Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

keskmine palk

Eesti, Läti ja Leedu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) ootavad tänavu stabiilset majandusaastat ning kuigi alanud aastaks prognoositakse Balti riikides 3-4-protsendilist majanduskasvu, ei ole VKE-de optimism aastaga märgatavalt kasvanud, näitab SEB-panga uuring.

Üle 4200 Eesti, Läti ja Leedu ettevõtte seas läbiviidud uuringu Baltimaade ettevõtlusbaromeeter (Baltic Business Outlook) kohaselt ei ole optimistide ehk vähemalt 15 protsenti käibekasvu prognoosivate ettevõtete osakaal eriti muutunud. Kõige positiivsemalt vaatavad majandusaastasse Leedu ja Eesti VKE-d, kelle seas on optimiste 13 protsenti, samas kui Lätis on see näitaja 9 protsenti. Pessimiste ehk käibelangust nägevate ettevõtete osakaal on kõige suurem Eestis (28 protsenti).

„Leedu on suutnud säilitada optimismi osas liidripositsiooni, kuid vahed on väikesed ning Balti VKE-de kindlustunne on igati hea. Eestis on märgatavat käibekasvu prognoosivate ettevõtete osakaal tõusnud aastaga kaks protsendipunkti, millele on toeks hea majandusprognoos,” ütles SEB Panga juhatuse liige, jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen. „Sektoritest kuuluvad Eestis suuremate optimistide hulka töötlev tööstus ja jaekaubandus ning pessimistide seas domineerivad samuti jaekaubandus ning majutus- ja toitlustusettevõtted. Maakondadest vaatavad lisaks Harjumaale lootusrikkalt sellesse aastasse Raplamaa VKE-d,“ märkis Leppänen. Tema sõnul on vastuolulised signaalid jaekaubandusest seotud ilmselt piirikaubanduse mõjudega.

Leedulased investeerivad ning vaatavad välisturgudele

Uuringu kohaselt keskenduvad endiselt kõige rohkem koduturule Läti VKE-d – lausa 83 protsenti. Eestis pole olukord aastaga eriti muutunud ning välisturgudele vaatab veerand VKE-dest. Kõige julgemalt on valmis välisturgudel tegutsema leedulased (34 protsenti vastanutest).

VKE-de investeerimisaktiivsuses ei ole olulisi muudatusi toimunud – investeeringuid kavandab kõigis Balti riikides ligikaudu 80 protsenti VKE-dest ning üle 30 000-euroseid investeeringuid plaanivad enim Leedu ettevõtted – 20 protsenti vastanutest, samas kui Eestis on see näitaja mulluse 13-14 protsendi tasemel. Huvitav on täheldada, et Lätis on märgatavalt vähenenud investeeringutest hoiduvate ettevõtete osakaal – 40 protsendilt 19 protsendile.

Turuhaarde kasvatamiseks ning ettevõte kasvuks vajalikku digitaliseerimist peab Eestis ja Leedus väga või üsna oluliseks ligi 60 protsenti VKE-dest ning Lätis on sama näitaja 30 protsenti.

„Innovatsioon ehk eelkõige digitaliseerimine ja uue tehnoloogia juurutamine avab ettevõtetele uusi arengusuundi ning SEB näeb, et selles vallas on VKE-del arenguruumi,” märkis Leppänen.

Viimased uudised