Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Haigekassa ei suutnud hanketingimustega tagada, et lepingud sõlmitakse võimekate ja nõuetekohaste raviasutustega, leidis Riigikontroll täna avaldatud auditiaruandes „Eesti Haigekassa tegevus tervishoiuteenuste riigihangete korraldamisel“. Riigikontroll jõudis sellele järeldusele, auditeerides kuut haigekassa eriarsti- ja õendusabi teenuste riigihanget kogumaksumusega ligi 215 miljonit eurot.

Riigikontrolli hinnangul on tervishoiuteenuste puhul oluline teha kindlaks, et hangete tulemusel sõlmitakse lepingud nõudeid järgivate asutustega, sest kaalul on patsientide tervis. Kuigi haigekassa oli 2018. aastal hankeid korraldades valdavalt järginud riigihangete seadust, esines hanketingimustes sisulisi puudusi, mistõttu polnud nõuete järgimine tagatud.

Riigikontroll tuvastas, et hanke võitjaks võis saada ka raviasutus, millel edukaks tunnistamise hetkel ei jagunud sobilikke ruume, aparatuuri ega töötajaid raviteenuse osutamiseks. Leidus asutusi, mis taotlesid hankevõidu järel Terviseametilt uue tegevusloa ning hakkasid tervishoiuteenust osutama lepingust ilma jäänud asutuse ruumides ja arstidega. Seega esitab haigekassale arveid hankes edukaks osutunud pakkuja, kuid tegelikult osutatakse teenust samades ruumides ja osaliselt samade arstidega, kui seda oleks tehtud pakkuja puhul, keda edukaks ei tunnistatud.

Haigekassa seadis üheks hanke kvalifitseerimistingimuseks tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa olemasolu, mis peab tagama, et pakkuja ruumid, aparatuur jm vastavad nõuetele. Samas täiendavaid kontrolle, kas asutus ka tegelikult vastab nõuetele, haigekassa ei teinud.

Tegevuslubade menetlemine ja järelevalve on Terviseameti ülesanne, kuid auditi käigus selgus, et Terviseametil puudub ülevaade, kas kehtiva tegevusloaga asutused ka tegelikult nõuetele vastavad. „Kuna tegevusload on tähtajatud, pole Terviseamet paljusid tervishoiuteenuseid osutavaid asutusi juba pikka aega kontrollinud,“ ütles Riigikontrolli auditijuht Mart Vain. „Enne 2018. aastat ei teinud Terviseamet uut tegevusluba menetledes alati kohapealset kontrolli, mistõttu puudus kindlus, kas andmed ruumide ja aparatuuri kohta on õiged.“ Riigikontroll tuvastas ka juhtumeid, kus oli ebaselge, millise teenuse osutamise tegevusluba pidi pakkujal hankes osalemiseks olema. Selle põhjuseks oli haigekassa ja Terviseameti ebapiisav koostöö hangete ettevalmistamisel.

Haigekassa oli hankedokumentidesse lisanud tingimusi, mis ei taganud pakkujate võrdset kohtlemist ega võtnud arvesse asutuste järjepidevust nõuete täitmisel. „Haigekassa hindajatelt võis sama arvu punkte saada asutus, mis oli tegutsenud kolm aastat, ja asutus, mis oli teenuseid osutanud vaid paar kuud,“ tõi auditijuht Mart Vain näite. Pakkumuste hindamisel ei saanud asutus punkte juhul, kui eelneva kolme kalendriaasta jooksul oli asutusele tehtud ettekirjutusi või esitatud kaebusi. Seejuures ei võtnud haigekassa arvesse, kas asutus oli kogu selle perioodi jooksul teenuseid pakkunud või oli tegu alles hiljuti alustanud teenuseosutajaga. Seega võisid ettekirjutuste ja kaebuste kriteeriumid soosida pakkujaid, kes olid tervishoiuteenuseid osutanud vähem kui kolm aastat, sest neil oli väiksem tõenäosus ettekirjutusi ja kaebusi saada.

