.

Kui palju mõjutab sissekirjutamiskampaania valitsuse otsust? Mihhail Korb kinnitas reede õhtul Lõunaeestlasele antud intervjuus, et tegemist on pigem eetika küsimusega.

„Kõige tähtsam on [küsitluse] lõpptulemus,” rääkis Korb. „Kui Meremäele on sisse kirjutatud päris palju rahvast, siis see on pigem eetika küsimus ja loomulikult väga piinlik, kui üks seltskond üritab seda võimalust kuritarvitada.”

Samas uskus Korb, et küsitlustulemus saab olema objektiivne. „Ma olen selles kindel,” lausus ta. „Loomulikult analüüsime seda pilti tervikuna, mis on selle aja jooksul toimunud ja loodame, et saame küsitluse põhjal otsuse teha.”

Kokku osales rahvaküsitluses 57,3 protsenti Setomaa piirkonna hääleõiguslikest elanikest. Kõige kõrgem oli osalus Misso valla Luhamaa nulgas – 73,4 protsenti. Järgnesid Meremäe vald (59 protsenti), Värska vald (57,5 protsenti) ja Mikitamäe vald (53 protsenti).  E-hääle andis 517 inimest, mis moodustas kõigist vastanutest 28,3 protsenti.

Arved Breidaks

Seto Kongressi vanemate kogu kutsub kõiki Setomaa elanikke hääletama alanud rahvaküsitlusel Setomaa valla loomise poolt.

„Käesolev hääletus puudutab seda, kas tulevasi kohaliku tähtsusega otsuseid hakatakse ka edaspidi vastu võtma siinsamas koha peal, või liiguvad need lähimatesse linnadesse,” seisab teadaandes.

Vanemate kogu üleskutse tuleneb 2014. aastal Värskas toimunud XI Seto Kongressi otsustest, kus saadikud väljendasid ülekaalukat poolehoidu ühise omavalitsuse moodustamiseks Mikitamäe, Värska, Meremäe valla ja Luhamaa nulga praegustel aladel.

Vanemate kogu peab oluliseks rõhutada, et hääletus ei puuduta elanike poes, koolis või arsti juures käimise harjumusi. Nii nagu need toimuvad ka täna paljuski valla piiridest sõltumata, jäävad need toimima ka edaspidi.

Neljapäevast pühapäevani vältavas küsitluses küsitakse inimestelt: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?”. Vastata saab kas „jah” või „ei”.

Hääletus toimub kohalikes keskustes ning e-keskkonnas volis.ee.

Lõunaeestlane

70 Setomaa kultuuriinimest ja avaliku elu tegelast saatis valitsusele ja presidendile pöördumise, milles paluvad riigivõimul moodustada setu omavalitsus.

„Nüüdne maailm on täis näiteid sellest, et toore jõu vastu ei saa alati pikkade küsitlustega,” kirjutatakse pöördumises. „Mõni asi tuleb lahendada terve mõistusega ja see on Seto valla moodustamine vajadusel riigi poolt, et kaitsta ja viia tulevikku ainulaadset elujõulist osa eesti kultuurist.”

Allakirjutanud viitavad, et Eesti on koos setodega võtnud vastu otsuse säilitada UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluv seto leelotraditsioon, mis on nii vaimse kultuuripärandi nimekirjas kui ka tuhandete seto leelotajate südametes. „Selle hoidmise pärast on igal juhul parem ühine omavalitsus – Seto vald.”

Neljapäeval algab Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulga külades rahvaküsitlus Setomaa valla loomise teemal.

Inimestelt küsitakse: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Vastusevariandid on: „jah” ja „ei”.

Rahvaküsitluse tulemus on üheks aluseks, mille järgi valitsusel tuleb otsustada, kuidas haldusreform idapiiri ääres läbi viia.

Lõunaeestlane

Eelmisel aastal elanikke kaotanud Meremäe valla rahvaarv pööras jaanuaris rutakale kasvule, kui 20 päevaga suurenes meremäelaste arv 36 võrra. Sissekirjutajate rohkust seostatakse nädala teises pooles toimuva valla saatust puudutava rahvaküsitlusega.

