Keskkonnaamet tutvustas kolmapäeval Nursi külakeskuses toimunud arutelul loodava Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõud, mille abil soovitakse tagada elukõlbulik keskkond kaitseväe Nursipalu harjutusväljakul elavatele metsistele, kotkapaarile ja teistele kaitsealustele liikidele.

„Algne ettepanek tuli kohalikelt Nursi inimestelt, kelle soov on see, et mingisugune õlekõrs leida rajatava [kaitseväe] harjutusväljaku vastu,” rääkis keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattar Lõunaeestlasele.

Rõuge ja Sõmerpalu vallas 1060 hektarile planeeritav Keretü kaitseala võtab pea täielikult enda alla kaitseväe Nursipalu harjutusväljaku, kus juba on 320 hektarit püsielupaikadena kaitse alla võetud.

Kaitstavaid liike on Nursipalus nii linnu- kui taimeriigist: metsis, kanakull, merikotkas, must-toonekurg ja kaunis kuldking. Seni ei ole keskkonnaameti hinnangul piirkonnas aastakümneid toimunud sõjaväeline tegevus kaitstavatele liikidele halba mõju avaldanud.

Olemaks aga kindel, et kaitseväe planeeritavad arendustööd kaitstavate liikide elutingimusi ei halvenda, otsustas riik MTÜ Inimsõbralik Nursipalu ettepanekul kaitseala moodustada.

„Meie peame ettepanekut tõsiselt võtma ja kaaluma ning seda me siin teinud oleme – analüüsinud faktid läbi, kogunud kokku erinevad tõendid ekspertidelt ja leidnud, et mingites piirides kaitseala moodustamine on põhjendatud,” kinnitas Tattar.

Asjatundjad eri meelt

Kui keskkonnaamet on jõudnud veendumusele, et sõjalisel tegevusel pole ka edaspidi kaitstavatele liikidele saatuslikke tagajärgi ning ohustatud linnud saavad harjutavate miinipilduritega kõrval edasi elada, siis Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo ei jäta sellest seisukohast kivi kivi peale.

„Mina olen seisukohal, et keskkonnaamet tegelikult selle lahenduse puhul ei ole kõikide huvigruppidega läbi rääkinud,” selgitas Tanilsoo Lõunaeestlasele. Rõuge vallavalitsuse ja kohaliku kotkaklubi esitatud ettepanekud jäid kaitseala kaitse-eeskirja lisamata.

„Põhiküsimus on ikkagi piirides, et kus siis lõpuks see piir peaks minema, mis kahe kõige olulisema liigi – metsise ja merikotka – kaitse tagavad,” rääkis ta.

Tanilsoo on veendunud, et kui Keretü kaitseala moodustatakse keskkonnaameti ette pandud piirides, siis ajapikku kaovad Nursipalust nii metsised kui ka merikotkas.

Kõiv: kompromiss tuleb leida

Kuigi Nursipalu pärast peetava lahingu kaks leeri näivad olevat kaevunud sügavatesse kaevikutesse, usub maavanem Andres Kõiv, et kompromiss looduskaitsjate ja riigikaitsjate vahel on võimalik.

„Mul on väga hea meel, et Nursipalu osas liiguvad asjad positiivses suunas, kus keskkonnakaitsjad ja riigikaitsjad teevad ühiseid jõupingutusi selleks, et leida lahendusi,” lausus Kõiv Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on loodushoid oluline teema, kuid selle kõrval ei saa riigikaitse olla kannatajaks pooleks.

„Me ei saa ära unustada seda, et meil on oma riik, meil on vaja riiki kaitsta ja riigikaitseks on vaja väljaõpet teha,” rääkis Kõiv. „Kui selle tulemusena neli metsisekukke kolivad kilomeeter või poolteist kõrvale, siis see on mõistlik kompromiss, kuidas loodus saab kaitstud ja ka riik saab kaitstud.”

MTÜ Inimsõbralik Nursipalu tegi Keretü kaitseala moodustamise ettepaneku 2012. aasta detsembris ning keskkonnaminister algatas selle moodustamise novembris 2015.

Keretü kaitseala loomine jõuab praeguste prognooside kohaselt valitsuse istungile aasta pärast.

Vaata teemakohast videolugu.

ARVED BREIDAKS

Siseminister Andres Anvelt pani kolmapäeva lõunatunnil Vastseliina alevikus nurgakivi uuele päästehoonele, milliseid lähiaastail kerkib Eestisse kümmekond.

Võrumaa idapoolseimaks kutseliseks päästekomandoks olev Vastseliina kuulus veel pool kümnendit tagasi suletavate komandode nimekirja, kuid nüüd on ajad muutunud ning riik näeb vajadust ka selles kohas kutselisi päästjaid ametis hoida.

„Vastseliina komandole oli tollal tõesti punane rist peale tõmmatud,” lausus Võru maavanem Andres Kõiv. „Seda rohkem pakub nüüd rahulolu, et meil õnnestus komando mitte ainult säilitada, vaid saada siia ka riigi investeering uue päästehoone näol.”

