Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Valitsuskabinet kiitis läinud nädalal heaks riigireformi kava, mille kohaselt kolitakse kahe aasta jooksul Tallinnast maakondadesse tuhatkond riigipalgalist töökohta, kuid sellele eelnev maavalitsuste likvideerimine ei pruugi kulgeda nii valutult, kui varem arvatud.

Kui 2016. aastal asus keskvalitsuse palgal olevatest töötajatest 45 protsenti Tallinnas, siis riigireformi tegevuskava kohaselt peaks 2019. aasta märtsiks neid pealinna jääma 43,5 protsenti.

„Põhimõte on jätkuvalt see, et tuhatkond töökohta peaks meie arvates Tallinnast välja, peamiselt maakonnakeskustesse minema,” ütles peaminister Jüri Ratas Lõunaeestlasele.

„Ma olen täielikult seda meelt, et igal pool üle Eestimaa on võimekad naised ja mehed, kes tegelikult suudavad erinevaid ameteid pidada ja tööd teha,” lisas valitsusjuht (vt kommentaari loo lõpus olevast videost).

Täpsem plaan selgumas

Kuigi peaminister on välja öelnud eesmärgi viia maakonnalinnadesse umbes 1000 riigipalgalist töökohta, pole veel täpselt teada, millised töökohad, millal ja kuhu kolitakse.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Kristina Haavala sõnul peavad ministeeriumid esitama töökohtade pealinnast väljaviimise tegevuskava valitsusele maikuu lõpuks.

Asjade pakkimiseni jõutakse pärast seda, kui valitsus on vastava tegevus- ja ajakava kinnitanud.

Enne kaovad maavalitsused

Ent veel enne seda kui uued riigipalgalised töökohad maakonnakeskustes asutatakse, sulgeb valitsus käesoleva aasta lõpus 15 maavalitsust, mille ülesanded jagatakse ära kohalike omavalitsuste ja teiste riigiasutuste vahel.

Riigikogus riigireformi probleemkomisjoni juhtiva Ivari Padari hinnangul on maavalitsuste kaotamine „päris ambitsioonikas” plaan, mis kätkeb endas ka riske.

Eelkõige puudutab see maavalitsuste nende ülesannete üleandmist, mida uuest aastast peaksid omavalitsused ühiselt täitma hakkama. Näiteks ühistranspordi korraldamine, maakonna arendustegevus, terviseedendus ja kultuuritöö.

Padari sõnul pole välistatud, et igas maakonnas lihtsalt pole aastavahetusel kogu maakonda hõlmavat omavalitsuste koostööorganit ehk omavalitsuste liitu, kellele maavalitsusest jäänud ülesanded üle anda.

„On maakondi, kus 1. jaanuariks 2018 on uued omavalitsuste koostööliidud loodud, aga meil peab olema ka variant B maakondadele, kus neid organisatsioone pole,” selgitas Padar Lõunaeestlasele.

Omavalitsusliidud jätkvad MTÜna

Probleemi ei teki tema hinnangul näiteks Saare maakonnas, kus haldusreformiga luuakse kogu maakonda hõlmav omavalitsus. Samas Kagu-Eestis on kaart pärast reformi ilmselt sootuks kirjum ning uued omavalitsused ei pruugi 1. jaanuariks uue omavalitsusliidu käivitamisega hakkama saada.

Pealegi ei ole valitsusel Padari kinnitusel kavas omavalitsusi seaduse jõuga sundida omavalitsusliitu astuma ega muuta omavalitsusliitu avalik-õiguslikuks organisatsiooniks, vaid jätkatakse praeguse mittetulundusühingu mudeliga. „Ma arvan, et peame alustama MTÜ-na ja kui see ei peaks toimima, siis jõuame selle asjaga edasi minna,” lisas Padar.

Maavalitsuste likvideerimist reguleeriv seadus on kavas vastu võtta jaanipäevaks.

Vaata järgnevast videost peaminister Jüri Ratase kommentaari töökohtade väljaviimise plaanile.

ARVED BREIDAKS

Valitsus saatis neljapäeval riigikokku maavalitsuste reformi seaduseelnõu, mille kohaselt lõpetatakse 1. jaanuarist 2018 maavalitsuste tegevus ning nende ülesanded jagatakse omavalitsuste ja riigiasutuste vahel.