Kui 1. jaanuaril oli Meremäe valla elanike arv 1075, siis 20. jaanuari seisuga annab rahvastikuregister valla elanike arvuks juba 1111. Kõigest 20 päevaga kasvas valla rahvaarv 3,4 protsenti, samas kui eelmise aasta kokkuvõttes kahanes elanike arv 18 hinge võrra.

Kiire kasvu teeb erakordseks asjaolu, et naabervaldades Missos ning Värskas on samal ajal elanikke vastavalt ühe ning kolme võrra vähemaks jäänud.

Lõunaeestlasele vihjati, et Meremäe valla rahvaarvu märkimisväärse kasvu põhjust tuleb otsida sel nädalal ees ootava rahvaküsitluse toimumisest. Neljapäeval algavast küsitlusest ootab valitsus vastust küsimusele, kas Meremäe, Mikitamäe, Värska valla ja Misso valla Luhamaa nulga inimesed soovivad Setomaa valla moodustamist või mitte.

Pole saladus, et Meremäe vallas on tublisti neid, kes näevad oma valla tulevikku ühes mestis teiste setu valdadega ning neid, kes tahaksid ühinemist Võru suunal. Ühtegi küsitlust sel teemal vallas tehtud pole.

„See näitab, kuidas on võimalik otsust mõjutada,” lausus Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares Lõunaeestlasele.

Ta kahtlustab, et mujal elavaid inimesi utsitavad Meremäele end sisse kirjutama need, kes pooldavad valla ühendamist Setomaa vallaga. Samas ühtegi tõendit selle tõestuseks esitada pole. „Ükskõik, kummalt poolelt [inimesi valda kutsutakse], see ei ole aus,” lisas Vares.

Järvelill: me ei tea midagi

Meremäe vallavolikogu liige Rein Järvelill tõrjub kahtlustuse, et Setomaa vallaga ühinemise pooldajad on lühikese ajaga pea reisibussi-täie uusi elanikke Meremäe elanikuks meelitanud.

„Kui inimene tuleb valla elanikuks, siis kust me teame, et nad lähevad hääletama? Kust me teame, kuidas nad hääletavad?” küsib ta vastu. „Kes see nii tark selgeltägija on, et tema teab?”

Järvelille sõnul tuleb sellest rõõmu tunda, kui valda elanikke juurde tuleb. „Viimastel aastatel oli Meremäe rändesaldo positiivne,” meenutas endine vallavanem.

Arvestades, et enne teist maailmasõda oli Meremäe vallas 6500 elanikku, on Järvelille sõnul üle Eesti palju tollaste vallaelanike järeltulijaid, kellele läheb Setomaal toimuv korda. „Äkki on neil mure? Äkki nad tahavad arvamust avaldada?” lisas ta.

26.-29. jaanuaril viiakse Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulga külades läbi rahvaküsitlus Setomaa valla loomise teemal.

Inimestelt küsitakse: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Vastusevariandid on: „jah” ja „ei”.

„Rahvaküsitlus on selleks, et aru saada, mida Setumaa elanikud soovivad,” lausus riigihalduse minister Mihhail Korb eelmisel teisipäeval Põlvas.

Korbi kinnitusel on küsitluse tulemus ministeeriumile sisemiseks kasutamiseks, mille järgi saavad oma seisukoha Setomaa valla loomise osas langetada ka teised valitsuse liikmed.

Juhul kui valitsus peaks minema Setomaa valla loomise teele, saab see ministri sõnul olema väga suur erand, mis peab olema hästi põhjendatud. „Küsitlus on üks selle aluseks,” lisas Korb.

Arved Breidaks

Mikitamäe valla Lüübnitsa, Võõpsu, Adjussaare ja Usenitsa külarahvas taotleb liitumist Räpina vallaga, sest kui Mikitamäe peaks liidetama Värskaga, siis viimast ei nähta oma tõmbekeskusena. Ka neli Meremäe valla küla on alustanud vallavahetust.

