Eesti lipu hällis Otepääl tähistati pühapäeval sinimustvalge lipu õnnistamise 133. aastapäeva rongkäigu ja jumalateenistustega.

Traditsioonilises lipurongkäigus marssis kõige ees suuremõõtmelist Eesti lippu kandev Eesti Üliõpilaste Selts. Seejärel möödusid Valga maavalitsuse, Sangaste, Palupera ja Otepää valla esindused, Otepää politsei, kaitseliidu, naiskodukaitse, kodutütarde ja noorkotkaste lipud.

Rongkäik kulges vallamaja eest kirikumõisasse, kus EÜS-i liikmed rahvuslipu heiskasid. Päevakohased sõnavõtud tegid EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, EÜS-i kirjatoimetaja Tõnn Adermann, Valga maavanem Margus Lepik, Otepää vallavanem Kalev Laul ja Tartu linnapea Urmas Klaas.

Traditsiooni kohaselt asetasid EÜSi liikmed ja Jüri Trei Eesti Lipu Seltsist Otepää surnuaial pärjad lahkunud Otepää kirikuõpetaja Jüri Stepanovi ja Eesti lipu õnnistamise ajal kirikuõpetajana teeninud Burchard Sperrlingki hauale.

4. juunil 1884. aastal kogunes 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Lipp pühitseti Otepää pastoraadis.

MONIKA OTROKOVA

Päästeamet korraldab 17. mail Tehvandi staadionil ohutuspäeva ja kriisiõppuse, kus mängitakse läbi suurõnnetus ja inimeste evakueerimine staadionilt.

Õppusel mängitakse läbi liinibussi ja ohtlikke aineid vedava veoki liiklusõnnetus ning Tehvandi staadionil samaaegselt toimuv rahvusvaheline suurvõistlus, kus kahtlasest kotist tingitud ohu kõrvaldamiseks sekkuvad demineerijad.

„Õppuse rõhk on operatiivteenistuste ja Otepää vallavalitsuse koostöö harjutamisel inimeste massievakuatsiooni korraldamiseks,” ütles õppuse peakorraldaja, Valgamaa päästepiirkonnajuhataja Alar Roop.

Õppusel saavad elanikud osaleda suurüritusel juhtuval õnnetusel ohtu jäävate inimeste rollis, keda evakueeritakse. Evakuatsiooni imiteerimiseks suhtlevad politseinikud ka ümberkaudsete elanikega kodude ukselt uksele käies, et „ohualasse“ jäävate inimeste hulga kohta infot koguda.

Tegevused toimuvad Tehvandi staadioni parkimisalal ja tagumises staadioniosas, millega külgneb Valga maantee. Maanteel piiratakse kiirust ja liiklejatel palutakse olla ülimalt tähelepanelik, sest teel võivad liikuda evakueeritavate rollis elanikud ja kooliõpilased.

LÕUNAEESTLANE

Otepääd külastavad nädala teises pooles Pihkva ja Novgorodi delegatsioonid, et osaleda Otepää linna 81. aastapäeva kontserdil ja pidada koostööplaane.

Pihkva delegatsiooni eesotsas on Pihkva aselinnapea Igor Sirotin ja Novgorodi linna esindust juhib Novgorodi turismiinfokeskuse arendusosakonna juhataja Andrei Vassiljev.

„Eelmise aasta novembris külastas Otepää valla delegatsioon Novgorodi linna, kus meie kokad osalesid gurmee-festivalil ja ettevõtjad rahvusvahelisel turismialasel konverentsil. Sealt said alguse ka Pihkva-poolsed kontaktid,” selgitas Otepää vallavanem Kalev Laul. „Mõlemad piirkonnad on huvitatud koostööst ja seda eeskätt turismi ja kultuurivahetuse teemadel. Otsimegi üheskoos neid kokkupuutepunkte, millega ühiselt edasi minna.”

31. märtsil toimub visiidi raames Novgorodi köögi õhtu Ugandi Restos. Novgorodi linna delegatsiooni koosseisus on sealse restorani „Rossija” peakokk, kes räägib Vene köögist ja serveerib Novgorodi toitu, esineb Novgorodi folkansambel „Malahit”.