Veerand sajandi jooksul kaks nurgakivi

Vastseliina vallavanem Raul Tohv märkis sõnavõtus, et Vastseliinas on viimase 25 aasta jooksul pandud täpselt kaks nurgakivi – mõlemad tänavu suvel. Alles mõni nädal tagasi pandi nurgakivi Vastseliina piiskopilinnuse juurde rajatavale palverändurite majale ning nüüd uuele päästehoonele.

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel projekteeris ja ehitab Vastseliina depoohoone AS Semuehitus. Tööde maksumus käibemaksuta on 1,13 miljonit eurot.

Kui varem tervitas Vastseliina päästedepoo alevikku Võru poolt saabujaid, siis uus hoone rajatakse aleviku teise serva.

Ehitustööd on kavas lõpetada 2018. aasta jaanuaris. Valmides on see esimene nüüdisaegne päästeteenistuse tüüphoone, mille järgi kerkivad lähiaastatel kümmekond väikest depood üle Eesti.

Vaata pilte nurgakivi panekust.

ARVED BREIDAKS

Võru maavalitsuse praegused ja endised töötajad tähistasid neljapäeval kontserdiga saja aasta möödumist maavalitsuse eelkäija, Võru Maakonna Nõukogu, asutamisest, kuid ühtlasi ka riigiasutuse peiesid, kuna 31. detsembril lõpetab maavalitsus tegevuse.

„Sada aastat tagasi otsustati Tallinnas luua maavalitsused ja nüüd, sada aastat hiljem, võeti Tallinnas vastu otsus maavalitsused likvideerida,” lausus Võru maavanem Andres Kõiv Lõunaeestlasele.

6. juulil 1917 tuli Võru maanõukogu esimest korda kokku ning alustas oma tegevust, mida jätkus, küll ametkonna erinevate nimetuste all, natuke rohkem kui sajandiks. „Minul on au olla kümnes Võru maavanem, aga kardetavasti ka viimane,” lisas Kõiv.

Maavalitsuse tähendus on aastatega muutunud ning praegu on kodanikul oma asjatoimetuste ajamisel sinna üsna vähe asja. Siiski on see olnud asutus, kelle poole vaadatakse esimesena, kui on tarvis teada, mida maakonnas ühest või teisest asjast arvatakse või kui on tarvis maakonda esindada.

Järgmisest aastast võtab maakonna esindamise ja ühtlase arendamise kohustuse üle kohalike omavalitsuste poolt moodustatav arenduskeskus.

„Uuest aastast alustab tegevust maakonna arenduskeskus, mis võtab üle mitmed senised maavalitsuse ülesanded, mitmed omavalitsusliidu ülesanded ning kuhu ühendatakse ka sihtasutus Võrumaa Arenguagentuur,” rääkis Kõiv.

Näiteks perekonnaseisu puudutavaid toiminguid hakkab maavalitsuse asemel uuest aastast läbi viima Võru linn, ühistransporti hakkab Kõivu sõnul korraldama loodav Kagu Ühistranspordikeskus, maaküsimused lähevad suures osas üle maa-ameti korraldada jne.

Maja saatus lahtine

Kui maavalitsuse ülesannete jaotamine riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vahel on riigikogul juba otsustatud, siis maavalitsuse majana tuntud hoone edasine kasutamine sõltub Riigi Kinnisvara ASist ning ka sellest, kas valitsus tõepoolest hakkab pealinnast riigipalgalisi töökohti maakonnakeskustesse üle viima, nagu suure suuga on lubatud.

Aasta alguses Võrumaal käinud tollane riigihalduse minister Mihhail Korb ütles toona Lõunaeestlasele, et maavalitsuse majast on kavas luua riigi maja, kuhu koondatakse ühe katuse alla erinevad riigiasutused, mis maakonnakeskuses juba on ning mis võivad tulevikus lisanduda.

Vaata videolugu Võru maavalitsusest.

ARVED BREIDAKS

Võru raudteejaamas pakiti teisipäeva hommikul lahti kaitseväe Taara linnakus teenistust alustanud Ungari jalaväeüksuse tehnika, mis jääb Võrumaale kolmeks kuuks, kuni Venemaa peab Valgevenes suurõppust Zapad 2017.

„Nad on siin selleks, et harjutada koos Eesti vägedega,” rääkis 2. jalaväebrigaadi ülem, kolonel Eero Rebo Lõunaeestlasele.

Harjutamine algas tegelikult juba 26. juulil, kui Ungari 25. Klapka György jalaväebrigaadi 1. mehhaniseeritud pataljoni jalaväekompanii tehnika ja varustus raudteed mööda Eesti poole teele pandi ja nüüd, nädal hiljem, siin vastu võeti.

„Kogemus, kuidas võtta vastu ešelone, kuidas toimetada soomustehnikaga, ei ole meile küll päris uus, aga iga asi vajab treenimist, läbiharjutamist ja Võru raudteejaamas pole nii palju elu vist tükil ajal olnud,” lausus Rebo.

