Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Võru ja Põlva maakonnas haldusreformi järel alles jäävad kaheksa omavalitsust peaksid alustama ühinemiskõnelusi, et jõuda nelja aasta pärast ühise valla moodustamiseni, leiab riigikogu riigireformi probleemkomisjoni esimees Ivari Padar.

Haldusreformi tulemusega, mis jätab Põlva maakonda alles kolm ja Võru maakonda viis omavalitsust, Padar rahul ei ole. „Haldusreform ei läinud nii, nagu mina seda ideaalis ette nägin,” rääkis ta Lõunaeestlasele.

„Minu ideaal oli see, et tekib üks maakond, üks omavalitsus. Seda ei tulnud ja üle Eesti on tekkinud hästi kummalisi kooslusi, kus uue kaardi aluseks ei ole loogika, vaid tihtipeale mingi sõpruskond,” lausus Padar.

Tema hinnangul tuleks haldusreformiga tingimata edasi minna ja järgneva nelja aasta jooksul moodustada ei midagi vähemat, kui Põlva ja Võru maakonna omavalitsustest koosnev ühine vald. Kui selline vald loodaks praegu, elaks seal 62 331 inimest.

„Ma arvan, et on igati mõistlik, kui nii Võru maakonna kui Põlva maakonna inimesed vaataksid teineteisele tõsiselt silma ja arutaksid tulevast koostööd, mis võiks päädida korraliku, suure Kagu-Eesti omavalitsuse tekkega,” ütles Padar.

Saadiku sõnul tuleks Võru- ja Põlvamaal võtta eeskuju saarlastest, kes jõudsid haldusreformiga maakondliku omavalitsuse moodustamiseni. Nagu Saaremaa, on ka Võru ja Põlva maakond üks keele- ja kultuuriruum, mille ühendamine tugevdaks piirkonda nii vaimses kui majanduslikus plaanis.

Elu juba käib üle piiride

Põlva maavanema Igor Taro sõnul sõidavad liinibussid juba praegu üle maakonnapiiri ning piir ei ole olnud takistuseks ettevõtjatele ega omavalitsuste koostööle, kui seda on tahetud teha.

„Bussid liiguvad üle maakonna piiride, inimesed liiguvad üle maakonnapiiride, ettevõtjad ka tegutsevad üle maakonnapiiride,” rääkis Taro Lõunaeestlasele.

Ka näiteks Setomaa valdade koostöö on Taro sõnul hea näide, kuidas kahe maakonna omavalitsused on tulemuslikult koostööd teinud.

Esimesed sammud ühise omavalitsuse poole on Padari hinnangul Kagu Ühistranspordikeskuse loomisega juba astutud. Siit edasi võiksid sügisel valitavad uued volikogud võtta päevakorda ühise omavalitsusliidu asutamise.

Põlva ja Võru ühine omavalitsusliit

„Tuleks kaaluda ka seda, et võib-olla tuleks omavalitsusliit teha Põlva ja Võru maakonna peale kokku,” rääkis Padar. Kui seda ei jõuta tema sõnul teha tänavu sügisel, mil uutel omavalitsustel on pärast valimisi niigi palju tegemist, siis järgmisel aastal juba kindlasti.

Kahe maakonna omavalitsuste võimalik ühendamine ei tähendaks Taro kinnitusel kindlasti seda, et kuskil hakataks midagi „kinni panema”, sest nii Võru kui Põlva säilitavad oma maakonnalinna staatuse.

„Meil ei ole mõtet minna sellistesse vaidlustesse, et siin on [Võru ja Põlva vahel] 25 kilomeetrit vahet ja küll jõuab sõita,” selgitas Taro. „Tegelikult ei teeninda need linnad mitte ainult iseennast, vaid ka laiemat piirkonda, mis on ühistranspordi ja teedevõrguga paika pandud.”

Ka Padar kinnitas, et edasine ühinemine ei tähenda ametikohtade koondamist Võrru, vaid need tuleb saarlastelt eeskuju võttes jaotada üle kogu suure omavalitsuse.

