Eesti inimesed tarbisid 2016. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 9,9 liitrit absoluutalkoholi, mida on kuus protsenti vähem kui 2015. aastal. Alkoholitarbimine vähenes neljandat aastat järjest.

„Enamiku joogiliikide tarbimine vähenes möödunud aastal ja kõige kiiremini vähenes kange alkoholi ja lahjade segujookide tarbimine,” ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

„Alkoholitarbimise vähenemist on soosinud kõrgemad jaehinnad, sest tarbimine on enamasti sõltuv hinnatasemest ja alkohoolsete jookide jaehinnad tõusid 2016. aastal 6,7 protsenti. Kuid kindlasti on olnud oluline mõju ka ühiskonnas alkoholipoliitika teemal toimunud avalikul arutelul.”

2016. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 9,9 liitrit (-0,6 liitrit), millest kanged alkohoolsed joogid, sh viin moodustasid 3,6 liitrit, õlu 4,2 liitrit, viinamarjaveinid 1,6 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,5 liitrit.

Kõige enam vähenes aastaga kange alkoholi tarbimine (5%) ja viina tarbimine (13%). Õlle tarbimine vähenes aastaga 3 protsenti.

Alkohol hästi kättesaadav

Alkohol on Eestis kergesti kättesaadav ja alkoholimüügilubade arv kasvab. Kehtivate alkoholimüügilubade arv on tõusnud 2017. aasta mai alguseks 7850-ni võrreldes 7296 müügiloaga 2015. aastal.

Tekkinud on piiriülesed ostud Lätist, mis lisasid Eesti alkoholitarbimisele eelmisel aastal 0,8 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanu kohta.

Väheneva tarbimise tingimustes on Eesti elanike suhtumine alkoholitarbimisse muutunud sallivamaks, kuid valdav osa inimestest toetab endiselt piirangutega alkoholipoliitikat. 70 protsenti küsitlusele vastanutest hindas, et Eesti elanike alkoholitarbimist tuleks vähendada.

Kõige olulisemateks alkoholiga seotud probleemideks hinnati endiselt alkoholijoobes sõidukijuhtimist, kodust vägivalda ning laste ja noorte alkoholitarbimist.

LÕUNAEESTLANE

Eesti-Läti piiril Valkas ja Iklas alkoholikauplust Alko1000 pidav, Eesti omanikele kuuluv SIA ET Invest avas märtsis uue kaupluse Võrumaa külje all Apes.

Apes seati Alko1000 pood sisse linnakese keskuses asunud endises toidukaupluses, kus pakutakse sama sortimenti ja hinnataset, mis ettevõtte teistes poodides Valkas ja Iklas.

Mõniste valla naabruses Apes kaupluse avamisega püüabki ettevõte ostlejaid Võrumaalt, kes seni on odava alkoholi järel Valkas käinud. Kui Võru ja Valka vahel on kilomeetreid umbes 75, siis Võrust Apesse on maad 50 kilomeetrit.

Arved Breidaks

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tunnustas teisipäeval tegusamaid alkoholikahjude vähendajaid igast maakonnast.

„Tänaseks on arusaam sellest, et ühiskond peab astuma samme tervema alkoholikultuuri poole, üldlevinud. See ei ole juhtunud niisama, vaid ikka meie süsteemse teavitustöö ja ühiste jõupingutuste tulemusena,” rääkis Ossinovski.

„Tugevam alkoholipoliitika ei ole keelu, vaid vabaduspoliitika. Me tahame anda inimesele rohkem vabadust alkoholi tarbimisel. Vabadust otsustada ilma pealetükkiva reklaamita ja osta toiduaineid alkoholiga kokku puutumata. Tegelikku vabadust tarbimisel, vabana alkoholisõltuvusest,” lisas minister.

Tänavu tunnustatud tervisedendajad

Harjumaa – Riina Raudne, Terve Eesti Sihtasutuse asutaja
Hiiumaa – Ingrid Purge, MTÜ Samaaria Eesti Misjon Hiiumaa Turvakodu pikaaegne juht
Ida-Virumaa – Avo Kiir, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku õpetaja
Jõgevamaa – Elmo Krumm, Pisisaare Spordikeskuse juhataja
Järvamaa – Olesya Zdobnykh, nõustaja
Läänemaa – Varje Ojala-Toos, Lihula vallavanem
Lääne-Virumaa – Annela Floren, PPA Ida Prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik
Põlvamaa – Katrin Satsi, PPA Lõuna Prefektuuri Põlva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse piirkonnavanem
Pärnumaa – Toomas Kask, Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskuse projektijuht
Raplamaa – Elari Hiis, Käru vallavanem, Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse aseesimees
Saaremaa –  Anu Vares, Kuressaare linnavalitsuse arendusnõunik
Tartumaa – Peeter Rehema, PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemspetsialist
Valgamaa – Tatjana Laadi, perearst
Viljandimaa –  Kaspar Taimsoo, sportlane
Võrumaa –  Elar Sarik, PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse piirkonnapolitseinik

Sotsiaalministeerium alustas tervisedendajate riikliku tunnustamisega 2012. aastal. Vastavalt eelmise aasta prioriteetsele teemale tunnustati tänavu tegusamaid alkoholikahjude vähendajaid.