Kohale saanuks ka kiiremini

Tema hinnangul võinuks saadetis kohal olla ka väiksema ajakuluga, kui rongile oleks antud suurem prioriteet. Samuti viitis aega üleminek Kesk-Euroopa rööpalaiuselt meil kasutusel olevale rööpalaiusele.

Ungari väeüksus saabus Lõuna-Eestisse NATO heidutusmeetme raames, ajendatuna Valgevenes ja Venemaal septembris toimuvast Vene relvajõudude suurõppusest Zapad 2017, mida peetakse Venemaa agressiivseks jõudemonstratsiooniks Euroopa suhtes.

Harjutamiseks on vaja kohta

Võrru saabunud Ungari kaitseväelasi oli teisipäeval tervitamas ka Võru maavanem Andres Kõiv, kelle sõnul on liitlasväed reaalselt meie sõduritega koos väljaõpet tegemas. Mis omakorda tõstatab Nursipalu harjutusväljaku lõpuni ehitamise teema.

„Meeldib või mitte, väljaõpe ei toimu ainult siseruumides,” märkis Kõiv. „Selleks, et väljaõpet saaks harjutusväljakutel läbi viia, selleks peavad olema harjutusväljakud välja ehitatud.”

Võrus maha laaditud ungarlaste 14 modifitseeritud BTR-80 soomustransportööri pardarelvastusse kuulub nii 14,5-millimeetrine raskekuulipilduja KPVT kui ka 30-millimeetrine kiirlaskekahur.

Vaata videolugu Võru raudteejaamast.

ARVED BREIDAKS

Samal teemal: FOTOD: Võrus laaditi maha Ungari jalaväeüksuse sõjatehnika

Isamaa ja Res Publica Liidu Võru osakond kinnitas Võru linnapeakandidaadiks maavanem Andres Kõivu.

„Teen endast oleneva, et hakata sügisel Võru linnapeaks,” kinnitas Kõiv.

Võrumaa suurimaks väljakutseks on tema sõnul valimiste järel uute omavalitsuste töö ja koostöö käivitamine Võru linna rolli suurendamine maakonnakeskusena. „Kaugelt vaadates oleme me kõik üks Võrumaa, aeg on hakata selliselt ka käituma,” lausus Kõiv.

Võru linna juhtimises peab ta suurimaks väljakutseks korra loomist linna ja selle allasutuste juhtimises. „Viimase nelja aastaga on tööpõld selles osas oluliselt suurenenud, mis annab järgmisele linnavalitsusele selge lähtepositsiooni.”

Tordisöömise aeg saab läbi

Kõivu sõnul saab Võrus praegune tortide ja lillede jagamise aeg läbi, sest linn on rahaasjad käest lasknud.

„Võru hakkab teenindama laene, mis on heldelt võetud, Võru hakkab looma linna asutustes korda, mis on käest lastud, Võru saab koalitsiooni, mis teeb selget ja läbipaistvat poliitikat,” kinnitas Kõiv.

Seda tuleb tema sõnul vältimatult teha, sest praeguse juhtimisstiili jätkamiseks pole Võrul lihtsalt enam raha ning linnakodanikud on hakanud sellest ka aru saama.

Kõiv pakub linna rahamure leevenduseks linnavalitsuse ja linna ettevõtete kulutuste vähendamist, poliitilise meelehea ja lojaalsuse ostmise lõpetamist ning linnakodanikelt kogutud maksudega vastutustundlikku ümberkäimist.

„Elu on näidanud, et arukas, planeeritud ja läbipaistev valitsemine on odavam,” lisas ta.

LÕUNAEESTLANE

Kagu-Eesti maainimestele on riik teinud pakkumise, millest on raske keelduda, sest 150 euro eest või isegi odavamalt on peagi võimalik liituda ülikiiret internetiühendust võimaldava fiiberoptilise sidevõrguga.

Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal käivitatud projekti „Internet koju” eesmärk on liita vähemalt 90 protsenti võimalikest tarbijatest ülikiire sidevõrguga.

„Fiiberoptilise kaabliga on aastakümneteks praktiliselt tagatud piiramatu andmete edastamise kiirus,” rääkis Võru maavanem Andres Kõiv Lõunaeestlasele. „Mis tähendab seda, et kui on võimalik välja ehitada kodudeni ja ettevõtjateni fiiberoptiline kaabel, siis igal juhul on tagatud võimalus andmeid kiiresti liigutada.”

Valguskaabli põhivõrku on maakondades ehitatud juba aastaid, kuid sellega liitumine, kaabli vedamine teeotsast koduni, käib paljudele üle jõu. Just selle nn viimase miili väljaehitamiseks pakub riik nüüd abi.

„Küsimus on vaja lahendada hajaasustuses, et maapiirkondade ja suuremate linnade digitaalne lõhe ei suureneks,” kinnitas Kõiv.

Et valguskaabel maamajani toodaks, tuleb esmalt anda oma soovist teada veebiaadressil internetkoju.ee. Seal tuleb sisestada aadress, kuhu kaabli vedamist soovitakse. Mida rohkem on püsiühenduse soovijaid, seda tõenäolisem on, et kaabel lähematel aastatel majani jõuab ning mida enam on soovijaid, seda madalamaks kujuneb inimeste omaosalus.

