Valitsuse plaanitav magustatud jookide maksustamine nn suhkrumaksuga võib kaasa tuua piirikaubanduse suurenemise, leiab piirivalve endine juht Roland Peets.

„Ei saa öelda, et suhkrumaks või alkoholi aktsiis on halvad ideed, ent maksude mõju peaks analüüsima laiemalt kui lihtsalt rahvatervislikust aspektist,” sõnas Peets. „Selge on see, et ükskõik milline toidu või joogi maksustamine elavdab piirikaubandust.”

Piirikaubanduse kasv võib piiriäärsetele piirkondadele olla Peetsi hinnangul nii hea kui halb. „Ühest küljest piirikaubandus parandab piiriäärsete elanike sotsiaalset hakkamasaamist, kuna nad saavad täiendava (musta) sissetuleku, ent teisalt, piiriäärsete piirkondade majandus ka kannatab. Kindlasti on piirikaubandus suur probleem väikekauplustele ja võib mõju avaldada ka riigile, mille maksutulud vähenevad.”

Mida suuremad on maksuerinevused, seda rohkem suureneb Peetsi sõnul kriminaalne salakaubandus või nn vahendamine, kus üle piiri toodud kaupa Eestis edasi müüakse.

„Üldiselt hindan, et oluliselt kallinevate magusate jookide puhul on kriminaalne tegevus vähetõenäoline, ent kui inimesed juba alkoholi või muud toidukraami käivad Lätis ostmas, siis on ahvatlus ka suurem kogus limonaadi ühes osta,” lisas Peets.

LÕUNAEESTLANE

Eesti-Läti piiril Valkas ja Iklas alkoholikauplust Alko1000 pidav, Eesti omanikele kuuluv SIA ET Invest avas märtsis uue kaupluse Võrumaa külje all Apes.

Apes seati Alko1000 pood sisse linnakese keskuses asunud endises toidukaupluses, kus pakutakse sama sortimenti ja hinnataset, mis ettevõtte teistes poodides Valkas ja Iklas.

Mõniste valla naabruses Apes kaupluse avamisega püüabki ettevõte ostlejaid Võrumaalt, kes seni on odava alkoholi järel Valkas käinud. Kui Võru ja Valka vahel on kilomeetreid umbes 75, siis Võrust Apesse on maad 50 kilomeetrit.

Arved Breidaks

Rahandusminister Sven Sester tõrjus riigikogus süüdistuse, et piiriäärse kaubanduse hääbumises on süüdi üksnes Eesti kõrgem alkoholiaktsiis võrreldes Lätiga.

„Kuigi on tõsi, et aktsiisierinevused naaberriikidega mõjutavad kõige rohkem just piiriala poode, siis üksnes aktsiisiga alkoholi hinnavahet Eestis ja Lätis põhjendada ei saa,” lausus Sester esmaspäeval riigikogus Vabaerakonna saadikute arupärimisele vastates.

Aktsiisist tulenev hinnaerinevus Eesti ja Läti vahel saab rahandusministri andmetel alates käesoleva aasta märtsist olema pooleliitrise õllepurgi puhul umbes 12 senti ning pooleliitrise viinapudeli korral 1.88 eurot.

„Ülejäänud hinnavahe tuleneb muudest teguritest, mida Eesti otseselt mõjutada ei saa,” selgitas rahandusminister. „Kui Tsoorus müüdava viina hind – pool liitrit 40 kraadi – oli eelmise aasta detsembris 3,33 eurot kallim võrreldes [Läti] Valkas müüdava viina hinnaga, siis oli aktsiisierinevus sellel ajal veidi väiksem kui pool sellest erinevusest ehk 1 euro ja 54 senti,” jätkas Sester.

Kõrgemad hinnad väikepoodides on tema sõnul tingitud väikeste müügimahtude tõttu suurenevatest kuludest kaubaühiku kohta. „Ka Tallinna kesklinnas asuvas, alkoholimüügile spetsialiseerunud poes on õlle, viina, likööri „Vana Tallinn” hinnad madalamad kui Tsoorus asuvas väikepoes,” lausus minister.

Maksusoodustusi väikepoodidele ei tehta

Ühtlasi kinnitas Sester, et mingisuguseid maksuerisusi või soodustusi kohaliku kaubanduse edendamiseks valitsusel kavas sisse seada pole.

