Meremäe volikogu avaldas vastuseisu valitsuse sundliitmiskavale ühendada Meremäe, Mikitamäe ja Värska vald Setomaa vallaks. Mikitamäel korraldatud uus rahvaküsitlus näitas ühinemisele punast tuld.

Meremäe volikogu enamus jäi kolmapäeval toimunud istungil truuks oma varasemale positsioonile ning hääletas vastu valitsuse plaanile moodustada Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallast ning Luhamaa nulgast Setomaa vald.

„Me ei saanud ka eile [kolmapäeval] teisiti otsustada,” sõnas volikogu esimees Arno Vares Lõunaeestlasele. „Me ei ole ju kelgunöörid, et iga päev on eri arvamus.”

Kuigi jaanuaris Setomaa valla loomise asjus korraldatud rahvaküsitlusel toetas 60 protsenti Meremäe vallas küsitluses osalenud inimestest ühinemist Värska ja Mikitamäega, ei pea Vares talvist küsitlust tõsiseltvõetavaks.

„Küsitluse usaldusväärsust mõjutab ka asjaolu, et see viidi läbi ajaperioodil, mil rahvas ei teadnud veel kõike liitumisega kaasnevat,” kirjutas Vares volikogu otsuse seletuskirjas. „Kokkuvõtvalt saab väita, et Meremäe valla rahva arvamus on valdavas osas vastu Setomaa valla loomisele.”

Uut rahvaküsitlust Meremäe vald samas aga korraldama ei hakanud, nagu tegi seda Mikitamäe vallavalitsus.

Kaks küsitlust, kaks erinevat rahva arvamust

Mikitamäe vallas 21. ja 23. aprillil toimunud teine rahvaküsitlus Setomaa valla moodustamise asjus andis võrreldes jaanuarikuise küsitlusega risti vastupidise tulemuse.

Kui jaanuarikuises küsitluses toetas Mikitamäel 68 protsenti vastanutest ühinemist Värska ja Meremäe ning Luhamaa nulgaga, siis aprillikuises küsitluses oli pooldajaid üksnes 8 protsenti.

Setomaa valla moodustamise vastaseid oli jaanuarikuise küsitluse kohaselt Mikitamäel 31 protsenti, kuid aprilli-küsitluses oli vastalisi koguni 92 protsenti.

Küsimus, mis kahel küsitlusel Mikitamäe rahvale esitati, erines ühes olulises punktis: kui jaanuaris küsiti, „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?”, siis aprillis küsiti, „Kas toetate vabariigi valitsuse ettepanekut moodustada Setomaa vald Võru maakonna koosseisus [—]?”.

Ei taheta Võru maakonda

Just asjaolu, et nüüdseks on teada valitsuse soov liita loodav Setomaa vald Võru maakonnaga, sundis Mikitamäe vallavalitsust uut rahvaküsitlust korraldama, kuigi vajadus rahandusministeeriumi hinnangul selle järele puudus.

Vallavanem Aare Poolaki allkirjaga Mikitamäe vallavalitsuse korralduses seisab, et kuna jaanuaris toimunud rahvaküsitluse ajal ei olnud elanikel teada, mida sisaldab Setomaa valla loomist puudutav valitsuse määruse eelnõu ja selle seletuskiri, tuleb nüüd, mil need on avaldatud, ka uus küsitlus teha.

„Tänaseks on need dokumendid olemas, elanikel on võimalik olnud nendega tutvuda ning uue küsitluse korraldamine on igati põhjendatud,” hindas Poolak vallavalitsuse nimel.

Tõsi, teine küsitlus pälvis Mikitamäe rahva seas jaanuarikuise küsitlusega võrreldes oluliselt väiksema tähelepanu, sest kui talvel osales küsitluses 455 inimest, siis aprillis vaid 161.

Kumb küsitlus jääb peale?

Nüüd on Mikitamäe vallas läbi viidud kaks rahvaküsitlust, mis annavad suhtumises Setomaa valda risti vastupidise tulemuse. Kumba neist pidada ülimuslikuks? Rahandusministeerium peab neist esimest.

„Sedapuhku ei küsitud Mikitamäe valla elanikelt kohustuslikuna ette nähtud küsimusi, vaid uuriti, kas toetatakse Setomaa valla kuulumist Võru maakonna koosseisu või mitte,” selgitas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna õigusnõunik Olivia Taluste Lõunaeestlasele. „Kohustust sellist küsitlust korraldada õigusaktid ette ei näe.”

