Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob välja, et eestlased koguvad aina aktiivsemalt, aga ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu.

Uuringust tuleb välja, et Eesti elanikud koguvad üha enam oma pensioni tarbeks ning alternatiivid pensionipõlve finantseerimiseks nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine on jäämas teisejärguliseks. Kogumise aktiivsus on viimase nelja aastaga kasvanud pea 18 protsendipunkti ning hetkel kogub pensioniks 43 protsenti Eesti elanikkonnast (2017. aastal oli vastav protsent 32 protsenti; 2016. aastal – 27 protsenti; 2015. aastal – 25 protsenti).

Lisaks ligi poolele pensioniks kogujatele plaanib 32 protsenti vastanutest tulevikus täiendavalt koguma hakata, kuid kõige aktiivsemalt asuvad säästmise kallale naised ja pensionieale lähemale jõudvad inimesed. Peamiselt kogutakse pensioniks täiendavalt summasid vahemikus 20 kuni 50 eurot (43 protsenti vastanutest), 37 protsenti aga kogub igakuiselt üle 100 euro. Kõige aktiivsemad pensioniks ettevalmistujad on kõrgepalgalised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed.

„Ühtepidi tuleks olla rõõmus, et inimesed üha enam tunnevad vajadust pensioniks kogumise järgi ja on mõistnud, et see on kõige lihtsam viis väikestest summadest kasvatada tulevikuks korralik kapital,” kommenteeris muutust SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst, „samas teeb muret, et 83 protsenti uuringus osalenutest tunnistasid, et nad ei tunne huvi oma pensioni suuruse vastu. Ehk siis kogutakse, kuid pole selget pilti, kui palju tuleks koguda pensionipõlveks, et tagada endale elamisväärne pension. Paljudel ei pruugi olla arusaama, et kogudes vaid II sambasse, ei saa unistada majanduslikult lahedast äraelamisest.“

Alla kolmandiku Eesti inimestest usub, et riik on võimeline tagama neile elamisväärset pensioni, seevastu 55 protsenti vastanutest usuvad, et saavad ise pensioni kindlustamisega hakkama. Kogumise trendi toetavad nii silmnähtavad demograafilised muutused ühiskonnas kui ka riikliku pensioni madal tase, mis kõiki kolme Balti riiki ühendab.

Leedus moodustab keskmine pension täna 236 eurot, Lätis on sama näitaja 256 ja Eestis 313 eurot. Demograafilises vaates saabub riikides raskeim hetk juba siis, kui pensionile lähevad tänased 40-aastased ning suhe tööealiste ja pensionäride vahel muutub tunduvalt suuremaks. Eestis moodustavad pensionärid praegu 26 protsenti elanikkonnast ning 2040. aastal on sama näitaja juba 40 protsendi tasemel. Lätis on vastav näitaja praegu 28 protsenti, tulevikus aga moodustavad pensionärid ühiskonnast koguni 43 protsenti; Leedus on vastavad arvud 27 protsenti ja 42 protsenti.

SEB Pensionivalmiduse uuring kaardistab Baltimaade elanike pensionialaseid teadmisi, usaldust pensionisüsteemi vastu, inimeste käitumist pensioniks kogumisel ja kindlustunnet tulevase pensioni suhtes. 2018. aasta vastanute arv on 1500, sh. Eestis võttis uuringust osa 500 inimest. Selle aasta uuringu fookus oli suunatud elanikkonna eelistustele pensionifondide ja investeerimisvaldkondade vallas ning Eesti pensionisüsteemi reformimisvajadusele.

Viimased uudised