Keskkonnaamet tutvustas kolmapäeval Nursi külakeskuses toimunud arutelul loodava Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõud, mille abil soovitakse tagada elukõlbulik keskkond kaitseväe Nursipalu harjutusväljakul elavatele metsistele, kotkapaarile ja teistele kaitsealustele liikidele.

„Algne ettepanek tuli kohalikelt Nursi inimestelt, kelle soov on see, et mingisugune õlekõrs leida rajatava [kaitseväe] harjutusväljaku vastu,” rääkis keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattar Lõunaeestlasele.

Rõuge ja Sõmerpalu vallas 1060 hektarile planeeritav Keretü kaitseala võtab pea täielikult enda alla kaitseväe Nursipalu harjutusväljaku, kus juba on 320 hektarit püsielupaikadena kaitse alla võetud.

Kaitstavaid liike on Nursipalus nii linnu- kui taimeriigist: metsis, kanakull, merikotkas, must-toonekurg ja kaunis kuldking. Seni ei ole keskkonnaameti hinnangul piirkonnas aastakümneid toimunud sõjaväeline tegevus kaitstavatele liikidele halba mõju avaldanud.

Olemaks aga kindel, et kaitseväe planeeritavad arendustööd kaitstavate liikide elutingimusi ei halvenda, otsustas riik MTÜ Inimsõbralik Nursipalu ettepanekul kaitseala moodustada.

„Meie peame ettepanekut tõsiselt võtma ja kaaluma ning seda me siin teinud oleme – analüüsinud faktid läbi, kogunud kokku erinevad tõendid ekspertidelt ja leidnud, et mingites piirides kaitseala moodustamine on põhjendatud,” kinnitas Tattar.

Asjatundjad eri meelt

Kui keskkonnaamet on jõudnud veendumusele, et sõjalisel tegevusel pole ka edaspidi kaitstavatele liikidele saatuslikke tagajärgi ning ohustatud linnud saavad harjutavate miinipilduritega kõrval edasi elada, siis Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo ei jäta sellest seisukohast kivi kivi peale.

„Mina olen seisukohal, et keskkonnaamet tegelikult selle lahenduse puhul ei ole kõikide huvigruppidega läbi rääkinud,” selgitas Tanilsoo Lõunaeestlasele. Rõuge vallavalitsuse ja kohaliku kotkaklubi esitatud ettepanekud jäid kaitseala kaitse-eeskirja lisamata.

„Põhiküsimus on ikkagi piirides, et kus siis lõpuks see piir peaks minema, mis kahe kõige olulisema liigi – metsise ja merikotka – kaitse tagavad,” rääkis ta.

Tanilsoo on veendunud, et kui Keretü kaitseala moodustatakse keskkonnaameti ette pandud piirides, siis ajapikku kaovad Nursipalust nii metsised kui ka merikotkas.

Kõiv: kompromiss tuleb leida

Kuigi Nursipalu pärast peetava lahingu kaks leeri näivad olevat kaevunud sügavatesse kaevikutesse, usub maavanem Andres Kõiv, et kompromiss looduskaitsjate ja riigikaitsjate vahel on võimalik.

„Mul on väga hea meel, et Nursipalu osas liiguvad asjad positiivses suunas, kus keskkonnakaitsjad ja riigikaitsjad teevad ühiseid jõupingutusi selleks, et leida lahendusi,” lausus Kõiv Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on loodushoid oluline teema, kuid selle kõrval ei saa riigikaitse olla kannatajaks pooleks.

„Me ei saa ära unustada seda, et meil on oma riik, meil on vaja riiki kaitsta ja riigikaitseks on vaja väljaõpet teha,” rääkis Kõiv. „Kui selle tulemusena neli metsisekukke kolivad kilomeeter või poolteist kõrvale, siis see on mõistlik kompromiss, kuidas loodus saab kaitstud ja ka riik saab kaitstud.”

MTÜ Inimsõbralik Nursipalu tegi Keretü kaitseala moodustamise ettepaneku 2012. aasta detsembris ning keskkonnaminister algatas selle moodustamise novembris 2015.

Keretü kaitseala loomine jõuab praeguste prognooside kohaselt valitsuse istungile aasta pärast.

Vaata teemakohast videolugu.

ARVED BREIDAKS

Ööbikuoru keskuse juures avatakse pühapäeva ennelõunal annetajate toetusel valminud Rõuge nimemonument.