Lõunaeestlane

PILDIL: Pihkva ansambel „Skaz” talvepealinna pidustustel 2016 detsember.

FOTO: Monika Otrokova

Valgamaad külastanud vabariigi president Kersti Kaljulaid on kindel, et pärast Rail Balticu ehitamist paraneb ühendus ka Riia ja Tartu vahel, võimaldades Kesk-Euroopa turistidele parema juurdepääsu Lõuna-Eesti rahule ja vaikusele.

„Lõuna-Eestil kahtlemata on turismipiirkonnana hea väljavaade toimida,” lausus president Kaljulaid pärast kohtumist Otepää piirkonna turismiettevõtjatega Lõunaeestlasele.

„Ma arvan, et kui meil ükskord on Rail Baltic, kui Riiast saab siia kiiresti rongiga ka Tartu suunas liikuda, see kindlasti muudab selle piirkonna kättesaadavamaks Kesk-Euroopa ülerahvastatud piirkondade elanikele, kes väga hea meelega ostaksid rahu ja vaikust,” rääkis Kaljulaid.

„Teades, mis toimub näiteks Saksamaa jõgede ääres kämpingutes, mis on võrreldes meie Lõuna-Eestiga ikkagi väga koledad kohad, siis potentsiaali on kõvasti,” lisas riigipea.

Kaljulaid ei jaga kartust, et Pärnu kaudu kulgev Rail Baltic lõikab Lõuna-Eesti „kaardilt välja” ning piirkonna ühendatus muu ilmaga jääb unarusse.

„Ma olen täiesti kindel, et kui Rail Baltic hakkab valmis saama, siis me näeme väga kiiret Tartu-Riia rongiühendust üsna kiirelt tekkimas. Ma olen selles täiesti kindel,” lausus Kaljulaid.

Vaata pildigaleriid riigipea käigust Otepääle ning järgnevat videolugu.

Arved Breidaks

Otepää piirkonna viies restoranis algas esmaspäeval toiduturismi edendav festival „Otepää Maitsed Valgamaal”, kus kahe nädala jooksul saab tutvust teha kohalikust toorainest valmistatud kokanduslike meistriteostega.

Kampaaias osalevad restoranid-kohvikud on kaheks nädalaks välja töötanud kolmekäigulise erimenüü, mille üheks nurgakiviks on Lõuna-Eestis kasvatatud toiduained.

„Kohalikku toorainet on menüüde juures ohtralt kasutatud – põnevamatest saab välja tuua Lõuna-Eesti põdra, Sangaste rukki, Kivi talu mahe lambakarree, Otimäe talu tallemaksa, Mooska suitsusaunaliha,” loetles Otepää Maitsed Valgamaal projektijuht Mailis Martin.

Samuti on menüü koostamisel käiku läinud kuusevõrsed ja kohapeal idandatud mahedad mungaoad „Kõigi toidukohtade juures jäi silma, et inimesed armastavad ja oskavad lugu pidada kohaliku väiketootja toodangust,” lisas Martin.

Tuhatkond toiduturisti tulemas

Otepää vallavanem Kalev Laul soovib, et kampaania abil teadvustuks Otepää ka kui toiduturismi sihtkoht. „Kui tavaliselt tullakse siia kas suurvõistlusele või kontserdile ja käiakse söömas, siis nüüd on vastupidi – loodame, et kui tullakse siia sööma, siis leitakse ka teisi tegevusi,” rääkis Laul.

Kahe kampaanianädala jooksul loodetakse hea toiduga Otepääle meelitada tuhatkond külastajat nii Eestist kui Lätist.

„Paratamatult on kevad ja sügis sellised ajad, kus on natukene vähem turiste kui talvel ja suvel,” lisas Laul. „Loodamegi, et täiendav huvi Otepää vastu saab selle ürituse kaudu olema.”

Vaata videolugu Otepäält.

Arved Breidaks

FOTO: GMP Clubhotel Pühajärve restorani vanemkokk Kristina Jaanikesing pakub Otepää Maitsete menüüs eelroaks sibulasuppi.

Praegu üsna lage Otepää keskväljak võib juba järgmisel aastal tundmatuseni muutuda, kui saab teoks vallavalitsuse plaan linnakeskus ümber kujundada.