Identiteet on hell teema

Kuue kümnendi jooksul, mil Põlva maakond on eksisteerinud, on kunagine Võrumaa identiteet asendunud Põlvamaa ühtekuuluvustundega. Kas taasühinemine Võrumaaga tähendab ka Põlvamaa lõppu?

„Vahepeal on olnud päris pikk aeg, kus Põlva on ennast identiteedina kehtestanud,” tõdes inimgeograaf Garri Raagmaa Lõunaeestlasele. „On kaks põlvkonda olnud, kes ikkagi tunnevad, et see on nende jaoks see piirkond.”

Raagmaa sõnul tuleks Võru ja Põlva maakonna omavalitsuste ühinemist inimestega rahulikult arutada. „Identiteet on selline tasapisi ajas muutuv asi – teda ei tohi kindlasti järsult muuta, sest siis tekib väga palju vastasseisu ja vastupidi liikumist,” soovitas ta.

Põlva maakond moodustati 1950. aastal Tartumaa Ahja ja Kiidjärve ning Võrumaa Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast, kirjutab Eesti Entsüklopeedia. 1959. aastal liideti maakonnaga endise Otepää rajooni idaosa ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa.

Vaata videolugu Ivari Padari ettepaneku kohta.

ARVED BREIDAKS

Valitsuskabinet kiitis läinud nädalal heaks riigireformi kava, mille kohaselt kolitakse kahe aasta jooksul Tallinnast maakondadesse tuhatkond riigipalgalist töökohta, kuid sellele eelnev maavalitsuste likvideerimine ei pruugi kulgeda nii valutult, kui varem arvatud.

Kui 2016. aastal asus keskvalitsuse palgal olevatest töötajatest 45 protsenti Tallinnas, siis riigireformi tegevuskava kohaselt peaks 2019. aasta märtsiks neid pealinna jääma 43,5 protsenti.

„Põhimõte on jätkuvalt see, et tuhatkond töökohta peaks meie arvates Tallinnast välja, peamiselt maakonnakeskustesse minema,” ütles peaminister Jüri Ratas Lõunaeestlasele.

„Ma olen täielikult seda meelt, et igal pool üle Eestimaa on võimekad naised ja mehed, kes tegelikult suudavad erinevaid ameteid pidada ja tööd teha,” lisas valitsusjuht (vt kommentaari loo lõpus olevast videost).

Täpsem plaan selgumas

Kuigi peaminister on välja öelnud eesmärgi viia maakonnalinnadesse umbes 1000 riigipalgalist töökohta, pole veel täpselt teada, millised töökohad, millal ja kuhu kolitakse.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Kristina Haavala sõnul peavad ministeeriumid esitama töökohtade pealinnast väljaviimise tegevuskava valitsusele maikuu lõpuks.

Asjade pakkimiseni jõutakse pärast seda, kui valitsus on vastava tegevus- ja ajakava kinnitanud.

Enne kaovad maavalitsused

Ent veel enne seda kui uued riigipalgalised töökohad maakonnakeskustes asutatakse, sulgeb valitsus käesoleva aasta lõpus 15 maavalitsust, mille ülesanded jagatakse ära kohalike omavalitsuste ja teiste riigiasutuste vahel.

Riigikogus riigireformi probleemkomisjoni juhtiva Ivari Padari hinnangul on maavalitsuste kaotamine „päris ambitsioonikas” plaan, mis kätkeb endas ka riske.

Eelkõige puudutab see maavalitsuste nende ülesannete üleandmist, mida uuest aastast peaksid omavalitsused ühiselt täitma hakkama. Näiteks ühistranspordi korraldamine, maakonna arendustegevus, terviseedendus ja kultuuritöö.

Padari sõnul pole välistatud, et igas maakonnas lihtsalt pole aastavahetusel kogu maakonda hõlmavat omavalitsuste koostööorganit ehk omavalitsuste liitu, kellele maavalitsusest jäänud ülesanded üle anda.

„On maakondi, kus 1. jaanuariks 2018 on uued omavalitsuste koostööliidud loodud, aga meil peab olema ka variant B maakondadele, kus neid organisatsioone pole,” selgitas Padar Lõunaeestlasele.

