Lõuna-Eesti maastikul mõne nädala pärast toimuva orienteerumise maailmameistrivõistluste kuninglikuks distantsiks peetava tavaraja võistlus joostakse Rõuge ümbruses, mis peaks Eesti sportlastele andma võimaluse sooritada oma parim tulemus.

Juuli esimesel nädalal Lõuna-Eestis toimuvale orienteerumise MMile on registreerunud 400 tippsportlast 48 riigist. Võistlused on kavas nii Tartus, Viljandis kui ka Võrumaal Rõuges, kus toimub kogu MMi küllap raskeim jõukatsumine.

„Rõuges toimub orienteerumise kuninglik ala – tavaraja võistlus. See on selline pikk ja karm võistlus, kus selgitatakse füüsiliselt vastupidavaimad, orienteerumistehniliselt osavaimad sportlased,” rääkis MMi peakorraldaja Markus Puusepp Lõunaeestlasele.

Rõuge kant, mida Puusepp nimetab „karmiks, aga kauniks”, pakub välismaa võistlejatele väljakutset, kuid võiks Eesti sportlastele anda n-ö koduvõsa eelise.

„Oleme üsna võsased, risused – see on välismaalastele väljakutse. Rõuge on see koht, kus tõenäoliselt on Eesti sportlastel kõige suuremad võimalused,” kinnitas Puusepp.

Miljon eurot Lõuna-Eestisse

Orienteerumise MMi korraldamise õiguse sai Eesti kolm aastat tagasi. Tänu sellele on õnnestunud kahel viimasel aastal tuua Eestisse treenima välismaa sportlasi, mis pakub teenimisvõimalust kohalikele ettevõtetele.

„Me oleme saanud kõrge hinnangu just selle poolest, et meie treeningtegevuse korraldamine MMi eelsel perioodil on heal tasemel. Kõik tunnevad, et nad on teretulnud ja Eesti on hea koht, kuhu tulla,” lausus Puusepp.

Treeninglaagrite korraldamine Eestis tähendab tulu kohalikele teenindusfirmadele. „Ma loodan, et kui MM läbi saab, siis Eestisse tullakse tagasi treeninglaagritesse – meie teenus on hea, kõik võtavad asja väga tõsiselt, panustavad kogu hingest,” lisas Puusepp.

Hinnanguliselt tarbitakse suurvõistluse ajal Lõuna-Eestis erinevaid teenuseid ühtekokku ühe miljoni euro vääringus.

Telepilt jõuab kümnete miljoniteni

Orienteerumise MM jõuab otsepildis lisaks Eestile ka Soome, Rootsi, Taani ja Tšehhi telepublikuni. Arvestades juurde ka kokkuvõtvad saated, jõuavad MM-võistlused rohkem kui saja riigi teleekraanidele, mida on Puusepa sõnul jälgimas kümned miljonid inimesed.

Mõistagi teeb see tuju heaks kohalikel omavalitsustel, kes end sel viisil reklaamida saavad. Kohapeal peaks võistlusi jälgima umbes tuhandepealine publik.

„Külaliste mass, mis siia tuleb, on tõesti muljetavaldavalt suur,” lausus Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna. „Ma loodan, et needsamad osalejad tulevad oma peredega siiakanti tagasi.”

Vaata videolugu Rõugest, kus esmaspäeval toimus orienteerumise promoüritus.

ARVED BREIDAKS

Haanjamaa ja Võhandu valla asutajad said juba oktoobris riigi kohanimenõukogult soovituse loobuda plaanitud nime kasutuselevõtust ning eelistada vastavalt kas Rõuge või Võru valla nime. Ümbermõtlemiseks on nüüd aga hilja, leiavad kohalikud otsustajad.

Kohanimenõukogu on seitsmele ühinevale Eesti omavalitsusele teinud ettepaneku muuta ära uuele omavalitsusele pandav nimi. Kaks sellist asuvad Võrumaal, mille lõunaservas asutatav Haanjamaa kui ka maakonna põhjaosas loodav Võhandu vald võiksid asjatundjate hinnangul kanda mõnd teist nime.