Kindel on see, kinnitab Kõiv ja nagu seisab ka projekti kodulehel, et inimeste omaosalus ei kujune kõrgemaks kui 150 eurot.

„Ma julgen öelda, et see on väga-väga mõistlik hind,” lisas Kõiv.

Liitumissoovist on võimalik teada anda kuni juuli lõpuni. Käesoleval aastal loodetakse jõuda ettevalmistustega nii kaugele, et aastatel 2018-2020 saaks toimuda võrgu projekteerimine ja ehitus.

Internet läbi vase ja õhu

Praegu on internetiühendused maal loodud valdavalt kas vaskkaabli või mobiilse ühenduse kaudu, mis kumbki ei ole üha kasvavaid andmemahte silmas pidades jätkusuutlik lahendus.

„Vaskkaabel iseenesest on väga hea ja stabiilne, aga häda on selles, et see ei võimalda kiiret andmemahtude edastamist,” selgitas Kõiv. „Mobiilne internet on mõeldud ennekõike mobiilsete seadmete jaoks, püsiühenduse jaoks ei ole see piisavalt stabiilne.”

Vaata videolugu projekti kohta.

ARVED BREIDAKS

MINE KOHALE: 21. juunil kell 16 toimub Võru vallavalitsuse saalis projekti „Internet koju” tutvustav infokoosolek Võrumaa külavanematele ja kogukondade eestvedajatele.

Maavanem Andres Kõivu hinnangul on Võrumaa vallajuhid teinud haldusreformi läbiviimisel parimad võimalikud otsused.

Reedel Euroopa Parlamendi liiget Tunne Kelamit võõrustanud ja talle haldusreformi kulgemisest rääkinud Kõivu sõnul tugevdab haldusreform Võrumaa maakondlikku identiteeti ja parandab koostööd.

„Praeguses olukorras on Võrumaa omavalitsusjuhid vabariigi valitsuse poolt tehtud valikute pinnalt teinud parimad võimalikud otsused. Olen omavalitsusjuhtidele nende konstruktiivse panuse eest väga tänulik,” ütles Kõiv.

Eurosaadik ja maavanem arutasid ka muudatusi, mis tuleks halduskorralduses ette valmistada järgmise nelja aasta jooksul. Tõdeti, et lähiaastatel on erakordselt tähtis tugeva omavalitsusliidu loomine ja omavalitsuste senisest suurem koostöö riigi poolt üle antavate ülesannete ülevõtmisel.

„Koostööta ei õnnestu praeguse mudeli käivitamine, samas annab hea koostöö võimaluse liikuda edasi projektidega, mis ulatuvad üle maakonna ja terve Kagu-Eesti,” lisas Kõiv.

LÕUNAEESTLANE

Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu toetuseks algas neljapäeval kogu Eestis sinilillekampaania „Anname au”, mille stardi puhul tõid Võrumaa naiskodukaitsjad maavalitsusse sinilillemärke.

Müügile tulnud sinilillemärgi või käepaela ostja toetab vigastatud veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust.

Selliste väikeste žestide kaudu – tunnustades missioonidel osalenud mehi ja naisi – saab igaüks Eesti kaitsevõimet hoida ja tugevdada. Märkamine, hoolimine ja tänulikkus on samuti olulised,” ütles märgi ostnud maavanem Andres Kõiv.

Heategevuskampaania „Anname au!” kestab aprilli lõpuni. Naiskodukaitse vabatahtlikud aitavad sinililletoodete müügiga annetusi koguda kõikjal Eestis.

LÕUNAEESTLANE

FOTO: Maavanema reväärile kinnitavad sinilillemärgi naiskodukaitsjad Meelike Nagel ja Marina Kõiv.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva suurem tähistamine Võrumaal saab alguse tänavu suvel toimuva Võru lastefestivaliga, kuid juubelisündmusi toimub kogu maakonnas.

Teisipäeval kohtus juubelisündmuste Võrumaa laiendatud toimkond, et jagada teavet käimasolevatest ettevalmistustest.

Vabariigi 100. sünnipäevale on lisaks lastefestivalile pühendatud tuleval aastal Võrus peetav Uma Pido, Urvastesse Tamme-Lauri tamme juurde saja tamme allee rajamine, ka Võhandu 100-kilomeetrine maraton on järgmisel aastal tähtpäeva-teemaline.

„Mida igaüks saab Eesti 100. sünnipäeva oodates teha, on püstitada oma kodu hoovi lipumast või veenduda, et tema maja küljes on lipuvardahoidja,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv. „Kui me ühiselt – peaaegu rituaalselt – Eesti riigi lippu au sees hoiame, saame loodetavasti veel kaua seda vabariigi aastapäevadel ning muudel pühadel heisata.”

„Praegu ei ole veel selge see, kuidas tuleva aasta 24. veebruaril kogu Võrumaa avalikus ruumis sündmusest osa saab,” rääkis EV 100 Võrumaa toimkonna kontaktisik Eveli Kuklane. „Kõik uued ideed ja algatused on endiselt väga oodatud.”