Võõpsu külast 61 ja Adjussaare külast 8 allkirjaga laekunud avalduses öeldakse: „Oleme tihedalt seotud Räpina vallaga. Räpina vald on meie piirkonnale tõmbekeskuseks. Meie tõmbekeskuseks ei ole Värska alevik.”

Lüübnitsa külast tulnud 51 allkirjaga avalduses lisatakse: „Lüübnitsa küla soovib, et Lüübnitsa küla arvataks Räpina valla koosseisu, kuna küla on tihedalt seotud Räpina vallaga ja Räpina vald on kujunenud Lüübnitsa küla tõmbekeskuseks.”

Kolm Mikitamäest eralduda soovivat küla külgnevad Räpina vallaga ning arvestades, et Lüübnitsast laekunud allkirjalehel on kõik 51 nime kirjutatud slaavi tähestikus, on seda ka keeruline traditsiooniliseks setu külaks pidada.

Räpina valmis piiri kohendama

„Saamine sõltub Mikitamäe volikogust,” lausus Räpina vallavanem Kaido Palu Lõunaeestlasele. Räpina vallavolikogu istungi päevakorda on tema sõnul ette valmistatud külade juurdetulemist pooldav eelnõu.

„Samuti on Räpinas seisukoht läbi arutatud ühinemise juhtkomisjonis oma partneritega,” lisas Palu viidates, et Räpinaga ühinevad Meeksi ja Veriora vald on selleks sammuks valmis.

Mikitamäe hakkab kaaluma

„Meil on kolm kuud aega menetleda,” ütles Mikitamäe vallavolikogu esimees Feliks Raudkett Lõunaeestlasele. „Mina seisan Setomaa terviklikkuse eest. Nad peaks jääma,” lisas ta isikliku seisukoha.

Raudketi sõnul on praeguseks kolmele äratikkuvale külale lisandunud ka neljas, kes Räpinaga ühinemist soovib – Usenitsa küla, kus anti lahkumisavaldusele 11 allkirja.

„Eks see mõnes mõttes ole arusaadav,” nentis Raudkett. „Räpina on neile lähemal.” Samas on vald nendesse küladesse tema sõnul investeerinud. „See oleks hea asja käest andmine,” lisas volikogu esimees.

Põlva maavanem Igor Taro sõnul on külade kaupa valla vahetamine kohalike volikogude kokkuleppe küsimus, kus riigi esindaja ülesanne on jälgida, et kõik seadused saaks järgitud.

„Aga üldiselt ma tahaks rõhutada, et enamasti pole inimeste probleem mitte kuulumine ühte või teise omavalitsusse,” rääkis Taro Lõunaeestlasele. „Tavaliselt on selle soovi taga mõne praktilise küsimuse lahendamata jäämine, kus inimesi pole märgatud või nendega piisavalt suheldud. See on alati kohtumistest välja tulnud neis külades, kus olen sarnaste soovide tõttu käinud.”

Tükk Meremäed soovib Vastseliina

Eraldumisplaane peetakse ka Meremäe vallas, kus Kalatsova, Kuksina, Miikse ja Ruutsi külast on kokku 39 allkirjaga laekunud volikogule avaldus võimaldada neil küladel ühineda Vastseliina vallaga.

Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares ütles, et külade lahkumisavaldus võetakse tõenäoliselt volikogu 31. jaanuari istungi päevakorda.

Mikitamäe vallavolikogu arutab oma külade lahkumise teemat Felix Raudketi sõnul ilmselt veebruarikuisel istungil.

Arved Breidaks

Riigihalduse minister Mihhail Korbi kinnitusel peab valitsus enne Setomaa valla moodustamist olema veendunud, et kohalikud inimesed seda tõesti soovivad ning et väikevald suudab tagada elanikele vajalikud teenused, sest eraldi lisaraha sellele ei planeerita.

