Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eesti kaljuronimise karikasarja 2023 võitjad. Foto: ronimisliit.ee

Nädalavahetusel peetud Eesti Ronimisliidu pidulikul aastalõpuüritusel anti üle võidukarikad sportronimise Eesti karikasarja võitjatele. Meeste arvestuses tegi parima tulemuse Keit Nurga ja naistest Anu Hark. Neljast etapist koosnevas karikasarjas osalesid sportlased üheksast klubist üle kogu Eesti.

Kõiki ronimisdistsipliine hõlmav sari nõudis sportlastelt mitmekülgseid oskusi ja head treenitust. Keit Nurga sõnul tuli üldvõit talle meeldiva üllatusena ning motiveerib treeningutel veelgi enam pingutama.

Teise koha saavutas meestest Aleksandr Šorikov ning kolmanda Märt Toots (Kivi Ronimisklubi).  Naiste arvestuses võttis teise kohta Maria Magdalena Heiling (Ronimistehas) ning kolmas oli Kristiina Toots (Kivi Ronimisklubi).

Eraldi arvestust peeti ka alla 16-aastastele noortele, kus noormeeste arvestuses kuulusid esikolmikusse Erki Pranno (TuleRoni Ronimisklubi), Otto Kravik (Ronimistehas) ning Markus Vlassov (Ronimistehas). Neidude võitja oli Elly Levin (Kivi Ronimisklubi), teise koha sai Halliki Hiir (Kivi Ronimisklubi) ning kolmanda Anita Jermohhin (Kivi Ronimisklubi).

Sportronimine on ka Eestis kiiresti populaarsust kasvatav olümpiaspordiala, mis koondab enda alla kolm eraldi distsipliini –  boulderingi ehk rahnuronimist, kus sportlased peavad kuni 4 meetri kõrgustel keerulistel ronimisradadel jõudma kõrgeima ronimisnukini, liidronimist ehk raskusronimist, kus sportlased ronivad köisjulgestuses kõrgeid ronimisseinu ning kiirusronimisest, kus sportlastel tuleb kindla asetusega 15m kõrgusel ronimisseinal võimalikult kiiresti lõppu jõuda.

Eesti spordiregistri andmetel on Eestis juba 1100 registreerunud ronimissportlast ning lisaks külastab avatud ronimishalle vähemalt sama palju harrastajaid. Paljudes koolides on ronimissein vahetunni liikumisseinaks. Avalikud kõikidele kasutatavad ronimishallid on nii Tallinnas kui Tartus ja Hiiumaal. Klubiga liitudes saab regulaarselt ronimissporti harrastada ka Rakveres, Kadrinas, Tapal, Võrus ja Märjamaal.

Eesti Ronimisliidu presidendi Kristiina Tootsi sõnul on lähiaja ronimisspordi suurimateks väljakutseteks rahastuse kaasamine erinevatel rinnetel – nii kohalikul tasandil kui üle-eestilisel. Raha vajavad uued ronimiskeskused või keskuste laiendused. Näiteks on Pärnus tekkinud juba väga aktiivne kogukond, mille liikmed peavad käima treenimas kas Märjamaal või Riias. Eestis on kohti, kus saab väga hästi treenida boulderingi distsipliinis, kuid puudu on olümpia standarditele vastavad 15-meetrised ronimiskeskused.

„Kui need ühel hetkel kerkivad, siis usun, et ronimissport läbib uue kasvubuumi. Praegu on näha, et harrastajaid on piisavalt. Aeg on küps,” sõnas ta.

Üle-eestilises mõttes on ronimisspordi areng seotud üldiselt sellega, mida Ronimisliit saab ära teha. Võrreldes teiste vanade sportidega on uutel spordialadel, nagu ronimissport, vähem tulemusi ette näidata ja seega vähem tähelepanu ning rahastust.

„Näiteks Eesti rahvuskoondist treenib ja käib võistlustel kaasas üks vabatahtlik treener, kes katab tihtipeale oma kulud ise.  Sama on seis ka kogu MTÜ juhtimises. Pikas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik. Sponsorite ja toetajate abil saaksime hoida meie spordi arenemas ning selle toel seada ka suuri eesmärke, milleks on Eesti esindamine olümpiamängudel.”

2024. aastal on ronimisspordis toimumas eraldi 4-etapiline noorte karikasari, mis laiendab oluliselt ronimisvõistluste geograafiat. Noortesari viib võistlejad Kadrinasse, Tartusse Hiiumaale ja Märjamaale. Eesti noorte meistrivõistlused toimuvad Tallinnas ja Rakveres.

Algaval hooajal jätkub ka täiskasvanute 4-etapilise karikasarja korraldamise traditsioon. Etapid toimuvad Hiiumaal, Tartus ja Tallinnas. Eesti meistrivõistlused toimuvad Tartus, Tallinnas ja Rakveres. ###

Lisainfo: www.ronimisliit.ee, www.facebook.com/ronimisliit

Viimased uudised