Rõuge vald sõlmis sõprussuhted Ukrainaga
Avaldatud: 13 august, 2024
Foto: Ihor Tsvyd, Šatski vallavalitsus Kolmapäeval, 7. augustil 2024 sõlmiti partnerlusleping Rõuge valla ning Ukraina Volõõnia oblasti Šatski omavalitsuse vahel.
Selleks võttis neljaliikmeline delegatsioon Rõugest – vallavanem Britt Vahter, abivallavanem Uno Kangro, vallavolikogu liige Remo Allikas ja kommunikatsioonispetsialist Viivika Nagel – ette teekonna Ukrainasse.
Külaskäigule eelnes mitu veebikohtumist ning paika said kokkulepped, mida tulevasest partnerlusest oodatakse. Šatski omavalitsusjuht on armeeteenistuses, seega juhib valda praegu sealne volikogu sekretär Bohdan Tõmošuk, kes lepingule nende poolt alla kirjutas. Kuna sõja ajal on meestel Ukrainast lahkumine keeruline, siis sündis otsus, et koostööleping sõlmitakse Ukrainas.
Ligikaudu 15 000 elanikuga Šatski omavalitsus asub rindejoonest umbes tuhande kilomeetri kaugusel. See võib tunduda pikk maa, siiski varjutab sõda nii elanike kui omavalitsuse igapäevategemisi rohkem kui see kellelegi meeldiks. Ligikaudu viiendik valla niigi napist, 2,5 miljoni euro suurusest eelarvest läheb sõjaga seotud kulutuste katteks, lisaks käib pidev annetuste kogumine oma kandist sõtta läinud sõdurite toetuseks. Ametnike hinnangul kulub nende tööajast isegi kuni 50 protsenti rindel sõdivate inimeste abistamiseks, samal ajal tuleb tagada omavalitsuse teenused oma elanikele. Kohalikud arendused ja investeeringud on peatatud, pea igast perest on keegi sõjas. Augusti alguses oli Šatskist mehi sõtta saadetud tuhatkond, 43 oli sinna jätnud oma elu ning 27 teadmata kadunud. Sõda on lõhkunud perekondi, suhtluses on tuntav hirm halbade uudiste ees, inimeste olekus ja pilgus on hirm ja teadmatus.
Napp visiit oli tihedalt täis erinevaid külastusi ja kohtumisi: esimesel õhtul saabudes vaadati koos üle kohalik kerksuskeskus ja veepäästekomando, tehti retk järvesaarele ning kuulati kohalike turismitegevuste tutvustust. Teisel päeval, kui koostööleping sai hommikul vallavalitsuses allkirjastatud, külastati kohalikku haiglat ning haigla ja kooli ühist pommivarjendit, lasteaeda ja sealset varjendit. Tutvuti omavalitsuse toimimisega, suheldes erinevate spetsialistidega ning külastati otseselt elanikke vastu võtvat valla teenuskeskust. Piirkonna uhkuse, Svitiazi järve ääres käidi süstasõiduga tegelevas spordikoolis ning sealt viis teekond noortekeskusesse, kus käis parajasti igapäevane varjevõrgu punumine. Piiriäärses kauges Ostrivia külas, kuhu viis tolmune kruusatee, kohtuti särasilmsete memmedega, kes hoiavad elus kohalikku kultuuripärandit. Teel sinna sai näha Valgevene piiri äärde püstitatud kaitserajatisi ja kontrollpunkte. Külastati ka umbes sajakonna majapidamisega elamuühistut, mis korraldab oma elanike heaks kõik alates infrastruktuurist kuni avalike teenusteni ise. Enne lahkumist kolmanda päeva ennelõunal jõuti tutvuda veel Volõõnia piirkonna Lutski ülikooli spordi- ja puhkebaasiga.
Milleks partnerlus Ukraina omavalitsusega?
Me kõik teame, et Euroopas käib sõda. See ei ole Ukraina riigi tüli oma suure kurja naabriga, vaid meie kõigi võitlus. Ukraina omavalitsused soovivad leida Euroopa Liidu riikide koostööpartnerid, et teha tulevikus koostööd ja kaasata abi Ukraina ülesehitamiseks. Ka Ukraina ise on alustanud teekonda Euroopa Liiduga liitumiseks ning on oluline, et tegevused selles suunas ei toimuks riigipeade ja -ametnike, vaid elanike tasandil. Rõuge vallavanem Britt Vahter sõnab: „Mäletame ju kõik, kuidas Eestit 90ndatel väga palju aidati. Tundsime, et see teema kõnetab ning ehk saame Ukrainat toetada oma kogemustega nii projektitöös kui Euroopalike väärtuste kandmisel.”
Kuidas sündis tutvus Šatskiga?
2023. aasta sügisel kandideeris Rõuge valda tööle inimene, kes küll kahjuks meile ametisse ei jõudnud, kuid äärmiselt meeldivas vestluses tuli jutuks tema töö Ukraina põgenike toetamisel. Üks asi viis teiseni, peagi saime ühendust Ukraina linnade ja valdade liidu juhi Oksana Kiriljukiga, kellele end tutvustasime ning palusime abi meile võimalikult sarnase profiiliga Ukraina omavalitsuse leidmisel.
Pakutud kahest vallast otsustasime Šatski kasuks, kellega leidsime kohe ühise keele. Toreda teadmisena meie sarnasustest saab välja tuua fakti, et ka Šatsk on järvederohke piirkond nagu Rõuge vald. Veelgi enam: just seal asub Ukraina sügavaim järv Svitiaz (sügavus 58 meetrit), nagu meil Rõuge Suurjärv (38 m). Elanike peamisteks ettevõtlussuundadeks on turism ja toidutootmine, vald paikneb riigi loodetipus, piirnedes Poola ja Valgevenega.
Milline koostöö Rõuget ja Šatskit ees ootab?
Britt Vahter: „Eduka koostöö aluseks on head inimsuhted. Juba esimestest veebikohtumistest peale tundsid mõlemad pooled, et omavaheline klapp on hea, see andis julguse sõprus ametlikuks vormistada.”
Sõlmitud koostöölepinguga seati eesmärk edendada partnerluse kaudu maaelu säästvat arengut avalikus valitsemises, hariduses, noorsootöös, turismi alal, kultuuri ja spordi valdkonnas, keskkonna teemadel põllumajandustootjate organisatsioonide vahel, ühisprojektide elluviimisel. Eesmärkide täitmiseks tuleb luua vastavate valdkondade inimestele võimalusi koostööks ja kogemuste vahetamiseks, täpsemad plaanid selguvad edasise töö käigus ning sõltuvad suuresti sellest, milliseid piiriüleseid ja siseriiklikke toetusmeetmeid Eesti ja Ukraina koostööks avanemas on.
Samas ei jää koostöö sõltuma pelgalt välisest rahastusest. Abivallavanem Uno Kangro: „Kindlasti on juba praegu palju sellist, millega Rõuge ja Šatsk üksteist partneritena toetada saavad. Meie poolt saab selleks olla abi sõjas olijate või omavalitsuse toetuseks, aga ka nõustamine rahastustaotluste, hangete ja muu euroopaliku asjaajamise korraldamisel. Meil on palju õppida nende riski- ja kriisireguleerimise kogemusest ning eriolukordadeks valmistumisest.”
Kui kõik edeneb plaanipäraselt, on Šatski esindajaid Rõuge valda külla oodata juba uue aasta jaanuari lõpus.
-
- Foto: Ihor Tsvyd, Šatski vallavalitsus
-
- Foto: Ihor Tsvyd, Šatski vallavalitsus
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