Omavalitsusliidud jätkvad MTÜna

Probleemi ei teki tema hinnangul näiteks Saare maakonnas, kus haldusreformiga luuakse kogu maakonda hõlmav omavalitsus. Samas Kagu-Eestis on kaart pärast reformi ilmselt sootuks kirjum ning uued omavalitsused ei pruugi 1. jaanuariks uue omavalitsusliidu käivitamisega hakkama saada.

Pealegi ei ole valitsusel Padari kinnitusel kavas omavalitsusi seaduse jõuga sundida omavalitsusliitu astuma ega muuta omavalitsusliitu avalik-õiguslikuks organisatsiooniks, vaid jätkatakse praeguse mittetulundusühingu mudeliga. „Ma arvan, et peame alustama MTÜ-na ja kui see ei peaks toimima, siis jõuame selle asjaga edasi minna,” lisas Padar.

Maavalitsuste likvideerimist reguleeriv seadus on kavas vastu võtta jaanipäevaks.

Vaata järgnevast videost peaminister Jüri Ratase kommentaari töökohtade väljaviimise plaanile.

ARVED BREIDAKS

Maavalitsuste töö lõpetamine võib uuel aastal põhjustada korralduslikke probleeme, sest maavalitsuste ülesanded üle võtvad asutused ei pruugi selleks valmis olla.

„On olemas selged ohud, et maavalitsuste kiire kaotamisega võivad tekkida korralduslikud probleemid – ülesanded üle võtvad organisatsioonid ei pruugi olla suutnud ennast täielikult formeerida ja ei ole valmis ülesandeid ladusalt üle võtma,” ütles riigikogus moodustatud riigireformi probleemkomisjoni (pildil) esimees Ivari Padar.

„Valitsus peab endale neid ohte teadvustama ja vältima üleminekuga kaasneda võivaid segadusi,” lisas Padar.

Riigi töökohad peavad jääma

Tema sõnul on oluline, et võimalikult paljud maavalitsustes töötavad pädevad inimesed jääksid oma tööd edasi tegema ning maavalitsuste kaotamine ei tohi endaga kaasa tuua suure hulga töökohtade viimist pealinna.

Samuti leidis Padari juhitav komisjon, et maavalitsuste praegused hooned ei tohiks jääda 1. jaanuarist tühjaks vaid, et ministeeriumid ja riigiasutused peaksid neisse paigutama oma kohalikud töötajad.

Valitsus plaanib maavalitsuste töö lõpetamist 1. jaanuarist ning nende ülesannete jagamist omavalitsuste, omavalitsusliitude, ministeeriumite ja riigiasutuste vahel. Maavalitsustes töötab praegu ligi 500 inimest.

Maavalitsuste tähtsamate ülesannete hulka kuuluvad ühistranspordi korraldamine, õppeasutuste järelevalve, sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve, maareform ja maatoimingud, rahvastikutoimingud ning omavalitsuste haldusaktide järelevalve ja nõustamine.

Lõunaeestlane

FOTO: Erik Peinar/riigikogu

Valitsusele on jõukohane umbes tuhande riigipalgalise töökoha üleviimine Tallinnast maakondadesse, leiab riigikogus moodustatud riigireformi probleemkomisjoni esimees Ivari Padar (SDE).

„Vaieldamatult on riigi kohustus regionaalset tasakaalustatust jälgida,” rääkis Padar Lõunaeestlasele antud videousutluses.

„Vaieldamatult on tähtis see, et elu ei koonduks ainult Tallinnasse ja Tartusse, et vähemalt tänases mõistes maakonnalinnade tasandil oleks aktiivsust, kõrgharidusega töökohti – kõike seda, mis siis ühest maakonnakeskusest maakonnakeskuse loob.”

Padari andmeil kaob omavalitsuste ühinemise ning maavalitsuste kaotamisega umbes 700 töökohta. Samas asub Eesti umbes 54 000 riigipalgalisest töökohast 47 protsenti Tallinnas, kust töökohtade ümberpaigutamisega on võimalik säilitada maakonnalinnades kõrgharidust nõudvad töökohti.