„Mis seal täpselt olema saab, seda hetkel veel täpselt ütelda ei oska,” rääkis Otepää vallavanem Kalev Laul Lõunaeestlasele. „Käimas on konkurss, mille jooksul kolm arhitektuuribürood pakuvad välja oma lahendused, mida siin teha võiks.”

Väljaku uuendamisega soovitakse see muuta ligitõmbavaks linnakeskuseks ning teisalt innustada ettevõtjaid väljaku-äärsetesse hoonetesse investeerima.

„Eesmärk on muuta see väljak siin atraktiivsemaks, et väljakute ääres olevad ettevõtted leiaks motivatsiooni oma ettevõtmist laiendada, et need tühjalt seisvad hooned leiaks rakendust,” kinnitas Laul.

Võimalik, et keskväljak saab ümberkorralduste tulemusel ka skulptuuri – veel ühe sümboli, mille järgi Otepääd tulevikus tuntaks.

„Lähteülesandes andsime küll sellise suuna, et tahaksime näha midagi, mis oleks iseloomulik Otepääle, mis oleks atraktiivne ja mida tuldaks vaatama. Kuidas ja mis moodi see arhitektidel õnnestub, eks me seda varsti näeme,” kinnitas vallavanem.

Arhitektuurikonkursi tulemused selguvad 1. aprilliks. Kas keskväljaku uuendamist piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetatakse, selgub tuleval aastal.

Vaata videolugu Otepäält.

Arved Breidaks

Tehvandi spordikeskuses algab teisipäeval laskesuusatamise IBU karikasarja hooaja viimane etapp, kuhu korraldajad ootavad umbes 300 sportlast 32 riigist.

Võistlust korraldava Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni presidendi Aivar Nigoli sõnul saabub Otepää osavõistlusele tavapärasest rohkem sportlasi, sest tegemist on hooaja viimaste sõitudega, kus jagatakse välja ka karikasarja võidutrofeed.

„Meil on tegemist finaaliga, kus jagatakse välja ka gloobused ehk auhinnad ja selguvad parimad ka hooaja kokkuvõttes,” rääkis Nigol Lõunaeestlasele. „Tullakse ikkagi karikasarja võidu eest võitlema.”

Konkurents saab võistlustel tema hinnangul olema väga tugev.

„Tundub, et venelased on väga tugeva koosseisuga, loomulikult sakslased, prantslased, ka itaallastel tasuks pilku peal hoida,” soovitas Nigol. „Viimasel ajal on ka austerlased väga tublisti esinenud ja loomulikult kõik meie naaberriigid.”

Eesti koondis tuleb Otepääl välja koosseisus: Kauri Kõiv, Johan Talihärm, Tarvi Sikk, Jüri Uha, Hans Kristen Rootalu, Regina Oja, Kristel Viigipuu, Grete Gaim ja Mari Uha.

Esimene start antakse kolmapäeval ning võistluste lõpetamine on pühapäeval. Võistlused on pealtvaatajatele tasuta.

Vaata videolugu Otepäält.

Arved Breidaks

Tõrvikujooksuga Otepää raekoja eest Tehvandi staadionile avati kolmapäeval eriolümpia Baltimaade talimängud, millest võtab osa umbes 150 sportlast ja treenerit nii Eestist kui ka Lätist ja Leedust.

„Meie oleme oma eriolümpia sportlastega kuuendat korda Otepääle tulnud, et maha pidada eriolümpia Baltimaade talimängud,” rääkis Eriolümpia Eesti Ühenduse juhatuse esimees Urmas Paju Lõunaeestlasele.

Talimängudele sõideti Otepääle kokku üle Eesti erinevatest koolidest ja hoolekandeasutustest. Igast asutusest sai välja panna kuni kuus sportlast.

„Huvilisi oleks kindlasti rohkem, aga praegu paneb osalejate arvule piirid ette majutusvõimalused ja loomulikult ka raha,” selgitas Paju.

Politsei näitab tõrvikujooksuga toetust

Eriolümpia talimängude avatseremooniale eelnev tõrvikujooks toimus Otepääl kuuendat aastat. Selle korraldamise on enda kanda võtnud Lõuna prefektuuri politseinikud, et sel viisil eriolümpiale tähelepanu osutada ning näidata, et politsei pole üksnes karistav, vaid ka toetav organisatsioon.