Rõuge vallavolikogu esimehe Karel Saarna teatel annetas rohkem kui 250 inimest nimemonumendi loomiseks kokku 5515 eurot ning 81 senti ehk umbes pool valmistamise maksumusest.

Nimemonument koosneb 1,5 meetri kõrgustest metallist tähtedest. Poolteist tonni kaaluva monumendi pikkus on koos alusega 9 meetrit.

Monument on tõstukiga teisaldatav ning järgmisel nädalal on see kavas üles panna Ala-Rõuges.

Avamise järel antakse samas start Rõuge rattamaratoni põhisõidule.

LÕUNAEESTLANE

Valitsus kinnitas neljapäeval Rõuge vallas asuva Luhasoo looduskaitseala kaitse-eeskirja, muutes varasema maastikukaitseala nüüd looduskaitsealaks.

Rõuge vallas Kadõni ja Kellämäe külas asuva looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada Luhasoo raba ökösüsteemi, sealset maastikku, ohustatud ja kaitsealuseid liike ning elupaiku – huumustoitelist järve, raba, siirde- ja õõtsiksood, nokkheinakooslusi, vanu loodusmetsi ning soo-lehtmetsi.

Kaitseala kogupindala on 710,7 ha, millest 186,2 ha on eramaad ja 524,3 ha riigimaa. Kaitseala välispiiri korrigeerimise tulemusena arvatakse esialgsest kaitseala territooriumist välja 91,8 ha (sellest 88 ha eramaad). Kaitsekord muutub rangemaks 62,1 ha eramaal, mis arvatakse varasemast piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse.

LÕUNAEESTLANE

Rõuge vallas jõudis lõpule Viitina mõisapargi ning Järvesaare uuendamine, mille käigus võeti maha pooltuhat puud, üle pooleteise hektari võsa ja sillutati mõisa peahoone esine väljak.

„Tööde käigus võeti mõisapargis ja Järvesaarest maha 520 puud ja tehti võsaraiet 1,6 hektaril,” rääkis Rõuge vallavanem Tiit Toots Lõunaeestlasele. „Kõik tööd olid ette valmistatud ja läbi räägitud erinevate keskkonnaspetsialistidega ja puud, mis maha võeti, neist enamik olid haiged.”

Veel rajati parki ja Järvesaarde ühe kilomeetri jagu jalgradu, paigaldati istepinke ja laudu ning mõisa peahoone ette loodi selle kunagist olustikku järele aimav väljak. „Rajati kivisillutis ja istutati üle 200 roosi ja üle 400 ilutaime,” lisas vallavanem.

Mõisahoone külakeskuseks

19. sajandi lõpus valminud Viitina mõisa peahoones on varasemalt töötanud kool, kuid praegu on see kasutuses lasteaia ja külarahva kooskäimiskohana.

„Meil on siin lisaks raamatukogu, noortetuba ja ka erinevad külaüritused toimuvad siin. Maja on suhteliselt hästi kasutuses,” sõnas Toots.

Tulevikus loodab Rõuge vald Viitina mõisasüdame uuendamist jätkata.

„Kui me esimese etapiga saime mõisahoone esiväljaku tehtud, siis tegemist ootab ka mõisahoone tagaväljak,” kinnitas Toots. „Majas sees on ka plaanis remonti teha, et maja kasutajatel võimalikult mugav ja talvel ka soe oleks.”

Viitina mõisapargi ja Järvesaare hooldustööde esimene etapp läks maksma 108 000 eurot, mille eraldas vallale Keskkonnainvesteeringute keskus.

Vaata pilte ja videolugu uuenenud Viitina mõisast.

ARVED BREIDAKS

Alates maikuust alustas Rõuge vallas tegevust noortevolikogu järjekorras 7. koosseis, mille liikmed esindavad Rõuge noori aastani 2019.

Rõuge noortevolikogu tööks on olla kohalikule omavalitsusele partneriks, esindades noorte vaatenurka ja arvamusi. Noortevolikogu kohtub iga kuu vallavanema või vallavolikogu esimehega, et arutada läbi kõik vallavolikogu päevakorda minevad punktid, teatas Rõuge noorsootöö spetsialist Kerli Kõiv.