„Seda ei tule kindlasti vaadata ülekohtuse ametnike küüditamisena,” rõhutas Padar. Plaan, kuidas ja milliseid töökohti ümber tõstma hakatakse, peaks tema sõnul paika saama selle aasta jooksul.

Nii töötab juba praegu näiteks maaeluministeeriumi ametnikest Tallinnas vaid 22 protsenti, samas kui on ministeeriume, mille töökohtadest asub pealinnas 70-80 protsenti.

Kolimiseks kulub miljoneid

Töökohtade Tallinnast väljaviimine maksab Padari andmeil arvestuslikult 25 000 eurot ühe ärakolitud töökoha kohta. Ehk 1000 töökoha pealinnast äraviimine läheks riigile maksma umbes 25 miljonit eurot.

„See on regionaalpoliitika hind,” lausus Padar. „Kõik [erakonnad] saavad sellest aru, et tänased maakonnakeskused vajavad tugevdamist.”

Vaata usutlust Ivari Padariga järgnevast videost.

Arved Breidaks

SAMAL TEEMAL: Mihhail Korb: liigume riigiasutuste kolimisplaaniga edasi

Ivari Padar valiti eelmisel nädalal riigikogus asutatud riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esimeheks.

Komisjoni ülesandeks on jälgida ja analüüsida haldusreformi elluviimist ja regionaalhalduse ümberkorraldamist ning neile seatud eesmärkide saavutamist, teatas riigikogu pressitalitus.

Samuti on komisjoni asi teha ettepanekuid avaliku võimu ümberkorraldamiseks ning vaadata üle selle täidetavad ülesanded.

Kuueliikmelisse komisjoni kuulub igast riigikogu fraktsioonist üks liige. Komisjoni liikmed on lisaks Ivari Padarile veel Arto Aas, Helmut Hallemaa, Aivar Kokk, Külliki Kübarsepp ja Arno Sild.

Lõunaeestlane

FOTO: Erik Peinar/riigikogu

Valitsus viib kindlasti osa avaliku sektori töökohti Tallinnast välja, kuid esialgu pole selles midagi konkreetset kokku lepitud, teatas riigikogus loodud riigireformi probleemkomisjoni liige Ivari Padar.

„Uus valitsus viib kindlasti osa avaliku sektori töökohti pealinnast välja, see põhimõte on õige ja nii ka tehakse,” ütles Padar. „Riigiasutuste maakonnakeskustesse kolimine on kahtlemata üks riigireformi toetav samm erinevate piirkondade tugevdamiseks, kuid millistest asutustest me räägime, on alles oletuste, mõtete ja analüüside tasemel.”

Riigihalduse minister Mihhail Korbi teisipäevases Postimehes avaldatud ettepaneku kohaselt kolitaks pealinnast maakonnakeskustesse kokku 25 riigiasutust.

Kagu-Eestisse üle 350 töökoha?

Näiteks Põlvasse asutataks ümber Riigimetsa Majandamise Keskus (42 töökohta) ja SA Erametsakeskus (31 töökohta). Võrru koliksid keskkonnaamet (93 töökohta) ja keskkonnainspektsioon (67 töökohta). Valga linnas leiaksid uue asukoha SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (83 töökohta) ja keskkonnaagentuur (50 töökohta).

„See on võimalike mõtete kogum, mille kohta pole otsustanud midagi veel valitsus ega seda pole arutanud riigikogu komisjonid,” rõhutas Padar. „Sain mitmest maakonnast ja ka riigiasutusest juba telefonikõnesid, kus inimesed tahtsid kinnitust, et kas kõik lähebki nii nagu ajalehes kirjas. Vastus neile on lihtne: sõbrad, ei lähe kõik nii nagu ajalehes öeldud, see võtab veel tõsist arutamisaega.”

Lõunaeestlane


Warning: Undefined array key "pages" in /data01/virt43547/domeenid/www.lounaeestlane.ee/htdocs/wp-content/plugins/facebook-messenger-customer-chat/facebook-messenger-customer-chat.php on line 181