Oma kingituse või sündmuse saavad Eesti sünnipäevaks teha kõik kogukonnad, aktiivsed inimesed või organisatsioonid. Kõik planeeritavad kingitused ja sündmused võiks lisada EV100 kodulehele ev100.ee. Nii saab see osaks EV100 programmist ja on nähtav kõigile huvilistele.

Lõunaeestlane

Võru maavanem Andres Kõivu hinnangul tuleks kaitseväe Nursipalu harjutusväljaku tuleviku osas leida poliitiline kokkulepe.

„Nursipalu alale saab luua nii Keretü looduskaitseala, kui ka sihtmärgiala sõjaliseks väljaõppeks,” lausus Kõiv.

Tema hinnangul pole mõtet Nursipalu osas lihtsalt sõnu teha, sest lakkamatu vastandumise tulemusel kaob võimalus dialoogiks. „Pean seda kõige halvemaks variandiks, mille tulemusena kaotavad kokkuvõttes kõik osapooled,” lausus Kõiv.

Maavanema sõnul on võimalik kompromisslahendus, mis arvestab mõlema poole ja ka kogukonna huve. „On aeg aru saada, et inimesed on lõputust vastasseisust väsinud,” lisas ta.

Järeleandmisi peaksid Kõivu kinnitusel tegema kõik osapooled. „See aga eeldab, et vastandamine lõpetatakse ning hakatakse otsima kompromisse,” lisas ta.

Hea algus oleks juba see, kui riigikogus suudaksid riigikaitsekomisjon ja keskkonnakomisjon Nursipalu tuleviku osas ühise nägemuse kokku leppida.

Lõunaeestlane

Võru maavanem Andres Kõiv rõhutas kohtumisel riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Raivo Aegiga politsei ja kogukonna vahelise koostöö olulisust.

Kõiv andis neljapäeval maavalitsust külastanud Aegile ülevaate maakonna turvalisuse tegevuskava täitmiseks tehtavast tööst, toonitades, et juba ainuüksi avatum hoiak ja suhtlus kasvatavad inimeste usaldust politsei vastu.

„See omakorda hõlbustab korravalvurite tööd ja parandab inimeste turvalisust,” lausus Kõiv.

Raivo Aegi sõnul tähendab turvalisus ennekõike elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus ja kaitstus kõigis situatsioonides.

„Turvalisuse kujundamisel muutub üha tähtsamaks politsei ja kogukonna koostöö, mis võimaldab ühest küljest personaalsemat tähelepanu inimeste turvalisusele, teisalt vähendab sellele tehtavaid kulutusi,” lausus Aeg.

Lõunaeestlane

Võru maavanem Andres Kõivu sõnul hakatakse Võrumaa ühistransporti järgmisel aastal korraldama Tartust, mis võib kaasa tuua liinivõrgu koomale tõmbamise.

 

Maavalitsuste kinnipaneku järel hakkab tuleval aastal Kõivu andmeil Võrumaa liinivõrku korraldama maanteeamet oma Tartus asuvast regioonikeskusest, kust juhitakse lisaks ka Põlva, Valga, Tartu ja Jõgeva maakonna bussiliine.

Tsentraliseerimine võib Kõivu hinnangul kahjustada Võrumaa bussisõitjate huve. „Viie maakonna vaates ei pruugi väiksemad nurgad enam kätte paista, samas suureneb kindlasti kiusatus hakata kokku hoidma sealt, kus vähem reisijaid,” ütles Kõiv.

Maavanema sõnul on see väljavaade hirmutav, sest viie maakonna üleselt plaane tehes on kaotajaks ennekõike kaugete külade inimesed. „Hajaasustusega piirkonnas, kus liinikilomeetreid on palju, aga sõitjaid vähe, on iga ärajääv bussiühendus suur probleem,” lausus Kõiv.

Ülejärgmisest aastast peaks vastutus ühistranspordi korraldamise eest maanteeameti käest üle minema omavalitsustele.

Kõivu sõnul on lahenduseks see, kui omavalitsused haaravad juba praegu initsiatiivi ning alustavad ise ühistranspordi korraldamisega, et hoida ära suurem kahju, mis võib tsentraliseerimisest sündida.

Lõunaeestlane

Võru maavanem Andres Kõivu kõne Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsert-aktusel Võru Kandles 22. veebruaril 2017.

Austatud külalised!

Täna tähistame Eesti riigi 99. sünnipäeva.

99 aastat tagasi loeti Eestimaa linnades ette Maapäeva vanematekogu koostatud „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Muuhulgas ütles see järgmist: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida!“ Tsitaadi lõpp.

Õnneks pole 99 aastat hiljem midagi muutunud. Ehkki meie selja taha jääb palju õnnestumisi ning mitmeid ebaõnnestumisi, on tulevik meie jaoks samavõrra lootusrikas. Me oleme endiselt vabad ise otsuseid langetama ja oma valikuid juhtima.