„See [tõrvikujooks] kutsuti ellu tegelikult juba 1981. aastal Kanadas, et politseinikud toetaksid eriolümpia sportlasi, kes on intellekti- või liitpuudega,” selgitas Lõuna prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Marina Paddar.

„Rõõm on vastastikkune – meil on uhke, et saame selles juba kuuendat aastat osaleda ja nendel noortel, kellega me koos tõrvikuga jookseme, on ka väga uhke koos politseinikega joosta,” lisas Paddar.

Vaata pilte ja videolugu Otepäält.

Arved Breidaks

Suusa-, jooksu-, ratta ja saunamaratoni kõrval korraldatakse Otepää vallas märtsis kahe nädala jooksul toidumaraton, kus valitud restoranides saab 15 euro eest kolmekäigulise toidukorra.

„Talvepealinnas asuvad lisaks suusakeskustele kolm Eesti parimate toidukohtade hulka kuuluvat restorani,” sõnas vallavanem Kalev Laul. „Idee selline üritus teha pärinebki neist ühe, GMP Pühajärve Restorani rahvalt.”

Toidumaratonil „Otepää Maitsed Valgamaal” osalevad viis piirkonna toidukohta: GMP Pühajärve Restoran, L.U.M.I kohvik, Ugandi Resto, Pühajärve SPA&Puhkekeskus ning Sangaste Rukki Maja.

Projektijuht Mailis Martin selgitas, et iga toidukoht paneb välja ainult temale eriomase menüü, kus aukohal kohalik tooraine. Dessert saab olema inspireeritud Otepääst, kui talvepealinnast.

„Meil on ka eraldi žürii, kuhu kuuluvad restoranide kokad, kes vaatavad igas toidukohas menüüd üle ja maitsevad toitusid,” rääkis Martin. „Soovime oma külastajatele pakkuda parimat ning seetõttu läbivad erimenüüd nii-öelda eelkontrolli.”

Enne toidukoha külastamist tuleb sellega ühendust võtta ja broneerida kohad. Erimenüüdega saab tutvuda Otepää Maitsed Valgamaal Facebooki lehel alates märtsikuust.

Lõunaeestlane

FOTO: Lauri Laan

Otepääl salvestati teisipäeval ja kolmapäeval Kanal 2-s jooksva krimisarja „Siberi võmm” järjekordset osa.

„Kellel oli põhjust keset Otepää linna teie pihta lasta?” Nõnda küsib uurija Viktor Korolit kehastav Veikko Täär talvisel päikesepaistelisel pärastlõunal Pühajärve rannas.

Sel korral on mõrvalugu toonud uurijad Otepääle, kus ootab lahendamist üks salapärane juhtum.

„Idee tulla Otepääle filmima pärinebki Veikko Täärilt, kes kohalikuna teab ja tunneb Otepääd läbi ja lõhki,“ ütles seriaali produtsent Jevgeni Supin. „Filmivõtted toimusid Otepää ümbruses ja Otepää linnas. Saab olema põnev lugu üllatusliku lõpuga.”

Otepääl filmitud osa saab näha aprillis.

Lõunaeestlane

FOTOD: Monika Otrokova

Otepääl laupäeval peetud 8. Euroopa saunamaratonil osales 185 võistkonda, kellel tuli läbida 21 saunapunkti.

Saunamaratoonlased läbisid raja, kus olid jääaugud, kilesaun, iglusaun, kümblustünnid, torusaunad, saunad ratastel, bigbandiga saunad, ehtsad Eesti suitsusaunad, indiaanisaun, maasaun, uisurada ning jääujula.

Tänavu selgitati võitjad välja nende võistkondade vahel, kes läbisid saunakaardil märgitud kohad ja lõpetasid finišis kell 17.30. Esimesed kolm auhinda loositi välja esimesse kolmekümnesse jõudnud võistkondade vahel. Naiste võistkondadele oli eraldi arvestus.

Esimese auhinna üldarvestuses sai võistkond „Naabrimehed”, teise auhinna „Piigad idast”, kolmanda auhinna „Kikilipsud”.

