Riigikontroll: korratus riigile kuuluvate äriühingute ja ministeeriumide infovahetuses on leige omanikutunde sümptom
Avaldatud: 26 september, 2024
Riigile kuuluvate ettevõtete juhtimisel on infovahetus osalust valdava ministeeriumiga lünklik ja huvide konflikti vastased meetmed küsitava tõhususega, leiab Riigikontroll oma täna avaldatud analüüsis. Riigikontrolli hinnangul peaks riik talle kuuluvate transpordivaldkonna äriühingute juhtimisel olema senisest oluliselt nõudlikum.
„Riigi äriühingute juhtimisotsused puudutavad suurt raha: aastas investeeritakse sadu miljoneid eurosid, varad ületavad kümmet miljardit eurot,” leiab peakontrolör Märt Loite. „Riigi äriühinguid valitsevad ministeeriumid peavad selgelt nõudma, millised materjalid ja millisel viisil peavad kättesaadavad olema, senine korratus riigile kuuluvate äriühingute ja ministeeriumide infovahetuses annab märku leigest omanikutundest.”
Informeeritud omanikuks olemine tähendab, et osalust valitseva ministeeriumi ja ministrini peab jõudma teave, kes ja milliseid riigi äriühingu juhtimisotsuseid tegi ning milliste andmete alusel. Riigi äriühingute juhtimise jälgitavus võib osutuda oluliseks nii omaniku ootuste väljatöötamisel, õppetundidena uute ärisuundade leidmisel või ka võimalike juhtimisvigade tuvastamisel. Otsustusprotsessi on võimalik ja lihtsam taastada siis, kui riigi äriühingute nõukogu koosolekute protokollid ja arutelumaterjalid on säilinud ja ministeeriumidele kättesaadavad ka siis, kui vahetuvad inimesed või asutuste vastutusalad.
Riigi äriühingute käekäigus on otsustusprotsessi selguse ja info piisavuse kõrval oluline, et äriühingute juhtorganid, juhatus ja nõukogu, tegutseksid oma parimate teadmiste ning oskustega üksnes riigi äriühingu, mitte konkurentettevõtte huvides.
Riigikontrolli vaatluse all olnud transpordivaldkonna äriühinguid valitsenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi käsutuses on enamik nõukogu koosolekute protokolle (ca 90%), milles on fikseeritud nõukogu tehtud otsused. Samas, nõukogude päevakordade juurde kuuluvast arutelumaterjalist, millel otsused põhinevad ning millest nähtuksid otsuste tegemise asjaolud, on ministeeriumide käsutuses vaid ligikaudu 50%. Riigikontrolli varasemad auditid lennundusvaldkonnas on tuvastanud, et mõnikord pole nõukogu otsuste alusmaterjale talletatud ka äriühingul endal.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et ministeeriumide käsutuses oleva teabe puudulikkus viitab riigivaraseaduse nõuete rikkumisele. Kuni 2021. aastani kehtis riigi äriühingu nõukogu esimeestele nõue saata otsuse alusmaterjal osalust valitsevale ministeeriumile. 11-st auditeeritud transpordivaldkonna äriühingust täitsid 2021. aastal kehtinud riigivaraseaduse nõudeid kuus äriühingut. Toona kõiki transpordivaldkonna äriühinguid valitsenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei nõudnud ettevõtete nõukogudelt selle täitmist.
Riigikontroll leiab, et juhtimisotsuste asjaolud ja otsustusprotsess on jälgitav ning vajaduse korral tagantjärele selgitatav üksikute riigi transpordivaldkonna äriühingute puhul. Asjaolu, et transpordivaldkonna äriühingute juhtimisotsuseid puudutavat teavet on ministeeriumidel sedavõrd erinevalt, kinnitab, et info edastamine ministeeriumile on sõltunud äriühingu tahtest, mitte omaniku nõudest.
„Riigi äriühingu tegevuse suunamine eeldab omanikult huvi ja informeeritust. Riigi äriühingute käekäik on peale äriühingu juhtide ka ministri ja ministeeriumi vastutada, sest kui äriühingul läheb halvasti, jääb kahju riigi ja maksumaksja, mitte juhatuse või nõukogu kanda,” tõdes peakontrolör Märt Loite.
Audit tuvastas, et äriühingute nõukogude praktika, rollitunnetus ja nõudlikkus juhatuste suhtes varieeruvad märkimisväärselt. Mõned nõukogud eelistavad iga päevakorrapunkti aruteluks kirjalikku materjali, mis piirab äriühingu n-ö suulist juhtimist. Kohati lepitakse, et juhatus saadab teabe hilinemisega ja mitmes osas vahetult enne koosolekuid. Mõned nõukogud korrigeerivad/tellivad aktiivselt info vormi ja sisu. Nõukogu koosolekute protokollide informatiivsus on puhuti napp ja allkirjastamine võib venida kuni pool aastat.