Kuna Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso vallast Luhamaa nulga külade ühinemise ehk Setomaa valla loomise plaan on kogunud nii tuliseid pooldajaid kui ka mitte vähem tuliseid vastaseid ning kolm vallavolikogu pole ühisvalla loomise osas ühel meelel, kuulutas rahandusministeerium teisipäeval välja sellekohase rahvaküsitluse.

„Rahvaküsitlus on selleks, et aru saada, mida Setumaa elanikud soovivad,” lausus Korb teisipäeval Põlvas ERRile ja Lõunaeestlasele antud intervjuus.

Küsitlustulemus aitab otsustada

Otseselt ei kohusta küsitluse tulemus valitsust millekski. Korbi kinnitusel on küsitluse tulemus ministeeriumile sisemiseks kasutamiseks, mille järgi saavad oma seisukoha Setomaa valla loomise osas langetada ka teised valitsuse liikmed.

Juhul kui valitsus peaks minema Setomaa valla loomise teele, saab see ministri sõnul olema väga suur erand, mis peab olema hästi põhjendatud. „Küsitlus on üks selle aluseks,” lisas Korb.

Samuti peab valitsusel olema veendumus, et Setomaa vald sellisena, nagu seda plaanitakse, suudab pakkuda elanikele neid teenuseid, mida seadus ette näeb. Eraldi lisarahastamist valitsus selleks tarbeks Korbi kinnitusel planeerinud pole.

„Teenustega hakkama saamine on põhieeldus haldusreformi osas,” selgitas Korb. „Aga eraldi mingist täiendavast toetusest või täiendavast rahasummast juttu praegu ei käi. Praegu ikka käib jutt sellest, kas üldse moodustada antud valda või mitte.”

Rahvaküsitlus toimub 26.-29. jaanuaril.

Vaata intervjuud Mihhail Korbiga järgnevast videost.

Arved Breidaks

VAATA LISAKS: Setu valdades kuulutati välja haldusreformi rahvaküsitlus

Võru ja Põlva maavalitsus korraldavad 26.-29. jaanuaril Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulga külades rahvaküsitluse Setomaa vallaks ühinemise teemal.

Kuna Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallavolikogud ei esitanud 1. jaanuariks haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust, soovitas haldusreformi piirkondlik komisjon valitsusel teha ettepanek Setomaa valla moodustamiseks.

Rahvaküsitlus peab näitama, kas kohalikud inimesed soovivad kolme valla ühinemist, kellega senise plaani järgi liidetaks ka Misso valla Luhamaa nulga külad.

„Kutsun piirkonna iga elanikku küsitlusel osalema. Iga inimese arvamus on oluline: mida rohkem on küsitlusele vastajaid, seda kaalukam on tulemus,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Valitsus tahab parima otsuse tegemiseks teada, mida kohalik rahvas arvab.“

Küsitluslehele on kantud küsimus: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Vastusevariandid on: „jah” ja „ei”, teatas Võru maavalitsus.

Küsitluspunktid asuvad Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallamajas, samuti Obinitsa külakeskuses ja Luhamaa nulgas Collade tolliagentuuris. Elektrooniliselt saab hääletada maavalitsuse veebilehe voru.maavalitsus.ee kaudu ning veebikeskkonnas VOLIS aadressil www.volis.ee.

Lõunaeestlane

Peaminister Jüri Ratas andis kolmapäeval riigikogu infotunnis küsimustele vastates vihjamisi mõista, et Setomaa vald võidakse luua Meremäe osaluseta.

Setomaa valla teema tõstas EKRE saadik Martin Helme, kelle sõnul kohalikud elanikud Meremäe vallas ei soovi plaanitava Setomaa vallaga liituda, kuid samas ei tule Setomaa vald ilma Meremäe osaluseta kokku.

„Nüüd on siis valitsus võtnud põhimõtteliselt kursi selleks sundliitmiseks. Kas te näete ka muid variante kui sundliitmine?” küsis Helme peaministrilt.

Ratas esmalt selget vastust ei andnud, avaldades lootust, et võimalik on leida parim lahendus.

