Reformierakonna Kanepi piirkonna esinumbrid Andrus Seeme ja Kaido Kõiv esitasid reedel Kanepi valla valimiskomisjonile erakonna kandidaatide nimekirja, kuhu kuulub 38 inimest.

„Meil on asjatundlik meeskond ja terviklik nägemus uuest Kanepi vallast,” rääkis vallavanema kandidaat Andrus Seeme.

Tema sõnul kandideerivad Reformierakonna nimekirjas oma valdkonda hästi tundvad inimesed, kelle hulgas on nii vallajuhte, ettevõtjaid, õpetajaid, noori ja uusi tegijaid, kellel on pakkuda värskeid ideid Kanepi valla edukaks arenguks.

„Meie soov on tagada kvaliteetsed avalikud teenused, turvaline ja puhas elukeskkond ning toetada ettevõtlust. Samuti seisame selle eest, et meil oleks uues vallas tugevad külad ja kogukonnad,” lisas Seeme.

Reformierakonna Kanepi piirkonnaorganisatsiooni juhi ja volikogu esimehe kandidaadi Kaido Kõivu sõnul tegutsevad kandidaadid juba praegu ühtse meeskonnana, mis loob head eeldused Kõlleste, Valgjärve ja Kanepi ühinemiseks ja heaks koostööks tulevikus.

Lisaks kandideerivad Reformierakonna nimekirjas Kanepi volikokku Kanepi varasem vallavanem Urmas Hallap, Valgjärve vallavolikogu esimees Hegri Narusk ja Tiit Rammul.

LÕUNAEESTLANE

Kaheksas sundliitmisega silmitsi seisvas Põlvamaa vallas algab pühapäeval rahvaküsitlus, kus uuritakse suhtumist Põlva ja Kanepi valdade bloki sundliitmise plaani, mille kohta on kohalikud volikogud aga juba seisukoha võtnud.

Rahvaküsitlus korraldatakse Ahja, Laheda, Kanepi, Kõlleste, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste vallas, mis valitsuse plaani järgi kuuluvad sundliitmisele, sest vabatahtlikult ühinenud Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve ei andnud aastavahetusel kokku nõutud 5000 elanikku.

Inimestelt küsitakse, „Kas toetate Ahja, Laheda, Kanepi, Kõlleste, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühendamist Põlva vallaks?” Vastata saab JAH või EI.

Hiline küsitlus

Rahvaküsitlus viiakse läbi vaatamata tõsiasjale, et kõigi kaheksa valla volikogud on juba valitsusele teatanud, et ei poolda sellist sundliitmist. Ka on praeguseks möödas 15. mail saabunud tähtaeg, mil vallad said valitsusele oma seisukoha teatada ning mida asjaomased volikogud ka tegid. Miks on tarvis takkajärgi rahvaküsitlus korraldada?

„Esiteks jätsid omavalitsused täitmata seadusest tuleneva kohustuse,” selgitas Põlva maavanem Igor Taro Lõunaeestlasele. „Valitsuse täiendava ühinemisettepaneku osas pidi iga vald korraldama rahvaküsitluse 23.-24. aprillil. Enamik omavalitsusi Eestis sai sellega hakkama.”

Kaheksa asjasse puutuva Põlvamaa valla volikogud olid selleks ajaks aga juba enamuses jõudnud ära otsustada, et valitsuse pakutav sundliitmisplaan neile ei sobi. Esimesena lükkas sundliitmise tagasi 22. veebruaril kogunenud Kõlleste volikogu ning punkti panid 27. aprillil Laheda, Mooste ja Vastse-Kuuste volikogud.

„Selline seaduse nõude eiramine on sisuliselt kodanikele näkku sülitamine,” lausus Taro. „Kas tõesti kartsid vallajuhid, et rahvas hääletab JAH?”

Vallamajades teati, mida rahvas tahab

„Me oleme seda [küsitlust] mitu korda teinud ja meil oli rahva seisukoht teada,” pareeris süüdistuse Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv, kes juhib ka Põlvamaa Omavalitsuste Liitu.

