Riigikontroll: valmisolek töövõimereformiks on puudulik

Riigikontrolli hinnangul on riik töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks valmis vaid osaliselt, sest pole teada, kas osalise töövõimega inimesed ka tegelikult tööle saavad.

Kuigi riik on välja arendatud võimekuse hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid, sõltub töövõimereformi lõplik õnnestumine sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka.

Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet on seatud plaanide elluviimisega riigikontrolli hinnangul toime tulnud ning alates 2016. aastast pakutavate teenuste (nt rehabilitatsioon, kaitstud töö) osutamine ja abivahendite saamine on laabunud.

Töötukassa on kõikides maakondades valmis töövõimet hindama, sest kõikjale on leitud vajalikud inimesed ning arste on koolitatud uut hindamismetoodikat kasutama.

Tööandjate huvi väike

Reformi läbiviimise üheks suuremaks probleemiks on tööandjate vähene valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata. Reformi elluviimisel tuleb silmas pidada, et isegi kui töövõimekaoga isik on saanud riigilt vajalikke teenuseid ning igakülgset abi, sõltub tema tööle saamine tööandja valmisolekust teda palgata.

Auditist selgus, et tööandjate valmisolek selleks on osaline: töövõimekaoga inimesi oli valmis tööle võtma 31 protsenti tööandjatest. Selleks ei näinud võimalust 44 protsenti ning ülejäänud tööandjad ei osanud seisukohta võtta.

Tööandjate esindajate sõnul on esimene takistus see, et töövõimekaoga inimeste oskused ja kvalifikatsioon ei vasta vajadustele. Lisaks kuuluvad praegu mittetöötavate töövõimetuspensionäride hulka pigem inimesed, kellel on ulatuslikum töövõimekadu, keerulisem diagnoos (nt psüühikahäire) ning puudub tööharjumus.

Ka sotsiaalministeerium on möönnud, et üheks olulisemaks riskiks töövõimereformi õnnestumisel on tööandjate vähene valmisolek senisest suuremal määral võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi.

Oluline vähendada tööõnnetusi

Võtmetähendusega on riigikontrolli hinnangul töövõimekao ärahoidmine, s.h tööõnnetuste hulga vähendamine ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine.

Kuigi on oluline, et riik valmistab töövõime kaotanud isikuid ette tööle minekuks ning abistab neid töö leidmisel, on üldjuhul tegu juba tagajärjega. Riigikontrolli hinnangul saab töövõimereformi pidada edukaks siis, kui selle käigus luuakse süsteem, kus suudetakse töövõimekadu ennetada.

Samal ajal oli 2016. aasta viimase kümnendi tööõnnetusterohkeim – esialgsetel andmetel juhtus 4919 tööõnnetust, millest surmaga lõppes 24. Peamiseks põhjuseks on tööinspektsiooni hinnangul see, et tööandjad on vähesel määral huvitatud panustama töökeskkonnanõuete täitmisesse ja töökeskkonna edendamisse.

Eestis oli 2016. aasta alguse seisuga 97 459 töövõimetuspensionäri ning nende arv on aastatel 2005–2015 kasvanud 61 protsenti. 2015. aastaga lisandus 14 490 esimest korda püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikut.

Töövõimetuspensionide ja töötavate töövõimekaoga inimeste sotsiaalmaksusoodustuste maksmiseks kulub aastas enam kui 300 miljonit eurot.

Lõunaeestlane

Viimased uudised

Logistikakeskus. Omniva pilt.

Omniva: lumeolud takistavad kullerite tööd, paki- ja postikanne on raskendatud

Foto: Euroopa Kosmoseagentuur

Tartu muutub kosmosemissiooni keskuseks 

Statistikaamet: Esimese kvartali ehitushindade tõusu talitsesid vähenenud kulud materjalidele ja masinatele

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Sõja ülevaade: 790. päev – jätkuvalt optimistlik Ukraina suunal

Vectiopepi meeskond. Foto: Piret Arukuusk

Tartus uudset vähiravi tehnoloogiat arendav Vectiopep kaasas 450 000 eurot 

Võrus sõitis auto ülekäigurajal otsa tõukerattaga sõitnud 9-aastasele poisile, kes viidi haiglasse

Tartumaal sõitis auto libedal teel kraavi ja rullus katusele, juht viidi haiglasse

Maist tõuseb mitme energiakandja aktsiis

Nursipalu harjutusvälja huviala. Allikas: Kaitseministeerium

Nursipalu polügooni lähistel elavad pensionärid saavad uued aknad-uksed tasuta

Kaitseväe pilt.

Kaitseväe juhataja: järgnevatel aastatel võiks kaitsekulutused tõsta 5 protsendile SKP-st

Stockholmi sisepõlemismootorite keeld Eesti laevalt tulijaid ei puuduta

EISA keskmine palk tõusis 3616 euroni

Üks öö pea veatut õhutõrjet maksis Iisraelile miljard eurot

Serviti alustas finaalseeriat tugevalt. Foto: Merlin Raudkett/ Eesti Käsipalliliit

Käsipalli meistriliiga: Põlva Serviti ei jätnud Mistrale finaalseeria avamängus võimalustki

Kuvatõmmis.

Peaminister Kallas sattus Võru inimeste turmtule alla

Allikas: https://armyinform.com.ua/

Valdava osa leedukate arvates kujutab Venemaa reaalset ohtu riigile

Läti julgeolekuteenistus hoiatab parempoolse radikaliseerumise eest

Foto: Viciunai Group

Viciunai Group lahkus Venemaa turult

Foto: ltn Mari-Liis Päären

Koerajuhid õppisid andma esmaabi lahinguväljal viga saanud teenistuskoertele

Kuhu minna ja mida teha alanud nädalal Rõuge vallas? 22.–28. aprill 2024

Pilt: HTM

Ülevaade selleaastase eesti keele riigieksami teemadest 

Foto: Riigikohus

Riigikohus: mittevaralise kahju hüvitised peavad ajaga kaasas käima

Lõunaeestlase pilt.

Politsei tabas liiklustalgudel ligi 2900 kiiruseületajat

Eesti kirikukogu. Foto: Toomas Nigola

EELK saab jüripäeval korraga kolm uut piiskoppi

Eesti Noorte Akordioniorkester. ees paremal dirigent Kristel Laas. Foto: Jane Maceviciene

Eesti noored akordionistid olid Kaunases võidukad

Mehele helistati, et telefoninumber blokeeritakse, kahju 17 000 eurot

Eesti kohtute töötajad annetavad Ukrainale kaks väikebussi