Helme täpsustavale küsimusele vastates sõnas Ratas, et kuna Meremäe ei osale ühelgi läbirääkimisel ning Värska ja Mikitamäe lõpetasid kõnelused Räpinaga, seisab valitsusel ees väga tõsine kaalumine.

Seto valla tegemine väga keeruline

„Ja me üldse ei välista, et ühel hetkel tuleb paluda ka seadusandliku võimu abi,” jätkas Ratas, viidates võimalikule tarvidusele muuta haldusreformi seadust.

„Sellepärast et seadus on ka andnud ette teatud piirid ja need piirid võib-olla hetkel on nii tugevad, et kui teoreetiliselt seda setu valda hetkel soovitakse teha, siis juriidiliselt on see väga keerukas, kui mitte võimatu.”

Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares saatis 2. jaanuaril peaministrile ja riigihalduse ministrile 217 allkirjaga pöördumise, milles soovitakse Meremäe valla liitmist Võrumaa omavalitsustega.

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon tegi aga 9. jaanuaril valitsusele ettepaneku ühendada Meremäe koos Värska ja Mikitamäe valla ning Misso vallast Luhamaa nulga küladega Setomaa vallaks.

Arved Breidaks

Valitsuse poolt tõenäoliselt algatatav Setomaa valla moodustamine toob teema taas kohalike volikogude päevakorda ning läbi viiakse ka rahvaküsitlus.

Setomaa valla moodustaksid haldusreformi piirkondliku komisjoni poolt esmaspäeval valitsusele tehtud ettepaneku kohaselt Meremäe, Mikitamäe ja Värska vald ning Misso vallast Luhamaa nulga külad.

Kolme valla ja Luhamaa vabatahtlik ühinemine jäi piirkonna sisemiste vastuolude tõttu toimumata, ent kui valitsus algatab sundliitmise, saavad kolm volikogu taas selles küsimuses seisukoha võtta. Samuti viiakse kohalike elanike seas läbi rahvaküsitlus.

„Meremäe poolelt on erinevaid algatusi, mis räägivad nii Meremäe valla Võru-suunalise liikumise poolt, kuid rohkem on neid eestkõnelejaid, kelle meelest võiks moodustada ühtse setu valla,” rääkis Võru maavanem Andres Kõiv pärast komisjoni istungit Lõunaeestlasele.

Rahvaküsitlus viiakse maavanema sõnul läbi kolmes vallas ning Luhamaa nulga külades ja kui selge enamus soovib Setomaa valla loomist, siis küllap see ka tehakse. Kui inimeste hääled peaksid aga minema enam-vähem pooleks, on Kõivu sõnul valitsuse otsust raske ennustada.

„Sada protsenti vaevalt kuskil keegi kõigega nõus on,” tõdes ta.

Misso valmis Luhamaast loobuma

Misso vald, kes aasta lõpus otsustas ühineda moodustatava Haanjamaa vallaga, on Kõivu sõnul valmis oma idaservas asuvast Luhamaa nulgast Setomaa valla kasuks loobuma.

„Misso vallavolikogu liikmed olid saatnud komisjonile allkirjadega kirja, et ollakse valmis Luhamaa ära andma,” kinnitas Kõiv.

Pärast seda, kui valitsus teeb kolmele vallale ettepaneku ühinemiseks, on volikogudel vastamiseks aega kolm kuud.

Arved Breidaks

Võru maavanem Andres Kõiv teeb ettepaneku liita ühinevad Vastseliina-Orava vald Võhandu vallaga, Meremäe vald Mikitamäe ja Värskaga ning soovitab valitsusel jätta Antsla-Urvaste sundliitmata.

„Olen seda meelt, ja keegi pole komisjonis vastu olnud, et Vastseliina-Orava vald liidetakse nn Võhandu vallaga,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele.

Võhandu valla moodustaksid sellisel juhul Võru, Sõmerpalu, Lasva, Vastseliina ja Orava vald, kuid tänini pole täit selgust, kas nad võivad nime Võhandu vald ka tegelikult kasutusele võtta, sest riiklik nimekomisjon sellist nime ei soovita.