Naiste esimese kümne hulgast loositi välja kolm auhinda: esimese auhinna sai naiskond „Aigren”, teise auhinna naiskond „Beauwatch-Meestevaht” ja kolmanda auhinna „Uskumatud naised”.

Üllatusauhinna sai absoluutse parima aja teinud võistkond „Lusikas” (aeg: 2.46).

Rahva lemmiksauna tiitli sai Kakulaane suitsusaun, teise koha Otepää Wakepargi indiaanisaun, kolmanda koha Kunstimäe Puhkemaja.

VIII Euroopa Saunamaraton oli rahvusvaheline, sest osalesid lätlased, mehhiklased, sakslased, venelased, norrakad, inglased, hispaanlased, ameeriklased, guatemaallased, portugaallased, prantslased, ungarlased, poolakad, türklased, šveitslased, taanlased, ukrainlased, grusiinlased ning setud.

Lõunaeestlane

 

FOTOD: Monika Otrokova

Otepääl antakse laupäeval järjekordne start Euroopa Saunamaratonile.

Nagu seitsmel varasemal korral, saavad saunamaratoonlased ka tänavu higistada erinevates saunades – torusaunas, kilesaunas, bigändimuusikaga saunas, ehtsas suitsusaunas, indiaanisaunas, iglusaunas ning nautida jääsuplust ja isegi uisutiir teha.

„Euroopa saunamaraton Otepääl on läbi aegade huvi äratanud ka kaugetel maadel. See leidis kajastamist ka 2016. aasta Reutersi aastakokkuvõttes,” ütles saunamaratoni peakorraldaja, Otepää kultuurijuht Sirje Ginter.

Saunamaraton on orienteerumismäng, kus tuleb võimalikult lühikese ajaga läbida võimalikult palju etteantud saunakohti. Võistkonnad on neljaliikmelised. Paremusjärjestuses osalevad kõik võistkonnad, kes on läbinud saunakaardil märgitud kohad ning lõpetavad finišis, mis suletakse kell 17.30.

Lõunaeestlane

Otepää vallas aasta lõpus läbi viidud sissekirjutuskampaania jooksul sai omavalitsus juurde 36 uut kodanikku, teatas vallavalitsus.

Uute vallakodanike vahel loositi välja üks peaauhind 750 eurot, mille sai Mirjam Randa ja Otepää valla meeneid. Meenete saajateks olid Linda Piirimäe, Heikki Kikkas, Maido Hurt, Jaanus Nukki, Aili Orlikov, Marjan Pavlovitš.

Peaauhinna saanud Mirjam Randla kirjutas ennast Otepääle sisse Lõuna-Prantsusmaalt. Tegemist on otepäälasega, kes soovis tulla sünnilinna tagasi.

„Tänan kõiki, kes nii kampaania käigus, kui ka terve aasta jooksul ennast Otepääle sisse kirjutasid, meie jaoks on iga inimese panus oluline,” ütles Otepää vallavanem Kalev Laul.

Viimastel aastatel on Otepää valla rahvastikuarv püsinud languses, sissekirjutuskampaania on aidanud seda seisu leevendada. Kui 2015. aastal vähenes elanike arv 57 võrra, siis 2016 aastal oli vähenemine 26 inimest.

1. jaanuari seisuga elas Otepää vallas 3935 inimest.

Lõunaeestlane

Valgamaa aasta ettevõtteks kuulutati neljapäeva õhtul UPM-Kymmene Otepää AS, millel tänavu valmis 40 miljonit eurot maksnud tehase laiendus.

„Need ettevõtted, keda täna tunnustame on ühiskonna alustalad, kes panustavad lisaks oma põhitegevusele ja kasumi teenimisele maakonna maine ja tuntuse tõstmisele ning arendamisele. Toetavad kogukondi, maakonna kultuuri ja sporti,” ütles maavanem Margus Lepik aasta ettevõtte väljakuulutamise vastuvõtul.

Kokku nimetati aasta ettevõtted neljas kategoorias: parim tootmisettevõte, parim teenindusettevõte, parim uustulnuk ja ettevõtluse edendaja. Kõikide esitatud nominentide seast valiti välja Valgamaa aasta ettevõte ning anti välja suure südamega ettevõtja eriauhind.

