Rootsi, Belgia ja Saksa hävitajad tõusid õhku Vene lennukite tuvastuslennule Eesti lähedal
Avaldatud: 12 märts, 2024
Pilt: Rootsi õhuvägi Sotsiaalmeediasse on pandud pildid selle kohta, kuidas Rootsi hävitajad JAS-39 Geipen tõusid eile esmaspäeval, 11. märstil õhku, et tuvastada Vene lennukeid Eesti lähedal.
See oli Rootsi esimene missioon NATO liikmena.
Üheskoos sooritasid Rootsi JAS-39 39 Gripen, Belgia F-16 ja Saksa lennukid Eurofighter tuvastamismissiooni, kus tuvastasid Rootsi Gotlandi saare ja Eesti vahelises õhuruumis Vene sõjalennukid TU-134 ja AN-26.
See tähendab, et lennukid JAS-39 Gripen tõusid eile õhku lausa kahel korral.
Vene lennukid olid teel Kaliningradist Peterburgi.
Samuti tõusid Leedust Šiauliai lennubaasist õhku Belgia hävitajad F-16.
Kui liitlased olid taevasse tõusnud, tuvastasid nad mõlemad visuaalselt Vene sõjaväelennuki Tu-134, mis ei olnud lennuplaanis.
Rootsi sõjalennukid JAS-39 Gripen ja Saksa Eurofighter püüdsid hiljem samal päeval kinni veel ühe Vene sõjalennuki – turbopropellermootori Antonov An-26, vahendab Daily Mail.
An-26 oli ilmunud NATO radariekraanidele ja pingelisel hetkel teavitas CAOC Saksa kiirreageerimisüksust Lielvardes, kust lennukid startisid käivitasid.
Rootsi tõrgeteta operatsioon sakslaste kõrval näitas, kuidas nad on juba integreeritud NATO õhujõududega.
„See Rootsi Gripeni esimene reaalne missioon toimus alles mõni päev pärast NATO liikmeks saamist,” seisis NATO avalduses.
„See on muljetavaldav demonstratsioon sügavast integratsioonist, mille Rootsi õhuvägi on saavutanud NATO õhuturbejõududega.”
Sündmuste jada tõestas NATO õhuturbeoperatsioonide muljetavaldavalt dünaamilist olemust ja liikmesriikidelt nõutavat kiiret reageerimist.
„See Belgia, Saksamaa ja Rootsi NATO lennukite kiire koordineeritud reaktsioon, mis kaitseb Läänemere piirkonna taevast, rõhutab alliansi tihedat integratsiooni ning reageerivat juhtimis- ja kontrollikorraldust,” kirjutas NATO liitlaste õhuväejuhatus.
Saksa hävitajad vastutavad NATO Balti õhuturbemissiooni eest Lielvardes alates 1. märtsist, Belgia lennukid on aga paigutatud Šiauliaisse alates 1. detsembrist 2023.
Pärast visuaalse tuvastamise missioonide lõppu naasid Belgia, Saksamaa ja Rootsi NATO reaktiivlennukid oma baasidesse.
Kuid see pole ainus hiljutine näide, kuidas NATO liikmed püüavad täita Läänemere kohal Vene sõjalennukite kahekordse tuvastamise missiooni.
Eelmisel kuul paljastas NATO, et kaks Prantsuse lennukit Mirage 1000-5 tuvastasid Vene lennuki SU-30-M, enne kui tabasid Poolast põhja pool teise Putini sõjalennuki.
See sündis pärast seda, kui Venemaa president ähvardas otse Läänt tuumarelvaga lüüa, süüdistades NATO-t ja USA-d „valmiduses lööki andma” oma iga-aastases pöördumises riigi poole.
Esmaspäevane kahekordne Vene sõjalennuki tuvastamine, mis toimus samal päeval, kui NATO peakorteris heisati Rootsi lipp, oli samuti värske hoop Venemaa juhile Putinile, kaks aastat pärast tema täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
Rootsi sai alliansi 32. liikmeks 11. märtsil toimunud tseremoonial, kus Rootsi peaminister Ulf Kristersson, kroonprintsess Victoria ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg vaatasid, kuidas kaks sõdurit heiskasid kollase ristiga kaunistatud sinise lipu liikmesriikide lippude ringis.
Kristersson ütles julgelt: „Vene jõhker sissetung Ukraina vastu ühendas Rootsit järeldusega, et NATO täieõiguslik liikmelisus on ainus mõistlik valik.”
Rootsi kohene aktiivse tegevuse näitamine näitab pühendumust alliansis võetud kohustuste täitmisele ja tugevdab kollektiivkaitse positsiooni Läänemee regioonis – pärast sõjalise alliansiga liitumist nimetati seda NATO järveks.
Skandinaavia riigi liitumine alliansiga lisab tugevust tema võimule ja kontrollile piirkonna üle ning muudab NATO-l lihtsamaks oma haavatavate Balti riikide kaitsmise.
See samm on tekitanud ka teooriaid, mille kohaselt on lääneliitlastel, sealhulgas Ühendkuningriigil ja USA-l tugevam positsioon, et katkestada ülitähtis Venemaa laevatee, kui puhkeb sõda Moskvaga.
Kuid Moskva suudab endiselt ohustada merealust infrastruktuuri oma baasidest Peterburi lähedal ja tugevalt relvastatud Kaliningradis, eksperdid hoiatavad, et NATO peab Venemaa ohu suhtes valvel olema.
Första uppdraget som Nato-medlem genomfört!
Tillsammans utförde svenska Jas 39 Gripen, belgiska F-16 och tyska Eurofighters ett identifieringsuppdrag där de identifierade ett ryskt TU-134 och ett ryskt AN-26 i luftrummet mellan den svenska ön Gotland och Estland. #WeAreNato pic.twitter.com/aJHFebo53W
— flygvapnet (@flygvapnet) March 11, 2024
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