Antsla võiks jääda erandiks

Kuigi Võrumaa omavalitsuste elanike arv aastavahetuse seisuga pole veel teada, on kindel, et lisaks Vastseliina-Orava ühendusele jäi 5000 elaniku piiri nõue täitmata ka maakonna teises servas asuval Antsla-Urvaste tulevasel ühendvallal.

Loodava Antsla valla osas tuleks Kõivu hinnangul valitsusel teha erand ning jätta see vald sundliitmata.

„Kui vaadata territooriumi ja asustustihedust, siis Antsla-Urvaste vallal on 11,2 inimest ruutkilomeetri kohta, samas näiteks Haanjamaa valla asustustihedus on 5,6 inimest ruutkilomeetri kohta,” rääkis Kõiv. „See näitab, et haldusvõimekus on [Antslal] täiesti olemas.”

Meremäe ja Luhamaa liigub Setomaa poole

Põlva maavanem Igor Taro teatas esmaspäeval, et teeb nädala pärast kogunevale haldusreformi Lõuna-Eesti komisjonile ettepaneku sundliita Mikitamäe, Värska, Meremäe ning Misso valla Luhamaa nulk Setomaa vallaks.

„Toetan seda,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele. Tema sõnul on nii peaminister kui riigihalduse minister avaldanud valmisolekut asutada Setomaa vald.

Riigihalduse minister Mihhail Korb teatas eelmisel nädalal, et Eestis ootab sundliitmine eest 25 omavalitsust. Neile valdadele tehakse ettepanek, millise omavalitsusega nad võiksid ühineda ning hiljem toimub kas vabatahtlik ühinemine, vald sundliidetakse või kui omavalitsus suudab tõestada enda võimekust, jätkata ka iseseisvalt.

Alamõõdulistele omavalitsustega edasise toimimise osas teeb uuel aastal riigihalduse ministrile ettepaneku piirkondlik reformikomisjon ning seejärel langetab otsuse valitsus.

„Ehk kõik omavalitsused, kes ei täida 5000 kriteeriumi, saavad ülesande läbi rääkida naabervaldadega ja selleks neile antakse kolm kuud aega,” selgitas Korb valitsuse pressikonverentsil. „Kui need kolm kuud mööduvad, siis vabariigi valitsusel on jälle ülesanne ühinemised kinnitada või n-ö sundliita neid, kes oma ühinemisülesandega ei saa hakkama või ei leia ühist keelt või ei lepi omavahel kokku.”

Arved Breidaks

 

Põlva maavanem Igor Taro teeb valitsusele ettepaneku moodustada sundliidetavatest Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallast ning Misso valla Luhamaa nulga küladest Setomaa vald.

„Tegu on Setomaa jaoks ajaloolise võimalusega. Ma ei näe ühtki põhjust, miks peaks Eesti riik haldusreformi käigus Setomaa vahele piire tõmbama,” teatas Taro. „Ühise valla loomiseks on avaldanud soovi nii kohaliku elu eestvedajad, kui ka seadusandja on niisuguse võimaluse ette näinud.”

Haldusreformi seadus nägi vabatahtliku ühendamise ajal ette erandite tegemise, millest üks oli nn Setomaa-erand, kus 3500 elanikuga omavalitsuse said moodustada neli Eesti piiri ääres asuvat, eripärase kultuuri ja ajalooga valda.

Vabatahtliku ühinemise käigus Setomaa valda ei sündinud eelkõige Meremäe vallavolikogu enamuse vastuseisu tõttu.

Tulevane Setomaa vald ühendaks Mikitamäe ja Värska valda Põlva maakonnast ning Meremäe valda Võru maakonnast, millega oleks liidetud ka Misso valla Luhamaa nulga ajaloolised setode külad. Ennesõjaaegses Eestis kuulusid need piirkonnad Petseri maakonna koosseisu.

Lõunaeestlane