Riigikontroll: Sotsiaalministeeriumil tuleks jõulisemalt seista korrektsete terviseandmete talletamise eest
Avaldatud: 11 detsember, 2025
Sotsiaalministeerium peaks jõulisemalt seisma selle eest, et raviasutused sisestaks tervise infosüsteemi terviseandmeid täpselt ja õigeaegselt, leiab Riigikontroll täna avaldatud aruandes. Praegu on terviseandmed sageli vigased või segased, infosüsteemi pannakse need üles hilinemisega või jäetakse üldse panemata. Kuigi puudulikest andmetest tulenevad otsesed ravivead on harvad, koormab infopuudus tervishoiutöötajaid ja patsiente ning ohustab ravi järjepidevust.
Valdkonna jõulisem arendus eeldab Sotsiaalministeeriumilt selgemat ja tugevamat eestvedamist ja järelevalvet. Terviseandmete õigsus, täpsus ja asjakohasus on vajalikud nii põhjendatud raviotsuste tegemiseks kui ka tervishoiupoliitikas targemate valikute tegemiseks. Praegu on ravitegevuse dokumenteerimine sageli puudulik – see ohustab ravi kvaliteeti ja järjepidevust ning takistab patsientide ligipääsu sotsiaaltoetustele.
Osa meditsiiniasutustest ei esita ravikokkuvõtteid (epikriise) üldse või teevad seda hilinemisega. Ainuüksi 2025. aasta I kvartalis hilines üle 152 000 epikriisi. Levinud on arusaam, et tasuliste teenuste andmeid ei pea tervise infosüsteemi esitama, mis tekitab andmelünki. Näiteks leidub hambaraviasutusi, mis on info ravi kohta sisestanud suure viivitusega või ei ole oma patsientide kohta infosüsteemi ühtki dokumenti esitanud. See tähendab, et kui patsient soovib end ravida teises hambaraviasutuses, alustab uus hambaraviasutus tööd varasemast ravist teadmata või siis peab tuginema vaid patsiendi räägitavale.
„Arstil on keerukam ja aeganõudvam ravida patsienti, kelle kohta tal pole selget ja usaldusväärset infot. Kui epikriis hilineb või jääb esitamata, võib viivitus võib patsiendile ohtlikuks osutuda. Kui arst ei näe tervikpilti, võib ta teha ekslikke raviotsuseid,” ütles Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni. „Näiteks üks psühhiaater määras aastaid lubatust suuremas koguses sõltuvust tekitavaid ravimeid (bensodiasepiine) ja jättis suurema osa vastuvõttudest riiklikku tervise infosüsteemi kirja panemata: kuuel patsiendil oli 11 aasta jooksul üle 650 visiidi, kuid dokumenteeritud oli neist vaid 7%. Ent kui andmeid pole või need on poolikud, ei näe järgmine arst ega järelevalve, millist ravi osutati, kas see oli põhjendatud ja millised riskid võivad tekkida. Sõltuvust tekitavate ravimite puhul peavad otsused olema selgelt põhjendatud ning kirjas ka kaalutud alternatiivid.”
Patsiendi terviseandmete kvaliteet mõjutab oluliselt ka sotsiaaltoetuste ja -teenuste määramist. Kui töövõime või puude raskusastme hindamise aluseks olevad terviseandmed on ebapiisavad või vastukäivad, siis see halvendab inimeste võimalusi saada sotsiaaltoetusi ja -teenuseid, millele neil on õigus ja mille järele võib sel hetkel olla terav vajadus.
Terviseandmete vormistamise ja kogumise nõuded on paljudes õigusaktides segamini ja osaliselt ajale jalgu jäänud, tervishoiutöötajad peavad jätkuvalt infot tervise infosüsteemi sisestama justkui vanade paberblankettide järgi. Kuigi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on loonud uued andmevahetusstandardid, saavad paljud tervishoiuasutused vananenud tehniliste lahenduste tõttu tervise infosüsteemis saata dokumente üksnes eelmise põlvkonna vormides – 2024. aastal edastati 79% epikriisidest varasemates vormingutes. See piirab andmete kasutatavust ning suurendab tõlgendusvigade riski.
„Näiteks edastas õde immuniseerimisteatised vananenud dokumendivormingus. Seetõttu ei jõudnud need riiklikku infosüsteemi ja puudub info selle kohta, milliseid vaktsiine inimesele on manustatud,” sõnas Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni.
Raviarved ja terviseandmed ei ole omavahel süsteemselt seotud. Tervishoiuteenuse osutajad esitavad Tervisekassale raviarveid sageli enne, kui ravitegevus on tervise infosüsteemi kantud. Seetõttu puudub automaatne seos arve ja epikriisi vahel ning sisuline kontroll nende vastavuse üle on takistatud. See tähendab, et riik maksab teenuse eest enne, kui on tõendeid selle korrektsest osutamisest.