Üks küpse Eesti iseseisvaid otsuseid on olnud riigireformi läbiviimine ning maavalitsuste kaotamine. Kõige muu hulgas tähendab see seda, et tänane üritus on viimane omataoline, mille korraldamist maavalitsus eest veab. Loodan, et Võrumaa omavalitsused hoiavad selle traditsiooni elus ning samavõrra elus hoiate te ka Võru maakonda. Aga sellest kõigest pisut hiljem…

On väga loomulik, et ajal, mil riik reformib kogu oma senist regionaalset korraldust, muutume me murelikuks. Võrumaa on Eesti kõige kaugem piirkond. Tallinna poolt vaadates. Siin ei ole sadamat, reisirongiühendust ega lennujaama. Siit kulub pealinna ja tagasi sõiduks praktiliselt terve tööpäev. Seetõttu ongi meil, võrukatel, eriline põhjus muretsemiseks. Maakonna ja kohaliku omavalitsuse taset puudutavate otsuste mõju tunnetame meie siin kõige teravamalt: mis täpselt läheb, mis jääb; milline töökoht säilib, milline kaob; milline teenus ümber kujundatakse, milline riiklik ülesanne liigub maakonnast pealinna, milline tuleb juurde. Iga detail on meie jaoks ülioluline.

Ka mina jagan muret Võrumaa tuleviku pärast, kuid mõistan samas, et targalt juhituna toovad need muutused kaasa parema homse. Jah, muutuseid tuleb juhtida. Ka meie peame olema aktiivsed osalised riigireformi kujundamisel, et inimesed, kelle ees me vastutame, ei peaks omal nahal meie tegematajätmisi tunda saama.

Võru Maavalitsuses töötab täna 27 inimest, kelle ülesanded ulatuvad seinast-seina. Nende 27 hulgas on inimesed, kes korraldavad Võru maakonna tantsu- ja laulupidu; inimesed, kes juhivad maakonna strateegilisi investeeringuid; inimesed, kes aitavad õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamisel; inimesed, kes nõustavad välismaal abiellujaid vajalike dokumentide osas; inimesed, kes korraldavad lapsendamist; inimesed, kes viivad läbi regionaaltoetuste jagamist ja täidavad veel paljusid-paljusid teisi ülesandeid.

Võru Maavalitsus on võtnud muutuste keskel aktiivse hoiaku. Me teame, et kui Võrumaa ise käimasoleva aasta jooksul enda eest ei seisa, ei tee seda ka mitte keegi teine.

Oleme viimastel aastatel teinud Vabariigi Valitsusele, ministeeriumitele ja ametkondadele erinevaid ettepanekuid, et Võrumaa potentsiaal saaks realiseeruda. Mitut neist kordame nagu mantrat usus, et ka tilkuv vesi võib kivisse augu uuristada. Kordan osasid neist ettepanekutest ka siin. Et ka teie, head külalised, saaksite neile ideedele oma energiaga hoogu juurde anda. Nendel algatustel, mille taga me ühiselt seisame, on suurem eluvõimalus kui nendel, mida me üksikult püüame edasi viia.

Esiteks. Riigi- ja haldusreformi käegakatsutav tulemus peab olema tugevamad piirkonnad. Tuleviku ehitamisel ei tohi ehmuda tänastest raskustest. Riik ning me ise peame usaldama kohalikku initsiatiivi ja võimekust. Meie teame, mis Võrumaale on vajalik. Otsustustasandi tsentraliseerimine nõrgestab regioone, kohaliku tasandi tugevdamine tugevdab aga kogu Eestit.

Teiseks. Kui riik planeerib tegevusi, siis riigi käes on seadusloome hoovad oma otsuste elluviimiseks. Kui kohalik kogukond planeerib, siis ainuke võimalus oma mõtteid riiklike otsusteni viia, on lõputult rääkida. Ja kui erakond juhtub olema vale, pole jutustki kasu. Kohaliku tasandi tegelik tugevdamine eeldab, et seaduse tasandil lepitaks kokku mehhanismides, kuidas madalama tasandi arukad initsiatiivid poliitilisteks otsusteks moonduvad. Riik peab looma lahenduse riiklike ja kohalike tegevuskavade vastastikuseks sidustamiseks. Tarkus ei ole ainult Põhja-Eesti valitud peades. Eestis on lõputu hulk tarkust, mida ei osata rakendada.

Kolmandaks. Sihtasutus Võrumaa Ettevõtlusalad tuleb asutada kas koos riigiga või ilma. Kahjuks on riik juba öelnud: tema tööstusaladega tegeleda ei soovi. Hoopis mõjusam meede ettevõtluse arendamiseks näib olevat riigi üüripindade ehitamine. Seetõttu ongi kogu vastutus ettevõtluse meelitamiseks kohalike omavalitsuste kätes. Magavale kassile hiir suhu ei jookse. Ma ei väsi kordamast: Võrumaal peab olema kaasaegseid ettevõtlusalasid ning struktuur, mis neid opereerib.