„Alkoholi müüki toetavaid maksuerisusi valitsusel kavas kehtestada ei ole,” ütles Sester. „Küll aga on regionaalpoliitiline mõju olemas nii madalapalgaliste maksutagastusel, mida sel aastal tuludeklaratsiooni esitades taotleda saab, ning samuti järgmisel aastal rakenduvad senisest kõrgemal maksuvabatulul.”

Lõunaeestlane

Eesti ja Läti alkoholiaktsiisi kärisev vahe viib Läti poodidesse 4-5 protsenti Eesti alkoholiturust, mis rahandusminister Sven Sesteri sõnul pole probleem.

„Suurusjärk on kuskil 4-5 protsenti, mis on arvestatud tõesti piirikaubandusele,” sõnas Sester.

Piirikaubandus on üks kolmest aluskomponendist, mida ministri sõnul aktsiisipoliitika kujundamisel aluseks võetakse. Lisaks sellele arvestatakse aktsiisi mõju inimeste tervisekäitumisele ning salaturule.

Arvestades Eesti keskmise palga kasvu, on Sesteri sõnul tarvilik alkoholi hinda tõsta. „Me ei tohiks tekitada olukorda, kus alkohol aja jooksul muutub lihtsalt odavamaks meie jaoks,” lausus ta. „Me ei peaks kurvastama selle üle, et alkohol ajas kokkuvõttes kallimaks muutub.”

Vaatamata sellele, et alkoholi kallinemine soodustab piirikaubandust ja salaturgu, pole Sesteri kinnitusel praegu põhjust karta, et see Eesti riigieelarvet oluliselt ja prognoosimatult mõjutaks.

Keskerakonna, SDE ja IRLi valitsusliit on otsustanud tõsta õlleaktsiis järgmise aasta juulist 65 protsenti 13,7 sendini liitrist. Aastaks 2020 kavatsetakse õlleaktsiisi kergitada praegusega võrreldes üle kahe korra 22,09 sendini liitri pealt.

Peaminister Jüri Ratas on varem Lõunaeestlasele selgitanud, et uus valitsus on seadnud eesmärgiks muuta alkoholipoliitika inimeste tervist säästvamaks, mille nimel tõstetakse aktsiisi ning kavandatakse alkoholireklaami piiramist.

„Õlle aktsiis võrreldes kange alkoholi aktsiisiga on kogu aeg olnud väga tugevalt parlanksist väljas selles osas, et õlleaktsiisi osakaal protsentuaalselt on väga väike võrreldes kange alkoholi aktsiisi osakaaluga näiteks ühikus pool liitrit või liiter,” rääkis Ratas. „Ma arvan, et seda tuleb muuta.”

ASi A Le Coq juhataja Tarmo Noop on varem prognoosinud, et valitsuse planeeritav õlleaktsiisi tõus kahekordistab piirikaubandust.

„Juba praeguste hindadega ja tänasel päeval on kuus protsenti õlleturust kolinud Lätti. Sel aastal kingime lätlastele 18 miljonit eurot maksutulu, järgmine aasta see number kahekordistub ning sõltuvalt uutest aktsiisimääradest piirikaubandus Lätiga hoogustub veelgi,” rääkis Noop Lõunaeestlasele.

Piiril hakkab elu edenema

Kuigi piirikaubandusest lõikavad kõige rohkem kasu Lätis tegutsevad alkoholimüüjad ning Läti riik, näeb suurenevad alkoholirallis oma võimalust ka Valga linn.

„Ma olen naljaga pooleks öelnud, et see on Eesti regionaalpoliitiline meede number üks Lõuna-Eesti suhtes,” on Valga linnapea Kalev Härk varem Lõunaeestlasele rääkinud. „Uskumatult palju inimesi Põhja-Eestist, Soomest on leidnud tee Valkasse läbi Valga.”

Linnapea sõnul on tänu soodsat alkoholi otsivatele turistidele märgata teenuste tarbimise kasvu ka Valgas. „Ma kutsun üles meie ettevõtjaid mõtlema selle peale, et me võiksime sellele grupile, kes nüüd on siia leidnud tee ja kes leiab, et siin võiks tegelikult tihedamini käia, pakkuda ka lisateenuseid,” sõnas Härk.

Vaata intervjuud Sven Sesteriga järgnevast videost.

Arved Breidaks