Taluste sõnul viisid Põlva ja Võru maavalitsus nõuetele vastava küsitluse Setomaa valla moodustamise asjus läbi aasta alguses ning selle kordamiseks pole vajadust.

Samas ei välistanud ta, et Mikitamäe teisel küsitlusel mingisugust mõju pole. „Loomulikult võib maakondliku kuuluvuse küsitluse tulemusi valitsus otsustamisel ühe argumendina kaaluda,” lausus Taluste.

Valitsuse otsusega liidetavad omavalitsused peavad 15. maiks esitama valitsusele oma arvamuse, kas nad on valitsuse ettepanekuga päri või mitte. Valitsus teeb oma lõpliku otsuse juuni keskel.

ARVED BREIDAKS

Vastseliina volikogu kavatseb kolmapäeval lükata tagasi ettepaneku liita Vastseliina vallaga 26 Meremäe valla küla, mille elanikud on sel viisil soovinud jääda eemale Meremäe liitumisest loodava Setomaa vallaga.

Volikogu päevakorras oleva eelnõu kohaselt keeldub Vastseliina Meremäe poolt tehtud piirimuudatuste menetluse algatamisest, kuna sellega on haldusreformi praeguses faasis juba hiljaks jäädud.

Meremäe volikogu tegi 22. veebruaril Vastseliinale ettepaneku piiride muutmiseks, mille raames oleks Vastseliina valla koosseisu läinud 26 Meremäe valla küla: Puista, Ruutsi, Miikse, Kalatsova, Kuksina, Merekülä, Teterüvä, Vaaksaarõ, Pelsi, Kiislova, Keerba, Poksa, Paloveere, Sirgova, Olehkova, Kuigõ, Tiklasõ, Marinova, Holdi, Väiko-Serga, Hilläkeste, Palandõ, Tsergandõ, Obinitsa, Rokina ja Martsina.

Aeg sai otsa

Kuu aega hiljem, 23. märtsil arutas seda teemat Vastseliina vallavolikogu haldusreformi komisjon, kes soovis enne küsimuse volikogus otsustamist küsida rahandusministeeriumi seisukohta.

Rahandusministeeriumi seisukoha laekumiseks kulus samuti ligemale kuu ning 18. aprillil laekunud kirjas anti teada, et kuna külade üleandmise üle peavad kohalikud volikogud otsustama vähemalt kuus kuud enne korralisi valimisi ehk tänavu 15. aprilliks, siis ollakse sellega juba hiljaks jäänud.

Tõsi, Vastseliina volikogu saab külade ülemineku menetluse küll ka praegu algatada, kuid mitte seda protsessi lõpetada – seda saab teha juba selle valla valitav uus volikogu, kellega Vastseliina viimaks liitub.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Meremäe vald kipub külakaupa Vastseliinaga ühinema

Vallavalitsus kuulutas välja Meremäe staadioni rekonstrueerimise riigihanke.

Hankedokumentide kohtaselt on staadion kavas varustada sajuvee kanalisatsiooniga, rajada tartaankattega staadioniring, jalgpalliväljak, korvpalli- ja võrkpalliväljak ning kaugushüppekast ja heiteringid.

Ettevõtetelt oodatakse pakkumisi 10. maini ning tööd peaksid valmima kolme kuuga.

LÕUNAEESTLANE

Võru ja Põlva maavalitsus korraldavad 26.-29. jaanuaril Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulga külades rahvaküsitluse Setomaa vallaks ühinemise teemal.

Kuna Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallavolikogud ei esitanud 1. jaanuariks haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust, soovitas haldusreformi piirkondlik komisjon valitsusel teha ettepanek Setomaa valla moodustamiseks.

Rahvaküsitlus peab näitama, kas kohalikud inimesed soovivad kolme valla ühinemist, kellega senise plaani järgi liidetaks ka Misso valla Luhamaa nulga külad.

„Kutsun piirkonna iga elanikku küsitlusel osalema. Iga inimese arvamus on oluline: mida rohkem on küsitlusele vastajaid, seda kaalukam on tulemus,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Valitsus tahab parima otsuse tegemiseks teada, mida kohalik rahvas arvab.“

Küsitluslehele on kantud küsimus: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Vastusevariandid on: „jah” ja „ei”, teatas Võru maavalitsus.

Küsitluspunktid asuvad Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallamajas, samuti Obinitsa külakeskuses ja Luhamaa nulgas Collade tolliagentuuris. Elektrooniliselt saab hääletada maavalitsuse veebilehe voru.maavalitsus.ee kaudu ning veebikeskkonnas VOLIS aadressil www.volis.ee.

