RIIGIREFORM: riik tõstab maakondadesse 1000 töökohta, enne sulgeb maavalitsused
Avaldatud: 15 mai, 2017
Valitsuskabinet kiitis läinud nädalal heaks riigireformi kava, mille kohaselt kolitakse kahe aasta jooksul Tallinnast maakondadesse tuhatkond riigipalgalist töökohta, kuid sellele eelnev maavalitsuste likvideerimine ei pruugi kulgeda nii valutult, kui varem arvatud.
Kui 2016. aastal asus keskvalitsuse palgal olevatest töötajatest 45 protsenti Tallinnas, siis riigireformi tegevuskava kohaselt peaks 2019. aasta märtsiks neid pealinna jääma 43,5 protsenti.
„Põhimõte on jätkuvalt see, et tuhatkond töökohta peaks meie arvates Tallinnast välja, peamiselt maakonnakeskustesse minema,” ütles peaminister Jüri Ratas Lõunaeestlasele.
„Ma olen täielikult seda meelt, et igal pool üle Eestimaa on võimekad naised ja mehed, kes tegelikult suudavad erinevaid ameteid pidada ja tööd teha,” lisas valitsusjuht (vt kommentaari loo lõpus olevast videost).
Täpsem plaan selgumas
Kuigi peaminister on välja öelnud eesmärgi viia maakonnalinnadesse umbes 1000 riigipalgalist töökohta, pole veel täpselt teada, millised töökohad, millal ja kuhu kolitakse.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Kristina Haavala sõnul peavad ministeeriumid esitama töökohtade pealinnast väljaviimise tegevuskava valitsusele maikuu lõpuks.
Asjade pakkimiseni jõutakse pärast seda, kui valitsus on vastava tegevus- ja ajakava kinnitanud.
Enne kaovad maavalitsused
Ent veel enne seda kui uued riigipalgalised töökohad maakonnakeskustes asutatakse, sulgeb valitsus käesoleva aasta lõpus 15 maavalitsust, mille ülesanded jagatakse ära kohalike omavalitsuste ja teiste riigiasutuste vahel.
Riigikogus riigireformi probleemkomisjoni juhtiva Ivari Padari hinnangul on maavalitsuste kaotamine „päris ambitsioonikas” plaan, mis kätkeb endas ka riske.
Eelkõige puudutab see maavalitsuste nende ülesannete üleandmist, mida uuest aastast peaksid omavalitsused ühiselt täitma hakkama. Näiteks ühistranspordi korraldamine, maakonna arendustegevus, terviseedendus ja kultuuritöö.
Padari sõnul pole välistatud, et igas maakonnas lihtsalt pole aastavahetusel kogu maakonda hõlmavat omavalitsuste koostööorganit ehk omavalitsuste liitu, kellele maavalitsusest jäänud ülesanded üle anda.
„On maakondi, kus 1. jaanuariks 2018 on uued omavalitsuste koostööliidud loodud, aga meil peab olema ka variant B maakondadele, kus neid organisatsioone pole,” selgitas Padar Lõunaeestlasele.
Omavalitsusliidud jätkvad MTÜna
Probleemi ei teki tema hinnangul näiteks Saare maakonnas, kus haldusreformiga luuakse kogu maakonda hõlmav omavalitsus. Samas Kagu-Eestis on kaart pärast reformi ilmselt sootuks kirjum ning uued omavalitsused ei pruugi 1. jaanuariks uue omavalitsusliidu käivitamisega hakkama saada.
Pealegi ei ole valitsusel Padari kinnitusel kavas omavalitsusi seaduse jõuga sundida omavalitsusliitu astuma ega muuta omavalitsusliitu avalik-õiguslikuks organisatsiooniks, vaid jätkatakse praeguse mittetulundusühingu mudeliga. „Ma arvan, et peame alustama MTÜ-na ja kui see ei peaks toimima, siis jõuame selle asjaga edasi minna,” lisas Padar.
Maavalitsuste likvideerimist reguleeriv seadus on kavas vastu võtta jaanipäevaks.
Vaata järgnevast videost peaminister Jüri Ratase kommentaari töökohtade väljaviimise plaanile.
ARVED BREIDAKS
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