Lõunaeestlane

FOTO: Olev Mihkelmaa

Valitsus kinnitas neljapäeval alkoholi kättesaadavust ja reklaami piirava eelnõu ning saatis selle riigikokku.

Eelnõu kohaselt soovib valitsus vähendada alkoholi avalikku eksponeerimist kauplustes, kus need joogid peavad edaspidi olema paigutatud teistest eraldi ning ei tohi olla märgatavad õuest.

„See nõue puudutab eeskätt poode, mis paigutavad alkoholi müügipakendeid akendele või kelle puhul on alkohol muul viisil eksponeeritud väljapoole müügisaali,” ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Lisaks kehtestatakse piirangud üle 450-ruutmeetrise müügipinnaga kauplustele, kus alkohol ei tohi olla nähtav mujalt müügisaalist vaadates.

Reklaam olgu kurb ja üksluine

Edaspidi peab alkoholireklaamis sisalduv teave olema minimalistlik, keskenduma tootele ja olema esitatud positiivse õhkkonna kirjeldamiseta.

Keelatud on mis tahes viited alkoholi positiivsele mõjule ja alkoholitarbimise seostele tähtpäevade ja sündmustega.

Sotsiaalmeedias keelatakse alkoholikäitlejate poolt tehtav alkoholireklaam täielikult, välja arvatud ettevõtete endi veebilehel.

Eelnõuga keelustatakse ka alkoholi välireklaam ning pikendatakse kellaajalist reklaamipiirangut raadios ja teles kella 21-lt 22-ni. Alkoholireklaami ei tohi esitada ka ajakirjade lisaväljaannete esi- ja tagakaanel.

Poodides keelatakse alkoholi degustatsioonid ja happy hour ehk võimalus pakkuda mingitel tundidel alkoholi tavapärasest soodsamalt. Samuti ei tohi alkohoolse joogi multipakendi ostmine olla soodsam kui üksiku joogi ostmine.

Juriidiliste isikute puhul hakkab reklaamiseaduse rikkumise trahvi ülemmäär olema 50 000 eurot.

Eelnõu vastuvõtmisel Riigikogus jõustub see täies ulatuses 1. jaanuarist 2018.

Lõunaeestlane

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitas valitsusele eelnõu, millega keelataks alkoholireklaam sotsiaalmeedias ning alkoholi multipakenditele tehtavad hinnaalandused.

Kolme valitsuserakonna esindajad leidsid, et kui varem ei plaanitud alkoholireklaami internetikanalites piirata, tuleb sotsiaalmeedia suurt populaarsust silmas pidades alkoholi reklaam seal keelustada.

„Arvestades sotsiaalmeedia kasvavat mõju, otsustasime keelata alkoholireklaami sotsiaalmeedias täielikult,” kinnitas Ossinovski.

Poeaknast ei tohi alkoholi näha olla

Samas leevendati eelnõus müügipiiranguid väikepoodidele. „Alkohoolsed joogid peavad edaspidi olema teistest kaupadest eraldi ega tohi olla nähtavad õuest. Küll aga ei kohusta uus kord väikepoode alkoholi müügisaalis seina taha peitma,” jätkas Ossinovski.

Alkoholiosakonna seinaga eraldamist hakatakse nõudma üksnes suurpoodidelt, kus on üldpinda ehk müügi- ja laopinda enam kui 600 ruutmeetrit. Ka loobuti alkoholimüügi keelust tanklapoodides.

Juriidiliste isikute puhul hakkab reklaamiseaduse rikkumise trahvi ülemmäär olema 50 000 eurot. Trahvide ülemmäärasid suurendatakse juriidilistele isikutele ka alkoholiseaduses.

Eelnõus sisalduvad muud piirangud alkoholireklaamile

• Reklaamides lubatakse edastada vaid neutraalset teavet (sealhulgas välistades inimeste näitamist, atmosfääri kirjeldamist ja lugude jutustamist);

• Keelustatakse välireklaam, pikendatakse kellaajalist reklaamipiirangut raadios ja teles kella 21-lt 22-ni, keelatakse alkoholireklaam ajakirjade lisaväljaannete esi- ja tagakaanel jm;

• Keelatakse alkoholi degustatsioonid poodides ja happy hour ehk võimalus pakkuda mingitel tundidel alkoholi tavapärasest soodsamalt. Samuti ei tohi alkohoolse joogi multipakendi ostmine olla soodsam kui üksiku joogi ostmine.