Võhandu valla nime peetakse sobimatuks põhjusel, et Eesti pikim jõgi läbib hoopis suuremat hulka omavalitsusi, kui need kolm valda, kes ühinedes Võhandu nime endale himustavad. Lasva, Sõmerpalu ja Võru ühendvald võiks nõukogu hinnangul saada nimeks Võru vald.

Lasva Võhandust ei loobu

Kui Võru vallal poleks oma nime säilimise vastu midagi ning ka Sõmerpalu esindajad on Võhandu järel teise nime-eelistusena nimetanud just Võru valda, siis Lasva ei kavatse Võhandust lihtsalt loobuda.

„Ei plaani küll seda muuta,” kinnitas Lasva vallavanem Juris Juhansoo Lõunaeestlasele. „Võhandu vald on täiesti loogiline nimi.”

Pealegi pole tema sõnul ükski teine Võhandu-äärne uus ühendvald sellele nimele pretendeerinud, mistõttu ei tohiks see kellelegi probleemiks olla.

Probleeme ei tekkinud Võhandu nimega ka ühinemisläbirääkimiste ajal ning see polnud ka rahvakoosolekutel enamusele vastukarva. „Miks peaks nüüd veel midagi välja hakkama pakkuma?” küsis Juhansoo.

Tema hinnangul teeb lõpliku otsuse nime sobivuse üle vabariigi valitsus ning kui valitsusele on Võhandu nimi vastuvõetamatu, tuleks kolmele vallale Juhansoo sõnul anda lisaaega uue nime valikuks.

„Peame kogu protsessi kordama,” rõhutas Juhansoo, viidates, et Lasval ei olda nõus automaatselt teise valikuna nime Võru vald poolt hääletama.

Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden on varem Lõunaeestlasele rääkinud, et Võru valla inimesed kalduvad eelistama praeguse nime säilitamist ning selle poolt räägib ka argument, et 58 protsenti uue valla inimestest elab just praeguses Võru vallas.

„Ei rutta asjakäikudest ette, vaatame, mida otsustab vabariigi valitsus,” ütles Süüden detsembris (vt videot).

Uus Haanjamaa või vana Rõuge?

Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu valla ühinemisel loodav Haanjamaa vald võib samuti saada teise nime, kui ühinejad kokku leppisid.

Viie volikogu ühisel hääletusel edestas nimi Haanjamaa vald vaid ühe häälega Rõuget ning riigi kohanimenõukogu hinnangul valisid rahvaesindajad oma uuele vallale halvima nime võimalikest.

„Et kohanimenõukogu ei poolda Haanjamaa nime, oli teada oktoobris,” kinnitas Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna Lõunaeestlasele. „Seda teadsid kõik partnerid.”

Lisaks Haanjamaale ja Rõugele oli ühinejatel kaalumisel ka nimi Lõuna-Võrumaa vald. Viimast pidas kohanimenõukogu Saarna sõnul isegi paremaks kui viimaks sõelale jäänud Haanjamaad.

Haanjamaa on kohanimenõukogu hinnangul selleks liiga kitsas mõiste, et Valgamaast Setumaani ulatuvale omavalitsusele selle järgi nimi anda. Nõukogu soovitab vahetada see välja vana kihelkonnanime vastu ning nimetada uus vald Rõuge vallaks.

„Pall on vabariigi valitsuse käes,” ütles Saarna. Kui valitsus peaks Haanjamaa nimele eitavalt vastama, tullakse selle teema juurde tema kinnitusel tagasi.

Haanjamaa on kompromiss

Misso valla poolt läbirääkimistel osalenud ettevõtja Tiit Niilo hinnangul oleks mõistlik, kui ühinejad nime-teemat uuesti üles ei võtaks, vaid ootaks ära valitsuse otsuse.

„Meie inimeste silmis oli see [nimi] kompromiss,” lausus Niilo.

Millal Võrumaa valdade ühinemisdokumendid valitsuse istungile jõuavad, pole praegu teada. Juhul kui valitsus jätab ühinemise nime tõttu kinnitamata, teeb rahandusministeerim asjaomastele omavalitsustele ettepaneku kohanimenõukogu suunised uuesti läbi arutada.

Arved Breidaks