„Maavalitsuste roll on järjepidevalt vähenenud ning oleme kokku leppinud, et sulgeme need alates uuest aastast,” ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Reformi peamine eesmärk on muuta riigiasutuste ülesannete jaotus selgeks ja korrastatuks ning muuta riiklike ülesannete täitmine ühetaolisemaks.”

Eelnõu kohaselt jagatakse maavalitsuste ülesanded ministeeriumide valitsemisala asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ning antakse omavalitsustele ühiselt täitmiseks.

Maavalitsuste tegevuse lõpetamine otsustati valitsuskabinetis 12. jaanuaril 2017 ning selle otsuse järgi lõpetatakse maavalitsuste tegevus 1. jaanuarist 2018.

Maavalitsuste ülesanded KOV tasandile
Maavalitsuste ülesanded ministeeriumidele/ametitele

LÕUNAEESTLANE

Maavalitsuste töö lõpetamine võib uuel aastal põhjustada korralduslikke probleeme, sest maavalitsuste ülesanded üle võtvad asutused ei pruugi selleks valmis olla.

„On olemas selged ohud, et maavalitsuste kiire kaotamisega võivad tekkida korralduslikud probleemid – ülesanded üle võtvad organisatsioonid ei pruugi olla suutnud ennast täielikult formeerida ja ei ole valmis ülesandeid ladusalt üle võtma,” ütles riigikogus moodustatud riigireformi probleemkomisjoni (pildil) esimees Ivari Padar.

„Valitsus peab endale neid ohte teadvustama ja vältima üleminekuga kaasneda võivaid segadusi,” lisas Padar.

Riigi töökohad peavad jääma

Tema sõnul on oluline, et võimalikult paljud maavalitsustes töötavad pädevad inimesed jääksid oma tööd edasi tegema ning maavalitsuste kaotamine ei tohi endaga kaasa tuua suure hulga töökohtade viimist pealinna.

Samuti leidis Padari juhitav komisjon, et maavalitsuste praegused hooned ei tohiks jääda 1. jaanuarist tühjaks vaid, et ministeeriumid ja riigiasutused peaksid neisse paigutama oma kohalikud töötajad.

Valitsus plaanib maavalitsuste töö lõpetamist 1. jaanuarist ning nende ülesannete jagamist omavalitsuste, omavalitsusliitude, ministeeriumite ja riigiasutuste vahel. Maavalitsustes töötab praegu ligi 500 inimest.

Maavalitsuste tähtsamate ülesannete hulka kuuluvad ühistranspordi korraldamine, õppeasutuste järelevalve, sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve, maareform ja maatoimingud, rahvastikutoimingud ning omavalitsuste haldusaktide järelevalve ja nõustamine.

Lõunaeestlane

FOTO: Erik Peinar/riigikogu

Valitsusele on jõukohane umbes tuhande riigipalgalise töökoha üleviimine Tallinnast maakondadesse, leiab riigikogus moodustatud riigireformi probleemkomisjoni esimees Ivari Padar (SDE).

„Vaieldamatult on riigi kohustus regionaalset tasakaalustatust jälgida,” rääkis Padar Lõunaeestlasele antud videousutluses.

„Vaieldamatult on tähtis see, et elu ei koonduks ainult Tallinnasse ja Tartusse, et vähemalt tänases mõistes maakonnalinnade tasandil oleks aktiivsust, kõrgharidusega töökohti – kõike seda, mis siis ühest maakonnakeskusest maakonnakeskuse loob.”

Padari andmeil kaob omavalitsuste ühinemise ning maavalitsuste kaotamisega umbes 700 töökohta. Samas asub Eesti umbes 54 000 riigipalgalisest töökohast 47 protsenti Tallinnas, kust töökohtade ümberpaigutamisega on võimalik säilitada maakonnalinnades kõrgharidust nõudvad töökohti.

„Seda ei tule kindlasti vaadata ülekohtuse ametnike küüditamisena,” rõhutas Padar. Plaan, kuidas ja milliseid töökohti ümber tõstma hakatakse, peaks tema sõnul paika saama selle aasta jooksul.

Nii töötab juba praegu näiteks maaeluministeeriumi ametnikest Tallinnas vaid 22 protsenti, samas kui on ministeeriume, mille töökohtadest asub pealinnas 70-80 protsenti.

Kolimiseks kulub miljoneid

Töökohtade Tallinnast väljaviimine maksab Padari andmeil arvestuslikult 25 000 eurot ühe ärakolitud töökoha kohta. Ehk 1000 töökoha pealinnast äraviimine läheks riigile maksma umbes 25 miljonit eurot.