Parima tootmisettevõtte tiitli sai samuti UPM-Kymmene Otepää AS. Nominendid olid veel AS Valga Vesi ja AS Otepää Metall.

Parima teenindusettevõtte kategoorias võitis GMP Clubhotel & Pühajärve Restoran. Nominendid olid veel Kaldavere OÜ, Loodusturism OÜ, SA Taheva Sanatoorium, Engeros Otepää OÜ, Fresh Buffe, Astormat OÜ (PixelPrint).

Parima uustulnuka kategoorias võitis aknaid ja uksi tootev Klarvinduer OÜ. Nominentideks esitati samuti Fresh Buffe OÜ, Saiapuru OÜ Elsa kohvik, Väike-Juusa Talu OÜ.

Ettevõtluse edendaja kategoorias sai võidu Tõrvas Mulgi turu avanud MTÜ Mulgi Mekk. Nominendid olid veel Loodusturism OÜ, SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon, Otepää vallavalitsus, Valgamaa arenguagentuuri töötaja Signe Hunt, ettevõtja Rait Allik ja ettevõtja Kristiina Luik.

Eriauhinna Suure südamega ettevõtja sai Rait Allik, kes on seotud mitmete ettevõtetega ja on aidanud väga palju noori sportlasi ning kogukonna elu.

Lõunaeestlane

Otepää vallas sõitis teisipäeva hommikul libeduse ja liigse sõidukiiruse tõttu teelt välja veok.

Õnnetus juhtus kella 8.10 paiku Rõngu-Otepää-Kanepi maantee 16. kilomeetril, kus 41-aastane mees kaotas lauges kurvis kontrolli haagisega veoauto Volvo FH12 üle ning sõitis teelt välja vastu elektriliini posti.

Kiirabi viis autojuhi Tartu Ülikooli kliinikumi.

Lõunaeestlane

 

Öö jooksul maha sadanud lumi on Otepää valgeks ehtinud ning kohalikud spordikeskused ootavad esimesi külmakraade, et alustada kunstlume tootmist.

„Meie kunstlumesüsteemid on valmis külmakraadide tulekuks, et siis vajaminev lumi toota,” ütles Otepää Winterplace juhataja Siim Kalda. „Hakkame lund tootma juba miinus 1,5 kraadi juures, ideaalne olukord lumetootmiseks on miinus 5 kraadi juures.”

Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust – Kuutsemägi, Väike Munamägi ja Ansomägi, üle 100 kilomeetri suusaradu. Lisaks sellele tegutseb Linnamäe orus kogu perele mõeldud aktiivse vaba aja keskus Otepää Winterplace.

Kuutsemäel ja Munamäel ollakse samuti valmis lume tootmiseks.

„Minu pikaaegne kogemus ütles, et umbes kuu aega pärast esimese lume tulekut saab juba suusatada,” lausus Kuutsemäe ja Munamäe suusakeskuste juhataja Priit Tammemägi. „Ilmaprognoosid näitavad, et ehk saab järgmise kuu keskpaigas juba lund tootma hakata.”

Tehvandi spordikeskuse juhataja Alar Arukuuse sõnul on päris talveni veel aega, kuid valmisolek talvisteks tegevusteks on olemas.

Talve astronoomiline algus on 21.detsembril kell 12.44, sel päeval saab Otepää talvepealinna tiitli.

Lõunaeestlane

Otepää Muusikakooli direktorina asus 17. oktoobrist tööle Tanel Soovares.

Tanel Soovares on pärit Valgast, ta on lõpetanud 1999. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli bakalaureuse kraadiga muusika erialal. Hetkel omandab ta Tallinna Ülikoolis haridusjuhtimise magistrikraadi.

Soovares on varasemalt töötanud Valga Kaugõppegümnaasiumi direktorina, Valga Gümnaasiumis õpetajana. Ta on mänginud politsei- ja piirivalveorkestris, Tartu Ülikooli puhkpilliorkestris „Popsid” ja Piirilinna Bigbändis. Viimased paar aastat töötas ta politseinikuna.