Lõunaeestlane

Meremäel kogunes ligemale poolsada meeleavaldajat reede õhtul Meremäe mäele, et avaldada protesti nende valla kavandatava sundliitmise vastu Värska vallaga.

„Härrased on otsustanud kuskil tagatubades, et Meremäe vald peab kuuluma Põlvamaa koosseisu ja mingi Setumaa koosseisu,” rääkis Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares kohaletulnuile. „Ei saa olla nõus sellega, et otsustavad mingid tšinovnikud nagu [19]39. aastal.”

Meeleavaldust korraldama ajendas meremäelasi haldusrefomi Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni esmaspäeval tehtud otsus, teha valitsusele ettepanek sundliita Meremäe, Värska ja Mikitamäe vald Setomaa vallaks.

Komisjoni seisukoht käib risti vastu Meremäe vallavolikogu mullustele plaanidele liituda Võrumaa valdadega, millest küll naabrite vastuseisu tõttu midagi välja ei tulnud.

Samas vastas Meremäe mitmel puhul eitavalt Värska valla ettepanekule moodustada setu omavalitsus, mistap tuldi uude aastasse olukorras, kus nii Meremäe, Mikitamäe kui ka Värska valla ühinemise üle peab otsustama valitsus.

Seto kultuur elab ka Võrumaal

„Meie elu on kõik seatud Võru poole igapäevaselt ja Meremäe peaks kuuluma Võrumaa koosseisu,” kinnitas Vares reedesel meeleavaldusel.

Tunniajase meeleavalduse jooksul tehtud erinevates sõnavõttudes rõhutasid inimesed, et mitte keegi pole seadnud kahtluse alla seto kultuurielu edendamist, kuid elu on seadnud nad näoga Võru, mitte Värska ega Põlvamaa poole, kuhu neid nüüd vägisi tahetakse tirida.

Vaata pilte ja videolugu Meremäelt.

Arved Breidaks

VAATA LISAKS: Jüri Ratas vihjas võimalusele luua Setomaa vald Meremäeta

Peaminister Jüri Ratas andis kolmapäeval riigikogu infotunnis küsimustele vastates vihjamisi mõista, et Setomaa vald võidakse luua Meremäe osaluseta.

Setomaa valla teema tõstas EKRE saadik Martin Helme, kelle sõnul kohalikud elanikud Meremäe vallas ei soovi plaanitava Setomaa vallaga liituda, kuid samas ei tule Setomaa vald ilma Meremäe osaluseta kokku.

„Nüüd on siis valitsus võtnud põhimõtteliselt kursi selleks sundliitmiseks. Kas te näete ka muid variante kui sundliitmine?” küsis Helme peaministrilt.

Ratas esmalt selget vastust ei andnud, avaldades lootust, et võimalik on leida parim lahendus.

Helme täpsustavale küsimusele vastates sõnas Ratas, et kuna Meremäe ei osale ühelgi läbirääkimisel ning Värska ja Mikitamäe lõpetasid kõnelused Räpinaga, seisab valitsusel ees väga tõsine kaalumine.

Seto valla tegemine väga keeruline

„Ja me üldse ei välista, et ühel hetkel tuleb paluda ka seadusandliku võimu abi,” jätkas Ratas, viidates võimalikule tarvidusele muuta haldusreformi seadust.

„Sellepärast et seadus on ka andnud ette teatud piirid ja need piirid võib-olla hetkel on nii tugevad, et kui teoreetiliselt seda setu valda hetkel soovitakse teha, siis juriidiliselt on see väga keerukas, kui mitte võimatu.”

Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares saatis 2. jaanuaril peaministrile ja riigihalduse ministrile 217 allkirjaga pöördumise, milles soovitakse Meremäe valla liitmist Võrumaa omavalitsustega.

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon tegi aga 9. jaanuaril valitsusele ettepaneku ühendada Meremäe koos Värska ja Mikitamäe valla ning Misso vallast Luhamaa nulga küladega Setomaa vallaks.

Arved Breidaks

Valitsuse poolt tõenäoliselt algatatav Setomaa valla moodustamine toob teema taas kohalike volikogude päevakorda ning läbi viiakse ka rahvaküsitlus.

Setomaa valla moodustaksid haldusreformi piirkondliku komisjoni poolt esmaspäeval valitsusele tehtud ettepaneku kohaselt Meremäe, Mikitamäe ja Värska vald ning Misso vallast Luhamaa nulga külad.