Neljandaks. Kiire ja tasukohane internet peab hajaasustusega piirkondades olema kättesaadav. Kiire internet on tõsine probleem, mida aruande-usku pealinnas ei nähta. Et lõpeks vaidlus erinevate tehnoloogiate võimekuse üle, oleme teinud ettepaneku viia Võrumaal Antslas läbi pilootprojekt õhu teel leviva kiire interneti võimekuse testimiseks ehk ühe testmasti püstitamiseks. Ma olen veendunud, et see õigustab ennast nii hinna kui kvaliteedi poolest. See samm oleks eelduseks, et ülikiire internet jõuaks ka tegelikult igasse kodusse. Nii Võrumaal kui Põlvamaal või Saaremaal.

Viiendaks. Oluline on kauba transpordi võimaluste arendamine raudteel. Nagu öeldud, pole meil sadamat, lennujaama ega toimivat raudteeühendust. Üksiainu Sõmerpalu tööstuslinnakus toodetakse aastas rohkem kui miljon tonni kaupu, mille logistikaahelat Eesti ära kasutada ei suuda. Võrumaal on puidusektoris suur kasvuvaru, kuid potentsiaali realiseerimiseks tuleb avalikul sektoril teha, mis on avaliku sektori kohus – sh parandada ääremaalisest asukohast tingitud tõkkeid transpordiühendustes.

Kuuendaks. Viimase kümne aasta jooksul on Võrumaal tegutsevates riigiametites kadunud jäädavalt iga neljas töökoht. Maavalitsuse likvideerimine annab sellesse statistikasse jätkuvalt tubli panuse. Seetõttu on hädavajalik, et riigi plaan kolida Tallinnast välja erinevaid ametiasutusi, jõuaks kiiremas korras tegudeni. Kohe. Mitte kolme ega viie ega kümne aasta pärast. Samuti peab riigiametnike kaugtöövõimaluse soodustamine jõudma tegudesse, mitte piirduma jutuga.

Tänase pidupäeva puhul ma rohkemate teesidega teid ei kurna. Tahan öelda, et maavalitsus töötab kuni 31. detsembrini selle nimel, et meist jääks maha elujõulisem Võrumaa. Aitäh kõigile maavalitsuse töötajatele, kes on teinud oma tööd hingega ning kelle silmis pole sära tuhmunud ka nüüd, mil paremat Võrumaad tuleb ehitada iseennast likvideerides. Need samad tänusõnad kõlagu ka kõigile neile 139 inimesele kohalikes omavalitsustes, kes töötavad liituvas või liidetavas vallas ning kelle jaoks võib tulevik olla samavõrra ebaselge.

Aitäh Antsla, Urvaste, Sõmerpalu, Võru, Lasva, Orava, Vastseliina, Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste inimestele, kes suutsid eelmisel aastal koostööd tehes jõuda ühinemislepinguteni. Ma hindan väga teie tehtud tööd, sest see ei olnud kerge teekond. Visioone tuleviku-Võrumaast oli alustades rohkem kui liituvaid omavalitsusi. Ka minu soov näha haldusreformi tulemusena ühte suurt Võrumaad, ei realiseerunud. Aga ka tänane tulemus on hea, sest ehkki ühel või teisel puhul on emotsioonid tuliselt põlenud, on kogukonnad tegelikult valmis koostööks. Ma näen, et inimestel on soov just nendes kujunenud omavalitsustes ühiselt panustada ning see ongi peamine.

Mul on väga hea meel, et haldusreformi järel täieneb Võru maakond Orava vallaga. Oleme viimase poolaasta jooksul Orava valda lähemalt tundma õppinud ning näinud, et ehkki tegu pole suure vallaga, on selle kokkuhoidvus ja vaimsus see, mida ihaldada. Tere tulemast Võrumaale!

Ka Setomaa valla moodustamise üle on mul hea meel. Küsimus seto valla moodustamisest pingestas kogu Võrumaad. Nüüd, mil Värska, Mikitamäe, Meremäe valla ja Luhamaa nulga rahvas on oma sõna öelnud, pole enam põhjust rusikatega vehkida. Territooriumi loogilise haldusjaotuse seisukohalt on kõige mõistlikum, kui Setomaa vald asub tulevikus Võru maakonna koosseisus. Selle eest kavatsen ma seista.

Ma usun, et Võrumaal on haldusreform aset leidmas ilma suuremate segadusteta ja avatumalt kui nii mõnelgi pool mujal. Tänu selle eest kuulub paljudele inimestele, aga tahaksin eraldi välja tuua omavalitsuste liidu juhatuse esimeest Mailist, kes oma professionaalsel, põhjalikul ja tasakaalukal moel on seda protsessi suunanud ja toetanud. Nende kolme aasta jooksul, mis me oleme koostööd teinud, on maakonnas paljud arengud ja suured asjad juhtunud just tänu Sinu toetusele ja suurele-suurele tööle. Aitäh Sulle!

Hoolimata sellest, mitu valda Võru maakonda tulevikus jääb ning mis saab praegustest maavalitsuse ülesannetest, olen veendunud, et Võru maakond aegade hämarusse ei kao. See on eeskätt teie kätes, austatud praegused ja tulevased omavalitsusjuhid. See sõltub teie otsusest, kuivõrd aktiivset maakonnatasandi koostööd olete te valmis tegema, kas lõppastmes jääb koostöö tegemist otsustama rahanumber või tahe. Asjalikke põhjuseid, miks koostööd mitte teha, on kindlasti rohkelt. Aga võimalusi, mida koostööst võita, on veel rohkem. Soovin teile tarkust selle koostöö kujundamisel.

