Riigipea meediavabaduse konverentsil: ajakirjandus peab lakkamatult kaitsma piiri tõese ja väära vahel
Avaldatud: 10 veebruar, 2022
Foto: Kaupo Kikkas/ Välisministeerium „Vaba ühiskondlik mõttevahetus, millele meedia annab hoo, võib muuta ajaloo käiku. Sestap tuleb meediavabadusse suhtuda suure austuse ja hoolega. Selle vastu on nüüd kahjuks tõusnud kiirelt leviv desinformatsioon, mille eesmärk on vaba ühiskonda destabiliseerida ning murendada usaldust demokraatlike võimuinstitutsioonide vastu,“ sõnas president Alar Karis Tallinnas toimuval kolmandal ülemaailmsel meediavabaduse konverentsil. Sellel arutavad ajakirjanikud, meediatöötajad, eksperdid, teadlased ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsuste esindajad koostöövõimalusi meediavabaduse ja inimõiguste kaitseks. Konverentsi kandev idee on, et meedia peab saama olla vaba ja ajakirjanikud peavad saama rääkida tõde ning kõigi kohustus on see tagada.
Riigipea rõhutas demokraatiate kohustust kaitsta meediat kui ühiskonna närvisüsteemi. „Meie kohustus on kaitsta väärtust, mida meedia mitmekesisus pakub, tagada uudiste kvaliteeti haritud ajakirjanike toel,“ sõnas president Karis. Ta lisas, et kõigi kohustus on hoida ühiskonda, mis laseb ajakirjanikel vabalt oma tööd teha ja arvamust avaldada. „Endise teadlasena tean teadusliku meetodi tähendust: mõistuspärane argumenteerimine ja toetumine faktidele. Ajakirjandus ei seisa teadusest sugugi kaugel. Ajakirjandus peab lakkamatult kaitsma oma staatust faktiinstitutsioonina, et ei hägustuks piir tõese ja väära vahel,“ lisas riigipea.
Samuti tõi president Karis esile vajadust kaitsta mittedemokraatlikes riikides inimesi ja ajakirjanikke, kes ennastohverdava vaprusega tõde edastavad. „On mugav ja turvaline olla autoriteedi suhtes viisakas ja jääda kuulekaks. Seda enam on põhjust imetleda neid ajakirjanikke, kes hirmu ja repressioonide ees seisavad ajakirjanduse fundamentaalse olemuse eest – tõe otsimise ja faktide esitamise eest,“ rõhutas riigipea ning tõi esile Nobeli preemia laureaate Maria Ressat ja Dmitri Muratovit.
Riigipea sõnul on meediavabadus habras ning kahjuks on ajakirjanike olukord mitmel pool maailmas tõeliselt masendav. „Valgevene on täna ajakirjanike jaoks Euroopas kõige ohtlikum riik. Kriitilised ajakirjanikud ja blogijad on ähvarduste ja vägivalla sihtmärgid ning neid vahistatakse arvukalt. Afganistanis on olukord ajakirjanike jaoks aastaga drastiliselt muutnud, Talibani võim on kehtestanud meediale ja sõnavabadusele ulatuslikud piirangud. Eriti halb on olukord naisajakirjanike jaoks“ sõnas president Karis.
Vabariigi President selgitas, et Eesti ajakirjandusel on ajaloo vältel tulnud tegutseda väga erinevates tingimustes. „Eestlased on vähemalt kahel korral ajaloos näinud vaba ajakirjandusliku mõttevahetuse tõelist jõudu ajalookulgu mõjutada. Esimene näide on läinud sajandi kolmekümnendate aastate lõpust kui ajakirjanduse tasalülitamine viis suletud ühiskonnani, mis soodustas sellele järgnenud arenguid. Teine näide on sama sajandi 80ndatest, mil ajakirjanikud ja uued arvamusliidrid algatasid laulva revolutsiooni päevil võimsa avaliku keskustelu, mis viis lõpuks meie iseseisvuse taastamiseni,“ sõnas riigipea.
President Karis avaldas tunnustust kõigile ajakirjanikele hindamatu töö eest ning meediavabaduse koalitsiooni jõupingutustele vaba meediaruumi kaitsel ja arendamisel. „Klikid ei kesta, aga võimsad lood küll,“ lisas ta.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