Kolme valla ja Luhamaa vabatahtlik ühinemine jäi piirkonna sisemiste vastuolude tõttu toimumata, ent kui valitsus algatab sundliitmise, saavad kolm volikogu taas selles küsimuses seisukoha võtta. Samuti viiakse kohalike elanike seas läbi rahvaküsitlus.

„Meremäe poolelt on erinevaid algatusi, mis räägivad nii Meremäe valla Võru-suunalise liikumise poolt, kuid rohkem on neid eestkõnelejaid, kelle meelest võiks moodustada ühtse setu valla,” rääkis Võru maavanem Andres Kõiv pärast komisjoni istungit Lõunaeestlasele.

Rahvaküsitlus viiakse maavanema sõnul läbi kolmes vallas ning Luhamaa nulga külades ja kui selge enamus soovib Setomaa valla loomist, siis küllap see ka tehakse. Kui inimeste hääled peaksid aga minema enam-vähem pooleks, on Kõivu sõnul valitsuse otsust raske ennustada.

„Sada protsenti vaevalt kuskil keegi kõigega nõus on,” tõdes ta.

Misso valmis Luhamaast loobuma

Misso vald, kes aasta lõpus otsustas ühineda moodustatava Haanjamaa vallaga, on Kõivu sõnul valmis oma idaservas asuvast Luhamaa nulgast Setomaa valla kasuks loobuma.

„Misso vallavolikogu liikmed olid saatnud komisjonile allkirjadega kirja, et ollakse valmis Luhamaa ära andma,” kinnitas Kõiv.

Pärast seda, kui valitsus teeb kolmele vallale ettepaneku ühinemiseks, on volikogudel vastamiseks aega kolm kuud.

Arved Breidaks

Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares saatis peaminister Jüri Ratasele 217 allkirjaga pöördumise, milles soovitakse Meremäe valla liitmist Vastseliinaga.

„Soovime, et Meremäe vald liidetakse haldusreformi käigus Võrumaa omavalitsustega, mis täidaks reformi eesmärke,” seisab 2. jaanuaril valitsusjuhile, riigihalduse ministrile ning Võru maavanemale saadetud pöördumises.

Alates eelmise aasta 1. juunist on selle eesmärgi toetuseks kogutud vallaelanike seas allkirju ning saadud neid kokku 217.

Põlva maavanem Igor Taro teatas esmaspäeval, et teeb haldusreformi piirkondlikule komisjonile ettepaneku sundliita Mikitamäe, Värska, Meremäe vald ning osa Misso vallast Setomaa vallaks.

„Meremäe valla puhul räägitakse ainult ühest faktist – kultuurilisest erisustest liitmisel Setomaa vallaks, mis ei ole haldusreformi eesmärk,” seisab meremäelaste pöördumises. „Kultuuriline identiteet on olnud kõikide ajalooliste valitsuste ajal ja toimib ka edaspidi, kuid selle põhjal ei pea moodustama omavalitsust.”

Haldusreformi piirkondlik komisjon arutab teemat tuleval esmaspäeval.

Arved Breidaks

Põlva maavanem Igor Taro teeb valitsusele ettepaneku moodustada sundliidetavatest Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallast ning Misso valla Luhamaa nulga küladest Setomaa vald.

„Tegu on Setomaa jaoks ajaloolise võimalusega. Ma ei näe ühtki põhjust, miks peaks Eesti riik haldusreformi käigus Setomaa vahele piire tõmbama,” teatas Taro. „Ühise valla loomiseks on avaldanud soovi nii kohaliku elu eestvedajad, kui ka seadusandja on niisuguse võimaluse ette näinud.”

Haldusreformi seadus nägi vabatahtliku ühendamise ajal ette erandite tegemise, millest üks oli nn Setomaa-erand, kus 3500 elanikuga omavalitsuse said moodustada neli Eesti piiri ääres asuvat, eripärase kultuuri ja ajalooga valda.

Vabatahtliku ühinemise käigus Setomaa valda ei sündinud eelkõige Meremäe vallavolikogu enamuse vastuseisu tõttu.

Tulevane Setomaa vald ühendaks Mikitamäe ja Värska valda Põlva maakonnast ning Meremäe valda Võru maakonnast, millega oleks liidetud ka Misso valla Luhamaa nulga ajaloolised setode külad. Ennesõjaaegses Eestis kuulusid need piirkonnad Petseri maakonna koosseisu.

Lõunaeestlane