Riigikontroll leidis, et kuigi riigi äriühingute juhtorganite huvide konflikti vältimise ning konkurentsikeelust kinnipidamise meetmeid on üsna palju ja erinevaid, ei saa nende tõhususes kindel olla. Ministeeriumid ja äriühingud kasutavad erinevaid abinõusid. Peamiselt tuginevad ministeeriumid aga lootusele, et juhtorganitesse valitud inimesed hoiduvad vastuolulistest olukordadest. Meetmed on suunatud juhtorgani liikme sobivuse hindamisele ametisse nimetamise hetkel ning kui juhtorgani liikme andmetes, huvides, asjaoludes peaks toimuma hiljem muudatusi, on seda ministeeriumide hinnangul väga keerukas kindlaks teha, kui juhtorgani liige ei peaks ise sellest teada andma. Ministeeriumid ei saa senisel viisil abinõusid rakendades olla kindlad, et Nordicaga sarnaseid juhtumeid, kus juhatuse liige tegutses ka konkurendi juures, rohkem ei ole.
Ka seekordne riigi äriühingute valitsemist puudutav aruanne kinnitab, et riigi omaniku- ja vastutustunne oma äriühingute suhtes peab tugevnema. Riigikontroll soovitab ministeeriumidel ja ministritel leppida 2024. aasta jooksul enda valitsemisel olevate äriühingutega kokku, millist infot osaluse valitseja õiguste ning kohustuste sisuliseks täitmiseks äriühingutelt vajatakse. Fikseerida tuleks vajaliku teabe koosseis, regulaarsus ja info ministeeriumile kättesaadavaks tegemise viis. Materjalide kättesaadavaks tegemine ei pea tingimata tähendama nende saatmist ministeeriumile, oluline on, et ministeeriumidel on materjalidele ligipääs.
Taustaks
Eesti riik oli 2023. aasta juuli seisuga 23 äriühingu ainuomanik, lisaks kuulus riigile osaliselt veel viis äriühingut. Värskeimatel andmetel oli riigi osalusega äriühingutel 2022. aasta lõpus varasid 10,3 miljardi euro väärtuses (aastane juurdekasv 19%), 2022. aasta müügitulu oli 3,5 miljardit eurot (kasv 50%) ja puhaskasum 366 miljonit eurot (kasv 71%).
Riigi osalusega äriühingud on majanduslikult aktiivne avaliku sektori osa, mis 2022. aastal investeeris kokku 815 miljonit eurot, andis tööd keskmiselt 12 539 inimesele ning maksis riigikassasse dividende 116 miljonit eurot (kasv 51%). Rahandusministeeriumi andmetel omab riik enamikku äriühinguid (19) avaliku huvi teenimise eesmärgil, viis äriühingut peavad teenima tulu ning neli äriühingut täitma mõlemat ülesannet.
Riigikontroll hindas auditiga, kas osalust valitseval ministeeriumil on perioodi 2021–2023 kohta esitada äriühingu nõukogu koosoleku protokollid koos arutelumaterjalidega.
Riigikontroll võttis auditisse riigi transpordivaldkonna äriühingud: AS Eesti Raudtee, AS Operail, OÜ Rail Baltic Estonia, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Saarte Liinid, AS Teede Tehnokeskus, OÜ Transpordi Varahaldus, AS Nordic Aviation Group, AS Tallinna Lennujaam ning Lennuliiklusteeninduse AS. Samuti nende osalusi valitsevad ministeeriumid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning riigi osaluspoliitika üldkoordinaatorina Rahandusministeerium. Riigikontroll ei käsitlenud auditis riigile osaliselt kuuluva börsiettevõtte ASi Tallinna Sadam tegevust.
Tabel 1. Ülevaade äriühingu nõukogu koosoleku protokollidest ja arutelumaterjalidest, mille osalust valitsevad ministeeriumid Riigikontrollile esitasid (aastate 2021–2023 kohta).
| Äriühing | Protokolle olemas | Arutelumaterjale olemas | Riigivaraseaduse 2021. a nõue täidetud |
| AS Tallinna Lennujaam | 12/12 | 95–100% | JAH |
| AS Eesti Liinirongid | 12/12 | 95–100% | JAH |
| AS Eesti Loots | 12/12 | 85–90% | JAH |
| AS Saarte Liinid | 12/12 | 75–80% | JAH |
| AS Teede Tehnokeskus | 11/12 | 75–80% | JAH |
| OÜ Rail Baltic Estonia | 10/12 | 75–80% | JAH |
| Lennuliiklusteeninduse AS | 11/12 | 20–25% | EI |
| OÜ Transpordi Varahaldus | 11/12 | 5–10% | EI |
| AS Eesti Raudtee | 11/12 | 10–15% | EI |
| AS Operail | 11/12 | 10–15% | EI |
| AS Nordic Aviation Group | 10/12 | 5–10% | EI |
| KOKKU | 123/132 | ca 50–55% | 6/11 |
Allikas: Riigikontroll ministeeriumide esitatud andmete põhjal
Lisaks küsis Riigikontroll auditiga, kas ministeeriumidele teadaolevalt on transpordivaldkonna äriühingutes juhatuse liikmeid, kes perioodil 2021–2023 tegutsesid nõukogu loal mõne muu sama tegevusala äriühingu juhtorgani liikmena. Samuti, milliste toimingutega tagavad ministeeriumid äriseadustiku ja riigivaraseaduse nõuete täitmise, et välistada huvide konflikt ning konkurentsikeelu eiramine nõukogu liikmete poolt.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19556&AuditId=6582
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