„See on regionaalpoliitika hind,” lausus Padar. „Kõik [erakonnad] saavad sellest aru, et tänased maakonnakeskused vajavad tugevdamist.”

Vaata usutlust Ivari Padariga järgnevast videost.

Arved Breidaks

SAMAL TEEMAL: Mihhail Korb: liigume riigiasutuste kolimisplaaniga edasi

Ivari Padar valiti eelmisel nädalal riigikogus asutatud riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esimeheks.

Komisjoni ülesandeks on jälgida ja analüüsida haldusreformi elluviimist ja regionaalhalduse ümberkorraldamist ning neile seatud eesmärkide saavutamist, teatas riigikogu pressitalitus.

Samuti on komisjoni asi teha ettepanekuid avaliku võimu ümberkorraldamiseks ning vaadata üle selle täidetavad ülesanded.

Kuueliikmelisse komisjoni kuulub igast riigikogu fraktsioonist üks liige. Komisjoni liikmed on lisaks Ivari Padarile veel Arto Aas, Helmut Hallemaa, Aivar Kokk, Külliki Kübarsepp ja Arno Sild.

Lõunaeestlane

FOTO: Erik Peinar/riigikogu

Riigihalduse minister Mihhail Korb ootab ministeeriumidelt tagasisidet plaanile, mille kohaselt viiakse paari aasta jooksul Tallinnast välja sadu riigipalgalisi töökohti.

„Riigiasutuste ümberpaigutuse plaan liigub plaanipäraselt,” rääkis Korb reedel Lõunaeestlasele.

Kui nädala algul tekitas elevust Korbi kava viia Tallinnast maakonnakeskustesse 2500 riigipalgalist töökohta, siis reedel tunnistas minister, et plaan oli liiga ambitsioonikas.

Nüüdseks on kokku lepitud, et kolimisplaan tehakse kahe aasta peale, kuid 2500 töökohta selle ajaga ümber kolida ei jõuta. „Ei ole mõtet plaanida asju, mida peab tegema juba järgmine valitsus,” põhjendas Korb.

Praegu oodataksegi ministeeriumidelt tagasisidet, et seejärel edasi liikuda. „Kui tagasiside on tulnud, siis oskame välja pakkuda lõpliku plaani, mille järgi me tegutseme järgmised kaks aastat,” kinnitas Korb.

Maakonnakeskused saavad turgutust

Ministri sõnul eelistatakse kolimisplaani lülitada eelkõige need ametid, mis juba tegutsevad väljaspool pealinna ning mille kohalolu Tallinnas pole tingimata tähtis.

„Sellel protsessil on selge eesmärk – regionaalne areng,” märkis Korb. Kuna viimastel aastatel on riigipalgalisi töökohti tema sõnul pigem koondatud Tallinnasse ja Tartusse, tuleb maakonnakeskuste arendamiseks samme astuda.

Riigihalduse ministri nädala algul avaldatud kava kohaselt asutataks näiteks Põlvasse ümber Riigimetsa Majandamise Keskus (42 töökohta) ja SA Erametsakeskus (31 töökohta). Võrru koliksid keskkonnaamet (93 töökohta) ja keskkonnainspektsioon (67 töökohta). Valga linnas leiaksid uue asukoha SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (83 töökohta) ja keskkonnaagentuur (50 töökohta).

Vaata intervjuud Mihhail Korbiga järgnevast videost.

Arved Breidaks

Valitsus viib kindlasti osa avaliku sektori töökohti Tallinnast välja, kuid esialgu pole selles midagi konkreetset kokku lepitud, teatas riigikogus loodud riigireformi probleemkomisjoni liige Ivari Padar.

„Uus valitsus viib kindlasti osa avaliku sektori töökohti pealinnast välja, see põhimõte on õige ja nii ka tehakse,” ütles Padar. „Riigiasutuste maakonnakeskustesse kolimine on kahtlemata üks riigireformi toetav samm erinevate piirkondade tugevdamiseks, kuid millistest asutustest me räägime, on alles oletuste, mõtete ja analüüside tasemel.”

Riigihalduse minister Mihhail Korbi teisipäevases Postimehes avaldatud ettepaneku kohaselt kolitaks pealinnast maakonnakeskustesse kokku 25 riigiasutust.

Kagu-Eestisse üle 350 töökoha?