Killustatus süsteemides ja juhtimises takistab arengut. Tervishoiuasutustes kasutusel olevate IT-süsteemide rohkus on kulukas ning takistab ühtset dokumenteerimist. Vananenud lahendused muudavad terviseandmete vormistamise aeganõudvaks ja ebamugavaks. Ühtse praktika kujunemist raskendab asutuste erinev töökorraldus, sh see, et osa tervishoiutöötajaid ei pea dokumentide nõuetekohast vormistamist ja edastamist piisavalt oluliseks. Sageli ei piisa ka vastuvõtuajast kõigi vajalike andmete kirja panemiseks ning sissekandeid tehakse töövälisel ajal.
„Nii näiteks avastas üks patsient terviseportaalis, et perearst, kelle nimistusse ta ei kuulunud, oli talle diagnoosi ja ravi määranud. Teisel juhtumil puudusid ambulatoorsetes epikriisides andmed kõigi arsti määratud ravimite, sh retseptiga välja kirjutatud ravimite kohta: märgitud ei olnud retsepti numbrit, toimeainet, ravimivormi, annust ega manustamiskordi. See võib patsiendi tervisele juba ohtlik olla,” selgitas Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni.
Kuigi infosüsteemide edasiarendamisel on suur potentsiaal, on edenemist takistanud ebaselge rollijaotus, osapoolte erinevad ootused infosüsteemide arendamisele ja dokumenteerimise nõuete uuendamisele ning killustatud juhtimine. See aeglustab nii terviseandmete standardite uuendamist kui vajalikku üleminekut kaasaegsematele lahendustele.
Riigikontrolli soovitused
Riigikontroll soovitab Sotsiaalministeeriumil ajakohastada terviseandmete vormistamise nõuded ja koondada need ühtsesse, arusaadavasse raamistikku. Lisaks soovitab Riigikontroll piirata vananenud andmevahetusvormingute kasutamist ning kehtestada üleminek kaasaegsetele standarditele. Koos osapooltega on vajalik tagada üleminek modulaarsele üleriigilisele infosüsteemile, mis vähendaks killustatust ja kulusid.
Tervisekassal soovitab Riigikontroll seada raviarvete hüvitamise eelduseks nõude, et tervishoiuteenuse osutaja on riiklikku tervise infosüsteemi edastanud nõuetekohased terviseandmed. Samuti soovitab Riigikontroll suurendada sihtvalikute ja kliiniliste auditite mahtu ning laiendada ja automatiseerida standardpäringuid.
Terviseametil soovitab Riigikontroll tugevdada kaebustepõhise menetluse kõrval süsteemset riskipõhist järelevalvet ning hinnata tegevuslubade kontrollimisel senisest enam tervise infosüsteemi andmete esitamise ja terviseandmete kvaliteedi nõuete täitmist.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel tuleks määrata selged prioriteedid e-tervise arendusel, tagada arenduste koordineeritud elluviimine ning laiendada automaatkontrollide süsteemi.
Taustaks
Riigikontroll analüüsis tervise infosüsteemi saadetud dokumentide vorminguid ja kvaliteedikontrolle, epikriiside laekumise kiirust, Tervisekassa kontrollimeetmeid ja Terviseameti järelevalvet tervishoiuteenuste dokumenteerimise üle. Uuriti ka Sotsiaalministeeriumile ja Terviseametile esitatud kaebusi terviseandmete vormistamise kohta ning küsitleti tervishoiuasutusi ja arste. Lisaks paluti Sotsiaalkindlustusametil hinnata puude raskusastme tuvastamisel kasutatavate epikriiside kvaliteeti ning Eesti Töötukassal analüüsida töövõime hindamise menetlustes tehtud täiendavaid päringuid, et leida dokumenteerimise kvaliteedis mustreid.
Tervise infosüsteem on riiklik andmekogu, kuhu esitatakse ambulatoorseid epikriise, saatekirju, uuringute vastuseid ja muud meditsiinilist teavet. 2024. aastal esitati sellesse infosüsteemi 14 miljonit dokumenti. Enim oli ambulatoorseid epikriise (46%), saatekirja vastuseid (14%) ja hambaravikaarte (13%). Kõige rohkem dokumente esitasid perearstid (5,5 miljonit), haiglad (4,6 miljonit) ja eriarstid (1,5 miljonit). Süsteem koondab inimese terviseloo ühte turvalisse keskkonda, kust see on kättesaadav nii patsiendile kui ka raviasutustele.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19886&AuditId=6609
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