„Otepää on aastaringselt atraktiivne koht, kus muusika ja sport on alati au sees olnud, sestap oli siia tööle tulemine hea võimalus taas erialasele tööle tulla,” ütles Tanel Soovares. „Siinne kultuuripärand on rikkalik ja väga huvitav, seda on põnev avastada.”

Uuel koolijuhil on plaanis ka muusikakooli tegevust laiendada. „Siiani on muusikakoolis head tööd tehtud, kavas on süvendada pilliõppe võimalusi, avada levimuusikaosakond ning lindistamiseks stuudio, kus saaks õpetada arvutimuusikat,” lisas ta.

Otepää muusikakoolis omandab 12 õpetaja juhendamisel pillimängu oskusi 98 õpilast. Muusikakoolis on võimalik õppida klaverit, akordioni, viiulit, erinevaid vask- ja puupuhkpille, klassikalist ja elektrikitarri. 2015. a sügisel taaskäivitati lauluõpe.

Lõunaeestlane

Otepää kultuurikeskuse esimese korruse renoveerimine on jõudnud lõpuni ning reede õhtul oodatakse inimesi ilukuuri läbi teinud majaga tutvuma.

Uue välimuse on saanud kultuurikeskuse saal, galerii, terrass ja fuajee. Saalis on uued toolid, kardinad, valgus- ja helitehnika, fuajee garderoobis uus mööbel, teatas vallavalitsus.

Kultuurikeskuse seinad ja põrandad renoveeriti, uued on ka lavakonstruktsioonid, lavapõrand ja kardinad. Põhjaliku muutuse on läbi teinud tualetid ja näitlejate grimmituba.

Kogu sisekujundus on kantud Eesti sini-must-valge lipu ideest, rahvuslipu värvidega on arvestatud ka toolide ja kardinate värvi valikul.

Esimese korruse remondiks ja sisustamiseks kulus ligi 440 000 eurot, millest ehitustöödeks kulus ligi 300 000 eurot.

„Järgmisel aastal tahame korda teha fassaadi ja teise korruse,” ütles Otepää vallavanem Kalev Laul. „Lisaks sellele vajab korrastamist kultuurimaja park, et muuta see tõeliseks kooskäimise ja kultuurinautimise kohaks.”

Kultuurikeskuse hoone uuendamine algas 2013. aastal, kui vahetati välja saali, galerii ja lava osa katus ning avariilised katusekandekonstruktsioonid.

Kultuurikeskuse hoone avati 1954. aastal. Maja asub vana seltsimaja kohal, kus tollal paiknes ka tuletõrje.

Lõunaeestlane

Otepää vallavolikogu saatis esmaspäeval avalikule väljapanekule Otepää ja Sangaste valla ühinemislepingu, kuigi täit selgust, kui suureks ja milliseks tulevane Otepää vald kujuneb, veel pole.

„Otepää on jõudnud nii kaugele, et Sangaste vallaga on ühinemisläbirääkimised sisuliselt lõpusirgel – leping on valmis, vormistatud ja on minemas avalikule väljapanekule,” rääkis Otepää vallavolikogu esimees Siim Kalda Lõunaeestlasele.

Kahe omavalitsuse ühinemise aluseks on Sangaste valla kevadine ettepanek, millega kutsuti ühinema lisaks Otepääle ka Palupera, Puka, Rõngu, Urvaste ja Õru vald. Hiljem osales läbirääkimistel ka Kanepi vald, ent tegelikke ühinejaid jäi järele vaid kaks.

„Tänaseks on meid kaks ja pool,” täpsustas Kalda. Tema sõnul on Palupera vald valmis loovutama Otepääle kokku seitse küla, mille elanikud soovisid ühinemist Otepääga, et ülejäänud osa Palupera vallast võiks ühineda Elvaga. Otepää koosseisu on tulemas Lutike, Makita, Miti, Neeruti, Nõuni, Päidla ja Räbi küla.

Otepää ja Sangaste valla ühinemisel moodustub 5250 elanikuga omavalitsus, kuhu lisandub elanikke Palupera valla küladest ning võimalik, et valitsusel tuleb Otepääga ka mõni vald sundliita.

Vaata järgnevast jutuajamist Siim Kaldaga järgnevast videoloost.

Arved Breidaks