Näiteks Põlvasse asutataks ümber Riigimetsa Majandamise Keskus (42 töökohta) ja SA Erametsakeskus (31 töökohta). Võrru koliksid keskkonnaamet (93 töökohta) ja keskkonnainspektsioon (67 töökohta). Valga linnas leiaksid uue asukoha SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (83 töökohta) ja keskkonnaagentuur (50 töökohta).

„See on võimalike mõtete kogum, mille kohta pole otsustanud midagi veel valitsus ega seda pole arutanud riigikogu komisjonid,” rõhutas Padar. „Sain mitmest maakonnast ja ka riigiasutusest juba telefonikõnesid, kus inimesed tahtsid kinnitust, et kas kõik lähebki nii nagu ajalehes kirjas. Vastus neile on lihtne: sõbrad, ei lähe kõik nii nagu ajalehes öeldud, see võtab veel tõsist arutamisaega.”

Lõunaeestlane

Maavanemate ühistöö koordineerimise kolmeks kuuks üle võtnud Põlva maavanema Igor Taro sõnul valmib maavalitsuste kinnipaneku ning ülesannete jaotamise tegevuskava tänavu esimeses kvartalis.

„Selle perioodi peamiseks ülesandeks pean tegevuskava, mille järgi maavalitsuste ülesanded tuleb järgmise aasta alguseks jaotada ning mõelda väljakutsetele, mis sellega kaasnevad,” teatas Taro. „Eelkõige on see küsimus regionaalarengust. Olgem ausad, ükski pealinna suunas liikuv töökoht meie piirkonna edenemisele kaasa ei aita.”

Maavanemate koordinaatori ülesanne on kõikide maavalitsuste nimel teiste riigiasutustega suhtlemine, seaduseelnõude kohta maakondade arvamuste koondamine.

12. jaanuaril otsustas valitsus, et maavalitsuste töö lõpetatakse 1. jaanuariks 2018 ning selle praegune töö jaotatakse ministeeriumide ja ametite vahel. Muudatuste järel ülesanded ei kao, maavalitsuste hoonetes jätkavad tegutsemist riigimajad. Tegevuskava maavalitsuste osas peab valitsusse jõudma märtsis.

„Rahandusministeeriumi esialgne plaan nägi ette, et 476-st töökohast umbes 200 kaob – need ei liigu teistesse riigiasutustesse ega omavalitsustesse. Põhiküsimus on selles, kas need peaksid just maakondadest kaduma või pigem tõmbaks avalikku sektorit koomale pealinnast. Meil on, mille üle mõelda ja mida arutada,” lisas Taro.

Maavalitsuste koordineerimine käib külakorda tähestikulises järjekorras, igas kvartalis on koordinaator üks maavalitsus.

Lõunaeestlane

Valitsus otsustas lõpetada maavalitsuste tegevuse 1. jaanuarist 2018, jagades nende ülesanded kohalike omavalitsuste ning riigiametite vahel.

Riigihalduse minister Mihhail Korb põhjendas, et praegune regionaalhalduse korraldus vajab muutmist, sest maavalitsuste ülesannete hulk on jäänud liiga väikseks ning see väheneb haldusreformi järel veelgi.

„Maavalitsuste reformiga suurendame kohaliku tasandi otsustusõigust, loome selguse riigiasutuste ülesannete jaotuses ning kaotame dubleerimise ametkondade vahel,” ütles Korb.

„Sealjuures säilivad maakonnad jätkuvalt riikliku haldamise üksustena, kus riik oma elanikele vajalikke teenuseid pakub. Ükski vajalik riigi teenus ära ei kao, kuid ühtlustub teenuste osutamise kvaliteet ja kättesaadavus maakonnakeskustes. Kohapealseid vajalikke teenuseid hakkavad osutama kohalikud omavalitsused,” lisas Korb.

Reformi järgselt saavad kohalikud omavalitsused hakata tegelema maakonna arendustegevuse kavandamisega ja maakondliku koostöö koordineerimisega, rahvastikutoimingutega, täiendavate kultuurivaldkonna ülesannetega ning suunata piirkonna ühistransporti.

Ministeeriumide vastustusalasse jääb ennekõike erinevates valdkondades järelevalve korraldamine, maatoimingud, regionaalarengu programmide rakendamine ja riiklike planeeringute koostamine.

Maavalitsuste tegevuse lõpetamist hakkab ette valmistama rahandusministeerium, kes peab esitama kava valitsusele märtsiks 2017.

Lõunaeestlane