Kokkuvõtteks. Kõigi nende muutuste keskel on oluline meeles pidada kolme põhimõtet:

Esiteks. Südant ei tohi kaotada. Me ei tohi unustada, kes me oleme ja kuhu kuulume. Kui me seda väärtustame, jääme alles.

Teiseks. Oma ajalugu ja traditsioone peame me ise hoidma: vanu kohanimesid, kultuuri, mälu, kombeid ja keelt.

Kolmandaks. Muutusi peab juhtima. Kui me oleme muutuste ajal passiivsed, otsustavad teised meie eest.

Eesti sünnipäeval saame öelda, et riik on tugev, kui ta on tugev meie südames. Siin, täna saame sama öelda ka Võrumaa kohta. Ta on tugev siis, kui ta on tugev meie südames.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva, olge hoitud!

FOTO: Margus Muts

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon tegi valitsusele ettepaneku liita 5000 elaniku piiri alla jäänud Antsla-Urvaste ja Vastseliina-Orava vald loodava Võhandu vallaga.

Antsla ja Urvaste vallas elas aasta alguse seisuga kokku 4649 inimest ning maakonna teises servas ühinevates Vastseliina ja Orava vallas kahe peale kokku 2690 inimest.

Kuna kumbki uus ühendus ei täitnud aastavahetuseks 5000 elaniku nõuet, ei jätnud seadus piirkondlikule reformikomisjonile teist võimalust, kui teha valitsusele ettepanek algatada valdade sundliitmine. Seda esmaspäeval Põlvas kogunenud komisjon ka tegi.

Maavanem Andres Kõivu sõnul otsustati teha valitsusele ettepanek, et nii Antsla-Urvaste kui ka Vastseliina-Orava liidetaks Võhandu vallaga, mille moodustavad Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald.

Kuue Võrumaa ja ühe Põlvamaa valla ühinemise korral tekiks Võrumaa suurim omavalitsus, kus 1. jaanuari seisuga elas 15 639 inimest. Juhul kui Meremäe volikogul peaks õnnestuma nurjata valla plaanitav lisamine Setomaa valla koosseisu ning ka nemad liidetaks selle kooslusega, suureneks elanike arv 16 700ni. Võrdluseks: Võru linnas elas 1. jaanuaril 12 367 inimest.

Antslal lootus erisusele

Siiski pole taolise supervalla loomine otsustatud, sest Antsla-Urvaste ühendvald loodab saada valitsuselt erikohtlemise ning jätkata iseseisvalt.

„Kuna nad 5000 elaniku kriteeriumi ei täida, tehti küll ettepanek liita Antsla Võhandu vallaga, kuid ääremärkusega, et nad võiksid jätkata iseseisvalt,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele.

Maavanema sõnul algatab vabariigi valitsus küll sundliitmise protsessi, kuid omavalitsustel on võimalik selle käigus tõestada, miks neil iseseisvalt jätkates parem on ning kuidas nad tagavad teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse.

Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp on varem Lõunaeestlasele kinnitanud, et sellist erisust kindlasti taotletakse ning mitteametlikult on valitsuse liikmed Antsla eraldijäämist ka toetanud.

„Antsla, Urvaste liitumisel on tänapäevases mõistes jätkusuutlik omavalitsus olemas,” lausus Müürsepp.

Orava tuleb ühendada Võrumaaga

Seevastu Vastseliina ja Orava ühendvald on oma kokku 2690 elanikuga kaugel võimalusest saada erisus ning jätkata iseseisvalt. Seetõttu ootab neid Kõivu kinnitusel ees ühinemine Võhandu vallaga, kellega on varem ka liituda soovitud.

See toob maavanema sõnul kaasa vajaduse viia mustkatte alla Hänikese-Lepassaare umbes kuue kilomeetrine teelõik, et tagada Orava inimestele parem ühendus vallakeskuseks saava Võru linnaga.

Meremäel püütakse liituda Võhanduga

Kuigi reformikomisjon tegi esmaspäeval ettepaneku liita Meremäe vald loodava Setomaa vallaga, mis jääb Põlva maakonna koosseisu, lubab Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares igal juhul selle otsuse vastu võidelda.

„Meremäe volikogu on mitmel korral andnud selge sõnumi, et me soovime ühineda Võrumaa omavalitsustega ning jääda Võru maakonna koosseisu,” lausus Vares Lõunaeestlasele. „Millise mandaadi alusel otsustas komisjon eirata Meremäe volikogu soovi?”

Varese sõnul on Meremäe vald valmis pöörduma ka kohtu poole, et taotleda õigust liituda Vastseliina ning sedakaudu Võhandu vallaga.

Arved Breidaks

SAMAL TEEMAL:

Komisjon: valitsus võiks moodustada Setomaa valla

Meremäel koguti 217 allkirja Vastseliinaga liitumise poolt