Tema sõnul korraldati Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallas mullu suvel esimene rahvaküsitlus, et uurida inimestelt, milline ühinemissuund valida. Suvistel küsitlustel eelistasid kolme valla elanikud pigem omavahelist koondumist, mitte nn Suur-Põlva, üle-maakondliku omavalitsuse loomist.

„Teist korda tehti rahvaküsitlus, kui küsiti, kas toetatakse kolme valla ühinemist,” lisas Kõiv. Mullu detsembris toimunud küsitluses andis suurem osa küsitluses osalenuid toetuse Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve ühinemislepingule, mis aasta lõpus volikogude poolt ka ära vormistati.

Et aga kolmel vallal jäi 5000 elaniku piir aastavahetuseks ületamata, algatas valitsus veebruaris nende sundliitmise Põlva vallaga. See tähendab, et inimestelt tuleb uuesti küsida, kas nad soostuvad välja pakutud sundliitmisega või mitte.

Kui omavalitsused ise 15. maiks küsitlust ei korralda, tuleb seaduse kohaselt seda teha kohalikul maavalitsusel ning 21. ja 22. mail see ka läbi viiakse.

„Mina olen igal juhul seisukohal, et inimeste arvamusavalduse väljaselgitamise kohustust pidanuks [vallad] võtma tõsiselt ning mitte jätma seda kergekäeliselt täitmata,” ütles Taro. „Olenemata haldusreformi tulemusest peavad kõigi uue omavalitsuse elanike põhiõigused olema võrdselt tagatud. Seetõttu kutsun inimesi küsitlusele vastama ja tegema seda oma südametunnistuse ja parima äranägemise järgi.”

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS:

Kolm valda asutavad Kanepi valla

Korb peab Kanepi valla jätkamist üsna tõenäoliseks

Põlvamaa omavalitsused on valmis võtma maakondliku bussiliikluse korraldamise uuest aastast enda kanda, kui praegu seda tööd tegev maavalitsus uuest aastast töö lõpetab.

„Seisukoht on, et ühistranspordi korraldamine peaks tulema üle Põlvamaa omavalitsuste liidule,” rääkis liidu esimees, Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv Lõunaeestlasele.

Tema sõnul pole praegu lõpuni selge, kas ühistranspordi korraldamise saab üle anda omavalitsuste liidule või peab selleks tingimata looma eraldiseisva asutuse nimetusega ühistranspordikeskus, kuid kindel on see, et kohalikud vallajuhid soovivad hoida otsustamise bussiliikluse üle enda käes.

„Tahame kindlasti teha koostööd Võru- ja Tartumaaga,” kinnitas Kõiv. Samas lisas ta, et kuulumine regionaalsesse ühistranspordikeskusse, kuhu oleks haaratud ka Võru ja Valga maakond, pole Põlvamaa omavalitsusjuhtide eelistus.

Maavanem: kaaluda tuleks koostööd Võrumaaga

„Kuigi riigihalduse minister nägi eelistatud variandina Põlvamaa omavalitsuste liitumist Jõgeva ühistranspordikeskusega, toetan pigem meie vallajuhtide arvamust, et selle teenuse korraldamine võiks jääda inimestele lähemale,” teatas Põlva maavanem Igor Taro.

Kuna Põlva maakonna bussiliinide teenindamise leping hakkab uuel aastal osaliselt katma ka Võru maakonda, kuhu on minemas Orava vald ning ka Setomaa vald võidakse nihutada Võru maakonna osaks, põimuvad Põlva ja Võru maakonna ühistransport praegusest rohkem läbi.

„Selles suhtes annaks kahe maakonna transpordikorralduse ühendamine positiivse efekti, kuid selle otsuse saavad teha ainult omavalitsused ise,” lisas Taro.

Valitsuse otsuse kohaselt tuleb maavalitsustel anda maakonna bussiliinide korraldamise ülesanded halduslepingu alusel hiljemalt 1. jaanuariks 2018 üle maavalitsuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt asutatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele.

ARVED BREIDAKS

Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees Kaido Kõiv kirjutab alanud 2017. aastast, millest saab haldusreformi lõpetamise ja riigireformi jätkumise aasta.

