Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: ltn Jaanika Ojakõiv

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo määrusega luuakse Eesti mahukaim kaitsetööstuse teadus- ja arendustegevuse toetusprogramm. Programm on mõeldud Eesti ettevõtete kaitsesuunaliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate arenduste kaasrahastamiseks. 

Tegu on ka esimese avaneva toetusmeetmega Eesti kaitsevõime tugevdamiseks, mille jaoks valitsus suunas 2025. aasta juunis 200 miljonit eurot kasutamata Euroopa Regionaalarengu Fondi rahast.

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul on Eestil võimalus keeruline julgeoleku olukord pöörata majanduse veduriks, luues siia kohaliku tugeva kaitsetööstuse. „Käivitame rekordilise tootearenduse toetuse, et Eesti ettevõtted saaksid kiiremini ja julgemalt teha kasvuks vajalikke samme. Aitame riigina riske jagada, et sünniksid kõrgtehnoloogilised tooted ja teenused, mida vajame nii riigikaitses kui ka mujal. Tulemusena kasvab meie kaitsevõime ja majandust kasvatav eksport ning lisanduvad kõrgemapalgalised töökohad,” selgitas Keldo.

Eesti kaitsetööstus on kiires arengufaasis ning sektor on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks jõuda 2 miljardi euro suuruse käibeni. Seega on tootearenduse toetusel oluline kiirendi roll eesmärgi saavutamisel.

„24-miljoniline kaitsetööstuse tootearenduse meede annab ettevõtetele täiendavaid ressursse, et nad saaksid arendada kiiresti muutuvale julgeolekuolukorrale vastavaid kõrgtehnoloogilisi ja innovaatilisi tooteid Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Samuti loob see ettevõtetele hea eelduse eksportturgudele sisenemiseks,” ütles Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse liidu juht Kalev Koidumäe.

Kaitsetööstuse tootearenduse programmis toetatakse Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimist ning sellega seotud teostatavusanalüüsi ja intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juhi Mikk Vahtruse sõnul on riigi tugi rakendusuuringute ja tootearenduse faasis oluline, kuna need tegevused on kapitalimahukad ja suure riskiga.

„Tehnoloogia arendamine algsest kontseptsioonist või prototüüpist reaalses keskkonnas töötavaks lahenduseks nõuab tihtilugu mitmeid aastaid ja miljoneid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Samas ei pruugi esmane lahendus alati toimida, mistõttu on vajadus pidevalt arendustöö käigus katsetada uusi lahendusi. Seetõttu ongi oluline, et riik aitab ettevõttel riske jagada ning kiirendada arendustööd,” selgitas Vahtrus.

Programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest kokku 23,8 miljoni euroga, millele lisandub taotlejate omafinantseering 20-75 protsenti projekti maksumusest. Toetuse minimaalne suurus ühe projekti kohta on 250 000 eurot ja maksimaalne 3 miljonit eurot. Toetuse taotlusi hakkab vastu võtma Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hiljemalt veebruaris.

Viimased uudised