Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Riigikontroll leidis kohalike omavalitsuste hoonete kohta koostatud ülevaates, et omavalitsusel on palju kasutuseta hooneid, kuid vähe võimalusi ja otsustavust nendega midagi peale hakata.

Haldusreformi käigus kasvab kasutuseta hoonete hulk veelgi, aga ühinemisläbirääkimisi pidavad omavalitsused ei taha sageli otsustada, milliseid hooneid nad ühinevas omavalitsuses teenuste pakkumiseks tegelikult vajavad ja millistest hoonetest tuleb loobuda, teatas riigikontroll.

Selle asemel eelistab riigikontrolli hinnangul osa omavalitsusi enne ühinemist teenuste kokkutõmbamisega seonduvat mitte puudutada, kuna see võib esile kutsuda elanike vastuseisu. Samas on kõik seni ühinenud omavalitsused tõdenud, et mingi osa hoonetest jääb pärast ühinemist lõpuks ikkagi kasutuseta.

Praegu ei näe omavalitsused viie aasta perspektiivis kasutust umbes kümnendikule hoonetest. Selliseid hooneid asub enim Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal. Riigikontrolli arvates võib kasutuseta jäävate ja lammutamist vajavate hoonete arv olla suurem, sest omavalitsused on hinnanud hoonete tulevikku pigem optimistlikult ning tunnistanud hoone perspektiivituks valdavalt alles siis, kui see juba praegu kasutamist ei leia.

Kasutuseta jäänud hoonete võõrandamine väljaspool suuremaid linnasid on hoonete eriotstarbe ja asukoha tõttu aga keeruline. Tulemuslikumalt on õnnestunud müüa hooneid, mida on võimalik ümber kujundada elu- või tööstushooneks.

Lõunaeestlane

Pildil: Põlva vallale kuuluv endine administratiivhoone, mida mullu prooviti erastada.

Viimased uudised