2017. aasta algus tõi puhta ja valge lumevaiba. Ka meie tegemistes algab 2017. aasta puhtalt lehelt – harjumuspärane elukorraldus tuleb jätta selja taha ning teha restart ja anda uus hingamine Eestimaa kohalikele omavalitsustele.

Eelmise aasta teod ja märksõnadeks olid mitmel rindel peetavad läbirääkimised seoses haldusreformiga, piirkonna konkurentsivõime tugevdamise Põlvamaa tegevuskava projektide koostamine, haridus- ja teadusministeeriumi maakondlike haridusrahade koordineerimise ülevõtmine Põlvamaa omavalitsuste liitu.

Samuti sai eelmisel aastal hakatud maakonnas ühiselt turundama maakonna tähtsündmusi, välja anti Põlvamaa tunnuslause ja -logo kasutamise hea tava ja uuendati stiiliraamatut. Koostöös Põlva maavalitsusega leidis positiivse lahenduse maanteeameti Põlva büroo „saaga”.

Põlvamaale neli uut omavalitsust

Tulenevalt ajaloost on loogiline ja tõenäoline, et Põlvamaale tekib neli uut kohalikku omavalitsust. See on valdade endi tahe ja läbirääkimiste tulemusel tekkinud kokkulepe. Nüüd jääb oodata vabariigi valitsuse kinnitust kohapealsetele valikutele.

Leian, et sundliitmised meie maakonnas pole vajalikud, kuna on kujunemas neli kompaktset ja piisavalt hästi kokkusobivat piirkonda – Kanepi vald, Põlva vald, Räpina vald ja Setomaa. Neid piirkondi aitavad hästi toimivateks tervikuteks siduda nii ajalooline taust kui kultuurilised sarnasused.

Usun meie praegustesse omavalitsusjuhtidesse ja volikogudesse ning usun, et nad valmistavad ette kõik vajaliku, et tulevastel volikogudel ja vallavalitsustel oleks võimalikult kerge asjad üle võtta ja ühtsena edasi minna.

Maakonnakeskuse Põlva jäämine keskuseks on samuti väga oluline. Siin on riigigümnaasium, haigla ja kõik muud teenused, mis meie piirkonna nelja omavalitsuse elanikele väga olulised on.

Üldiselt võib öelda, et tuleb väga töine aasta. Ootab ees haldusreformi viimane järk – uute kohalike omavalitsustes töö käima lükkamine, mis muu hulgas hõlmab ühise identiteedi leidmist ja kujundamist.

Lisaks ootavad olulised muudatused ees sellel ja järgmisel aastal seoses riigireformiga, mille käigus muutuvad maakondlikud struktuurid – väga tõenäoline on maavalitsuste sulgemine ning selle seniste ülesannete ümberjagamine ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste vahel.

Esmased arutelud on toimunud ka Põlvamaa omavalitsuste liidu ja Põlvamaa arenduskeskuse ühtse juhtimise alla viimisest nii nagu see juba mõnda aega näiteks Valgamaal on tehtud.

Meil tekib võimalus maakondlike arendusorganisatsioonide olemuse muutmiseks ning seda tuleb teha targalt – uued struktuurid peavad kõrvaldama vanade vead, olema paindlikumad ning uutele ideedele ja lähenemistele rohkem avatud.

Need peavad suutma luua kontakti Põlvamaa elanikega, et maakonna piiride muutumise valguses jääks püsima meie identiteet ning suudaksime ka pidevas muutuste keerises hoida maakonda kui tervikut.

Omavalitsuste liidu tegevus muutub

Põlvamaa omavalitsuste liit on maakondlik arendusorganisatsioon, mis hõlmab kõiki maakonna praeguseid ja ka tulevasi omavalitsusi. Tänu riigireformile, millega kaasneb kohalike omavalitsuste rolli suurenemine ja nende tugevdamine, muutub ka Põlvamaa omavalitsuste liidu positsioon maakonnas.

Muutub liidu olemus ja töökorraldus. Seda eesmärgiga olla kohalikele omavalitsustele ja vabariigi valitsusele senisest võimekam partner ning koostöös teiste arendusorganisatsioonidega edukalt suunata Põlvamaa arengut.

Soovin Põlvamaa elanikele tegusat alanud aastat ning head koostööd uuenevate kohalike omavalitsustega!