Riigikontroll: Koduteenuse kättesaadavusega tõsist probleemi pole, kuid hooldereformi rahast teenuse arendamiseks ei jätku
Avaldatud: 29 november, 2023
Ehkki riik soovib koduteenuste kättesaadavust parandada, ei ilmnenud Riigikontrolli auditi käigus, et inimestel jääks ka praegu omavalitsuselt vajalik abi saamata. Samas ei jätku hooldereformi rahast omavalitsuste väitel 2023. aastal sellekski, et rahastada hooldekoduteenust, rääkimata koduteenuse arendamisest.
Riigikontroll analüüsis koduteenuse korraldust ja teenuse pakkumist 2022. aastal kümnes omavalitsuses, nende hulgas elanike arvult neljas suurimas omavalitsuses, ega täheldanud, et koduteenuse kättesaadavusega, nagu seda on kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduses, oleks auditeeritud omavalitsustes praegu tõsist probleemi. Auditis analüüsitud juhtudel pakuti koduteenust selle vajaduse tuvastamisel ja inimesed ei jäänud omavalitsuse poole pöördumise korral abita. Sama järelduse saab omavalitsuste kohta üldiselt teha Sotsiaalkindlustusameti viimaste aastate järelevalve põhjal.
Riigikontroll leiab, et Sotsiaalministeeriumil tuleks selgitada, millest on tingitud suur vahe koduteenuse praeguse pakkumise ja ministeeriumi hinnatud tegeliku vajaduse vahel. Kui 2022. aastal sai koduteenust ca 8500 inimest, siis Sotsiaalministeerium on tellitud uuringute põhjal järeldanud, et tegelik vajadus on ca 20 000 teenusekohta. Sellele on korduvalt osutatud hooldereformi ettevalmistamisel ja teistes valdkonnapoliitilistes algatustes.
Riigikontroll on oma varasemates töödes märkinud, et omavalitsused võiks teha sotsiaalvaldkonnas rohkem ennetustööd ja leida ise tee abivajajateni. Nii suurt erinevust teenuse väidetava nõudluse ja tänase pakkumise vahel ennetustöö võimalikud puudujäägid aga ei seleta. Ehkki riik on asunud suunama koduteenuste valdkonda täiendavat raha, tuleks Sotsiaalministeeriumil täpsemalt selgeks teha lahendatav probleem ja selle põhjused.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et kuigi 2023. aasta suvel täpsustati sotsiaalkaitseministri määrusega koduteenuse sisunõudeid, jäeti korralikult läbi analüüsimata määrusega kaasnevad mõjud omavalitsuste kuludele. Kui omavalitsuste kohustused suurenevad, kuid mõjude ebapiisava analüüsi tõttu rahastamine sellega kaasa ei tule, tundub palju loota, et koduteenuse praktikas midagi oluliselt muutub.
Koduteenuse osutamise korraldust saab mitmel moel tõhustada. Riigikontroll leiab, et omavalitsuse poole pöördunud inimese abivajaduse hindamise metoodikat oleks mõistlik ühtlustada. Praegu erineb omavalitsustes inimese abivajaduse hindamise metoodika. See ei tähenda, et inimene jääks teenuseta, kuid erinevustega praktikas kaasneb risk, et kõiki vajadusi igal pool ei märgata. Samuti on inimeste vajadused pidevas muutumises ja üha sagedamini seisavad omavalitsused küsimuse ees, kas peaks pakkuma rohkemat kui seaduses nõutud miinimum. Paljud omavalitsused seda juba ka teevad.
Riigikontroll leiab, et omavalitsustel tuleks sõnastada koduteenusele konkreetsed eesmärgid, mida jälgida. Seda eeldavad ka sotsiaalteenuste üldised kvaliteedipõhimõtted. Praegu põhineb teenuse arendamise vajadus liialt sotsiaaltöötaja subjektiivsel tunnetusel. Vähendada tuleks paberimajandust ja ebavajaliku info kogumist, seda eelkõige inimese abivajaduse hindamisel. Lisaks sellele, et hindamine on omavalitsuste võrdluses erinev, kipub ka seos hindamisel kogutava info ja teenusevajaduse vahel jääma nõrgaks. Põhjendatud on küsimus, miks koguda infot, mida tegelikult ei kasutata.
Riigikontroll soovitas auditi tulemusel hakata omavalitsustel põhjalikumalt kontrollima teenuse kvaliteeti, et märgata õigel ajal muutusi teenusevajaduses.
Auditeeritud omavalitsuste praktika näitas ka võimalusi, kuidas koduteenuse puuduste kõrvaldamisele võiks ühes või teises küsimuses läheneda. Näiteks leidub omavalitsusi, kes on koduteenuse juhtimisel võtnud appi IT-rakendused, mis on vähendanud bürokraatiat ja võimaldanud pühenduda rohkem sisulisele hooldustööle.
Auditi tulemusena tegi Riigikontroll detailsemaid soovitusi nii auditeeritud omavalitsustele kui ka sotsiaalkaitseministrile.
Taustaks
Koduteenus on üks 13 sotsiaalteenusest, mis on omavalitsuse korraldada. Teenuse sihtrühmaks on inimesed, kes ei saa igapäevatoimingutega kodus ise hakkama. Seaduses on loetletud tegevused, mida koduteenus sisaldama peab. Nendeks on abi kütmisel, toidu valmistamisel, eluruumi ja riiete korrastamisel, toiduainete ja majapidamistarvete ostmisel, samuti abi muus asjaajamises väljaspool eluruumi.
Koduteenuse hea kättesaadavus aitab edasi lükata hooldekoduteenuse vajadust, mis on kordi kallim kui koduteenus. Koduteenust saanute arv on viimase 10 aastaga kasvanud 41%. S.o ligikaudu 2 korda kiiremini kui näiteks eakate arv, ent samas 1,5 korda aeglasemalt kui klientide arv üldhooldekodudes.
Riik on asunud suunama valdkonda senisest rohkem avalikku raha, et koduteenuse kättesaadavust parandada. Nii on hooldereformi 39,2 miljoni euro suurusest eelarvest 2023. aastal arvestatud ca 13 miljonit kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks. Seda on ligikaudu 2 korda rohkem, kui kulutasid omavalitsused koduteenusele 2022. aastal. 2024. aastal on pikaajalise hoolduse teenuste, sh koduteenuse rahastamiseks plaanis eraldada omavalitsustele 56,7 miljonit eurot. Valdkonda suunatakse samuti euroraha.
Riigikontroll analüüsis koduteenuse kättesaadavuse probleemi omavalitsuste töökorralduse vaatest. Mõeldes eeskätt suurenevatele kuludele, otsiti muu hulgas kohti, kus omavalitsuste tegevust parandades saaks olemasolevate ressursside arvelt koduteenuse pakkumist suurendada.
Auditeeritud omavalitsused (10) olid Tallinn, Tartu linn, Pärnu linn, Narva linn, Maardu linn, Saaremaa vald, Väike-Maarja vald, Kambja vald, Viru-Nigula vald ja Mulgi vald. Neis on kokku üle 50% koduteenuse saajatest.
Aruande täisteksti leiab siit: https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19294&AuditId=6564
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
