Riikohtu hinnangul talitas riigikogu põhiseaduspäraselt, kui otsustas tõsta lahja alkoholi aktsiisimäärasid varem planeeritust kiiremini.

Riigikohtusse pöördus põhiseaduspärasuse kontrolliks õiguskantsler, kes leidis, et aktsiiside ennaktõstmine riivab alkoholi käitlemisega tegelevate ettevõtete ettevõtlusvabadust.

Õiguskantsleri hinnangul tekkis alkoholikäitlejail õiguspärane ootus, et 2015. aastal vastu võetud seadusega aastateks 2017 ja 2018 paika pandud aktsiisimäärasid ei tõsteta.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustunud õiguskantsleriga, leides, et 2015. aasta seaduse alusel ei saa alkoholikäitlejail õiguspärast ootust tekkida, vahendas kohtu pressiesindaja. See tähendab, et nüüd ei väära 1. juulist planeeritud lahja alkoholiaktsiisi tõusu miski.

Kolleegium selgitas, et põhiseadusest tuleneb küll õiguspärase ootuse põhimõte, mis peab andma kindluse kehtestatud normide püsimajäämise suhtes, kuid see ei võta parlamendilt õigust seadusi muuta.

Riigikogul suur õigus makse kehtestada

Seadusandjal on ulatuslik pädevus maksude kehtestamisel ja see tähendab ka suurt kaalutlusruumi aktsiisipoliitika elluviimisel. Seega võib rahvasaadikuist koosnev kogu õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda.

„Olukord, kus maksumäärad on aastateks ette kindlaks määratud ja seadusandjal puudub võimalus neid muuta, arvestades muutunud majanduslikke ning sotsiaalseid olusid, ei pruugi olla demokraatia põhimõttega kooskõlas,” lisas kolleegium.

Halb mõju ettevõtlusvabadusele

Riigikohus nõustus õiguskantsleriga, et vaidlusalused sätted mõjutavad alkoholikäitlejate ettevõtlusvabadust negatiivselt, kuna aktsiisimäära tõusu tõttu kasvanud toote lõpphind võib kaasa tuua nõudluse vähenemise ja seetõttu ka ettevõtja kasumi vähenemise.

Samas märkis kolleegium, et riigi kohustus on kaitsta rahva tervist ja kuna alkohol on üks suuremaid tervisekahju põhjustajaid, on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele seatud piirangud kahtlemata vajalikud.

Eeltoodud põhjustel jättis Riigikohus rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise punktid, mis sätestavad alkoholiaktsiiside tõstmise planeeritust kiiremini.

LÕUNAEESTLANE

Eesti ja Läti alkoholiaktsiisi kärisev vahe viib Läti poodidesse 4-5 protsenti Eesti alkoholiturust, mis rahandusminister Sven Sesteri sõnul pole probleem.

„Suurusjärk on kuskil 4-5 protsenti, mis on arvestatud tõesti piirikaubandusele,” sõnas Sester.

Piirikaubandus on üks kolmest aluskomponendist, mida ministri sõnul aktsiisipoliitika kujundamisel aluseks võetakse. Lisaks sellele arvestatakse aktsiisi mõju inimeste tervisekäitumisele ning salaturule.

Arvestades Eesti keskmise palga kasvu, on Sesteri sõnul tarvilik alkoholi hinda tõsta. „Me ei tohiks tekitada olukorda, kus alkohol aja jooksul muutub lihtsalt odavamaks meie jaoks,” lausus ta. „Me ei peaks kurvastama selle üle, et alkohol ajas kokkuvõttes kallimaks muutub.”

Vaatamata sellele, et alkoholi kallinemine soodustab piirikaubandust ja salaturgu, pole Sesteri kinnitusel praegu põhjust karta, et see Eesti riigieelarvet oluliselt ja prognoosimatult mõjutaks.

Keskerakonna, SDE ja IRLi valitsusliit on otsustanud tõsta õlleaktsiis järgmise aasta juulist 65 protsenti 13,7 sendini liitrist. Aastaks 2020 kavatsetakse õlleaktsiisi kergitada praegusega võrreldes üle kahe korra 22,09 sendini liitri pealt.

Peaminister Jüri Ratas on varem Lõunaeestlasele selgitanud, et uus valitsus on seadnud eesmärgiks muuta alkoholipoliitika inimeste tervist säästvamaks, mille nimel tõstetakse aktsiisi ning kavandatakse alkoholireklaami piiramist.

„Õlle aktsiis võrreldes kange alkoholi aktsiisiga on kogu aeg olnud väga tugevalt parlanksist väljas selles osas, et õlleaktsiisi osakaal protsentuaalselt on väga väike võrreldes kange alkoholi aktsiisi osakaaluga näiteks ühikus pool liitrit või liiter,” rääkis Ratas. „Ma arvan, et seda tuleb muuta.”

ASi A Le Coq juhataja Tarmo Noop on varem prognoosinud, et valitsuse planeeritav õlleaktsiisi tõus kahekordistab piirikaubandust.

„Juba praeguste hindadega ja tänasel päeval on kuus protsenti õlleturust kolinud Lätti. Sel aastal kingime lätlastele 18 miljonit eurot maksutulu, järgmine aasta see number kahekordistub ning sõltuvalt uutest aktsiisimääradest piirikaubandus Lätiga hoogustub veelgi,” rääkis Noop Lõunaeestlasele.

Piiril hakkab elu edenema

Kuigi piirikaubandusest lõikavad kõige rohkem kasu Lätis tegutsevad alkoholimüüjad ning Läti riik, näeb suurenevad alkoholirallis oma võimalust ka Valga linn.

„Ma olen naljaga pooleks öelnud, et see on Eesti regionaalpoliitiline meede number üks Lõuna-Eesti suhtes,” on Valga linnapea Kalev Härk varem Lõunaeestlasele rääkinud. „Uskumatult palju inimesi Põhja-Eestist, Soomest on leidnud tee Valkasse läbi Valga.”

Linnapea sõnul on tänu soodsat alkoholi otsivatele turistidele märgata teenuste tarbimise kasvu ka Valgas. „Ma kutsun üles meie ettevõtjaid mõtlema selle peale, et me võiksime sellele grupile, kes nüüd on siia leidnud tee ja kes leiab, et siin võiks tegelikult tihedamini käia, pakkuda ka lisateenuseid,” sõnas Härk.

Vaata intervjuud Sven Sesteriga järgnevast videost.

Arved Breidaks