Eelnõus karmistatakse ka müüjatele kehtestatud nõuet tuvastada alkohoolsete jookide ostja vanus. Seadusemuudatusega lubatakse kontrollostud nii alaealistele alkoholimüügi keelu täitmise kontrollimiseks kui ka salaalkoholi müügi tuvastamiseks.

Eelnõu vastuvõtmisel riigikogus jõustub see 1. jaanuarist 2018.

Lõunaeestlane

Eesti ja Läti alkoholiaktsiisi kärisev vahe viib Läti poodidesse 4-5 protsenti Eesti alkoholiturust, mis rahandusminister Sven Sesteri sõnul pole probleem.

„Suurusjärk on kuskil 4-5 protsenti, mis on arvestatud tõesti piirikaubandusele,” sõnas Sester.

Piirikaubandus on üks kolmest aluskomponendist, mida ministri sõnul aktsiisipoliitika kujundamisel aluseks võetakse. Lisaks sellele arvestatakse aktsiisi mõju inimeste tervisekäitumisele ning salaturule.

Arvestades Eesti keskmise palga kasvu, on Sesteri sõnul tarvilik alkoholi hinda tõsta. „Me ei tohiks tekitada olukorda, kus alkohol aja jooksul muutub lihtsalt odavamaks meie jaoks,” lausus ta. „Me ei peaks kurvastama selle üle, et alkohol ajas kokkuvõttes kallimaks muutub.”

Vaatamata sellele, et alkoholi kallinemine soodustab piirikaubandust ja salaturgu, pole Sesteri kinnitusel praegu põhjust karta, et see Eesti riigieelarvet oluliselt ja prognoosimatult mõjutaks.

Keskerakonna, SDE ja IRLi valitsusliit on otsustanud tõsta õlleaktsiis järgmise aasta juulist 65 protsenti 13,7 sendini liitrist. Aastaks 2020 kavatsetakse õlleaktsiisi kergitada praegusega võrreldes üle kahe korra 22,09 sendini liitri pealt.

Peaminister Jüri Ratas on varem Lõunaeestlasele selgitanud, et uus valitsus on seadnud eesmärgiks muuta alkoholipoliitika inimeste tervist säästvamaks, mille nimel tõstetakse aktsiisi ning kavandatakse alkoholireklaami piiramist.

„Õlle aktsiis võrreldes kange alkoholi aktsiisiga on kogu aeg olnud väga tugevalt parlanksist väljas selles osas, et õlleaktsiisi osakaal protsentuaalselt on väga väike võrreldes kange alkoholi aktsiisi osakaaluga näiteks ühikus pool liitrit või liiter,” rääkis Ratas. „Ma arvan, et seda tuleb muuta.”

ASi A Le Coq juhataja Tarmo Noop on varem prognoosinud, et valitsuse planeeritav õlleaktsiisi tõus kahekordistab piirikaubandust.

„Juba praeguste hindadega ja tänasel päeval on kuus protsenti õlleturust kolinud Lätti. Sel aastal kingime lätlastele 18 miljonit eurot maksutulu, järgmine aasta see number kahekordistub ning sõltuvalt uutest aktsiisimääradest piirikaubandus Lätiga hoogustub veelgi,” rääkis Noop Lõunaeestlasele.

Piiril hakkab elu edenema

Kuigi piirikaubandusest lõikavad kõige rohkem kasu Lätis tegutsevad alkoholimüüjad ning Läti riik, näeb suurenevad alkoholirallis oma võimalust ka Valga linn.

„Ma olen naljaga pooleks öelnud, et see on Eesti regionaalpoliitiline meede number üks Lõuna-Eesti suhtes,” on Valga linnapea Kalev Härk varem Lõunaeestlasele rääkinud. „Uskumatult palju inimesi Põhja-Eestist, Soomest on leidnud tee Valkasse läbi Valga.”

Linnapea sõnul on tänu soodsat alkoholi otsivatele turistidele märgata teenuste tarbimise kasvu ka Valgas. „Ma kutsun üles meie ettevõtjaid mõtlema selle peale, et me võiksime sellele grupile, kes nüüd on siia leidnud tee ja kes leiab, et siin võiks tegelikult tihedamini käia, pakkuda ka lisateenuseid,” sõnas Härk.

Vaata intervjuud Sven Sesteriga järgnevast videost.

Arved Breidaks