SEB majanduskommentaar: Kõrgemad intressid, aeglasem majandus
Avaldatud: 4 mai, 2023
Mihkel Nestor. Foto: SEB Viimased kuud on endaga kaasa toonud kaua oodatud muutuse: senine pöörane hinnakasv on aeglustumas. Suureks abiks on selle juures olnud madalamad energiahinnad, ent varasemast soodsamaks on muutunud ka mitmed teised toorained, rahvusvahelised kaubaveod ja palju muud.
Kuid samal ajal on aeglasemaks muutunud ka majanduskasv. Euroala majandus kasvas käesoleva aasta alguses eelneva kvartaliga võrreldes vaid 0,1%, samal ajal kui Eesti ja mitme meie olulise kaubanduspartneri SKP isegi kahanes.
Vastupidiselt teistele majandusnäitajatele, ei tasu alanemise märke otsida intressimääradest. Inflatsiooni alla surumiseks on keskpangad olnud sunnitud ette võtma väga tempoka intresside tõstmistsükli ja see on toonud kaasa ka tagasilööke. Sellele vaatamata tuleb intressitõusudega jätkata, et pikaajalised inflatsiooniootused kontrolli alla saada. SEB prognoosi kohaselt jätkab Euroopa Keskpank intressitõusudega, mille tulemusena kujuneb peamiseks hoiuseintressimääraks 3,75%.
Kõrgemad intressimäärad ja inflatsioon on tõsiselt kahjustanud eurooplaste ostujõudu. Ent kui kaubanduses on müügimahud kahanemas, siis varem piiratud teenuste tarbimiseks valitseb endiselt tugev nõudlus. Kuigi inflatsioon on reaalpalkasid vähendanud, siis pole koroona-ajal kogunenud säästud lõplikult ära kulutatud ja annavad tarbimisele mõneks ajaks veel jõudu. Tänu sellele püsivad olud tööturul endiselt kitsad ja töötajate positsioon palgaläbirääkimisteks hea. Kahaneva nõudluse tõttu saab Euroala töötus olema senisest küll pisut kõrgem. Prognoosi kohaselt kasvab Euroala majandus tänavu tagasihoidliku 0,6% võrra. Kiirest taastumisest ei saa rääkida ka 2024. aasta puhul, mil majanduskasvuks kujuneb 1,6%.
Eesti õnnetuseks on meie kahe peamise kaubanduspartneri, Soome ja Rootsi, majanduse käekäik olnud Euroala riikide keskmisest nigelam. Mõlema riigi majandused sattusid langusse eelmise aasta lõpus ja ka 2023. aastal saab nende SKP muutus olema miinusmärgiga. Majanduslangus puudutab tugevamalt Rootsit, kus kõrge laenukoormus on oluliselt piiranud majapidamiste tarbimisvõimalusi ja halvanud kinnisvaraturu. Sealne madalseis ei parane kiiresti, mis mõjutab negatiivselt Eesti eksportööre. Rootsi majandus langeb prognoosi kohaselt tänavu 1% võrra ja kasvab järgmisel aastal 0,6%. Mõnevõrra paremas positsioonis on Eesti suurim kaubanduspartner Soome, kus SKP tase jääb tänavu lähedaseks eelmise aasta omaga. Siiski mõjutab ka neid varasemast madalam nõudlus eksportturgudel, kuid ka konservatiivsem sisetarbimine.
Eesti on meie lähiregiooniga võrreldes olnud erandlik, olles ainus riik, kus majandus eelmisel aastal langes. Ehkki edasised revisjonid võivad selles numbris tuua korrektuure, ei ole täna enam kuidagi võimalik mööda vaadata tõsiasjast, et majandus on sattunud langusesse. SEB prognoosi kohaselt kahaneb SKP püsihindades tänavu 0,4%, ent teisalt jääb nominaalne majanduskasv endiselt kiireks, mis majanduslangust maskeerib. Suurimaks riskiks Eesti majanduse kohal on endiselt tööstussektori väljavaade, keda mõjutab ennekõike madalam nõudlus Põhjamaades. Eratarbimine on reaalpalga languse tõttu selgelt nõrgenenud ja otsa on lõppemas ka koroona-aegsed säästud. Siiski on sarnaselt muule Euroopale inertsi teenuste tarbimisel, samas kui jaekaubanduse müügimahud on juba oluliselt langenud. Kavandatavad maksumuudatused mõjutavad kindlasti ka eratarbimist, soosides ostude tegemist selle aasta lõpus ja pärssides neid uuel aastal. Varem oodatust madalamaks jääb ka 2024. aasta SKP kasv, mis piirdub prognoosi kohaselt 2,5%ga.
Peamise stsenaariumi kohaselt saab praegune madalseis Eesti majanduses olema sellegipoolest pigem pehme. Usku sellesse annavad kogunenud puhvrid ja tugev tööturg. Tööga hõivatud inimeste arv on rekordiline ja ettevaates on tööandjad muutunud tööjõuvajaduse osas pigem optimistlikumaks. Väikesest töötuse kasvust ei ole meil tänavu pääsu, ent osaliselt põhjustab seda ka Ukraina põgenike kaasmaine tööjõu-uuringu valimisse. Seetõttu püsivad olud tööturul tänavu endiselt kitsad, mis toob kaasa ka olulise palgatõusu.
Erinevalt eelmisest aastast on lootust ka reaalpalkade tõusuks. SEB prognoosi kohaselt kasvab keskmine brutopalk tänavu 9,5%, samas kui aastakeskmine inflatsioon piirdub 9%ga. Tulenevalt käibemaksutõusust kujuneb kõrgemaks ka järgmise aasta inflatsioon, mil ootame hinnatõusuks umbes 4%.
SEB põhjalikuma majandusprognoosiga on võimalik tutvuda siin!
Vaata videokokkuvõtet SIIT.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