1. maist kuuluvad noortevolikogu koosseisu: Kelly Falk, Birgit Hain, Lisette Heitur, Sirli Jaaska, Ene-Liis Kahar, Kristiina Kibena, Liivika Koobakene, Brigitta Kostabi, Joosep Kurm, Joanna Kurvits, Katri Kõva, Kätlin Maran, Berta Parv, Dankan Pilt, Hanna-Liisa Sarik, Elis Tiivoja, Annabel Viks ja Eliise Viling.

Uue koosseisu väljakutseks saab muuhulgas ka Rõuge valla noortevolikogu töövormi kujundamine pärast haldusreformi.

LÕUNAEESTLANE

Rõuge vald kuulutas riigihankena välja ideekonkursi Ööbikuoru arendamiseks, et siduda tervikuks praegused vaatamisväärsused ning luua maastikule uut kvaliteeti.

„Eesmärgiks on leida Rõuge Ööbikuoru maastikuarenduseks parim võimalik lahendus, mis tõstab külastusala maastikukvaliteeti ning funktsionaalset ja esteetilist terviklikkust, seob olemasolevaid objekte uutega ning pakub seeläbi suuremat külastuselamust,” seisab kolmapäeval avaldatud hanketeates. „Maastiku arhitektuurilahendus peab saama omaette külastusmotiiviks.”

Selleks, et Ööbikuorg saaks siduda tervikuks, tuleb sinna luua uusi teeradu, sildu, treppe ja paviljone. Samuti oodatakse lahendusi valgustusele ja haljastusele. Eraldi soovitakse luua ka lasteala.

Maa-ala suurus, mille arendamiseks ideid oodatakse, on üle kümne hektari. Pakutav lahendus peab arvestama nii Ööbikuoru keskust, Pesapuu vaatetorni, laululava ja teisi seal olevaid rajatisi kui ka naabruskonda.

Pakkumisi oodatakse konkursile 31. maini. Tasuks on välja pandud 3000 euro suurune peapreemia ja kaks 1000-eurost ergutuspreemiat.

Arved Breidaks

Rõuge vald kavatseb valmistada 1,5 meetri kõrgustest tähtedest nimemonumendi RÕUGE, mille juures saaks pilti teha, mille otsas turnida ja sel viisil valda reklaamida.

Lehtmetallist valmistatava nimemonumendi pikkus koos alusega saaks olema 9 meetrit ning kogukaal 1,5 tonni, avaldas Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna.

Tegemist oleks teisaldatava rajatisega, mida saaks tõsta vastavalt vajadusele sinna, kus parajasti midagi toimumas on.

Eestis ei ole Saarna andmeil sellist kohanime monumenti veel tehtud, küll aga mujal maailmas – näiteks Amsterdamis.

Saarna pakub sarnast lahendust ka partnervaldadele, kellega järgmisest aastast üks omavalitsus moodustatakse. Nii võiks Lõuna-Võrumaal liikudes näha ka monumente HAANJA, MISSO, MÕNISTE ja VARSTU.

Monumendi maksumus on umbes 11 000 eurot, mis loodetakse koguda toetuste ja annetustena. Monument on kavas avada juunis.

Lõunaeestlane

VAATA LISAKS: Rõuge vald

Rõuge vallavolikogu otsustas, et kui Lõuna-Võrumaal loodav ühendvald ei saa võtta kasutusele Haanjamaa valla nime, tuleks uuele vallale panna nimeks Rõuge vald.

Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu vald sõlmisid eelmise aasta lõpus ühinemislepingu Haanjamaa valla moodustamiseks, kuid valitsus jättis 12. jaanuaril viie valla ühinemise kinnitamata. Põhjuseks oli kohanimenõukogu seisukoht, et valitud nimi uuele omavalitsusele ei kõlba.

Kohanimenõukogu palus valdadel teha valik nimevariantide Rõuge vald ja Haanja vald vahel, soovitades esimese eelistusena võtta kasutusele vana kihelkonnanimi Rõuge.

Rõuge vallavolikogu otsustas esimehe Karel Saarna sõnul kolmapäeval toetada kahest välja pakutud nimest Rõuge valla nime.

Valitsus teeb nii Haanjamaa valla kui ka Võhandu valla (Lasva, Sõmerpalu, Võru vald) ühinemise ja nime osas otsuse 31. jaanuaril.

Lõunaeestlane