Ehkki ambulatoorse eriarstiabi teenuste puhul seadis haigekassa hankepakkumistes käibenõudeks 4000 eurot, ei taganud see nõue, et hankel osalev asutus oleks tegutsenud pikema perioodi jooksul. Nimelt ei olnud käibenõue seotud ainult pakutava eriala, ravitüübi või raviliigiga, vaid hõlmas kõigi tervishoiuteenuste osutamist. Sellist käivet on ettevõttel võimalik saavutada lühikese aja jooksul ja lihtsalt.

Teine hindamiskriteerium, milles Riigikontroll nägi puudusi, puudutas epikriiside ehk raviloo lühikokkuvõtete edastamist tervise infosüsteemi. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud edastama tervise infosüsteemi andmeid patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta. Hanketingimuste kohaselt sai sama palju punkte nii asutus, mis oli eelneva aasta jooksul esitanud kõikide või enamiku patsientide kohta epikriisid, kui ka asutus, mis oli esitanud ainult kaks epikriisi. Seega asutus, mis eelnevalt polnud ühtegi epikriisi edastanud, kuid soovis hankes selles arvestuses punkte saada, võis seda teha vahetult enne hanget ja saada sama palju punkte kui asutus, kes oli oma kohust järjepidevalt täitnud. Riigikontroll leiab, et järjepidev epikriiside esitamine tervise infosüsteemi on oluline eeldus patsientidele parima võimaliku ravikvaliteedi tagamiseks.

Hankepakkumuses ei pidanud tõestama, kas asutusel on piisavalt töötajaid, et lubatud mahus teenuse osutamisega hakkama saada. Haigekassa ei kehtestanud riigihangete alusdokumentides tingimust, et tervishoiutöötajate arv pakkumuses peab vastama ravijuhtude arvule. Seetõttu tunnistati edukaks ka pakkumusi, kus ei olnud märgitud vajalikul arvul arste, et teenust soovitud mahus osutada. Näiteks esitasid kaks asutust pakkumuse ambulatoorse psühhiaatriateenuse osutamiseks mahus, mis vastab 2,5 arsti koormusele. Pakkumuses oli mõlemal asutusel aga esitatud üks arst. Ühe pakkujaga sõlmiti leping mahus, mis vastab 1,5 arsti töökoormusele, ning teisega mahus, mis vastab 2,5 arsti koormusele. Riigikontroll leiab, et kui asutusel puudub piisav võimekus ette nähtud mahus teenust osutada, võivad tekkida tõrked teenuse osutamisel või esineb oht, et tööle asuvad arstid, kelle pädevus ei pruugi vastata nõuetele.

Enamjaolt järgis haigekassa hankeid läbi viies riigihangete seadust. Riigikontroll hindas, kas hanked olid korraldatud ja lepingud sõlmitud riigihangete seaduses ette nähtud korra järgi. Kuigi haigekassa järgis üldjuhul riigihangete seadust, esines ka puudusi. Näiteks ei olnud haigekassa eriarstiabi hanget osadeks jaotanud, mistõttu ei oleks riigihangete seaduse kohaselt tohtinud sõlmida lepinguid enne käimasolevate vaidlustuste ja nõutud ooteaegade lõppemist. Kuna haigekassa sõlmis osa lepinguid enne nimetatud tähtaega, tekkis risk, et lepingud oleks võidud tunnistada tühiseks.

Taustast

Suurema osa eriarstiabi ja õendusabi teenustest osutavad haiglavõrgu arengukava haiglad, kuid haigekassa tellib täiendavaid teenuseid ka haiglavõrgu arengukava välistelt tervishoiuteenuste osutajatelt. 2018. aastal korraldas haigekassa tervishoiuteenuste tellimise riigihanked esimest korda – varasematel aastatel korraldati konkursid teistel õiguslikel alustel.

2018. aastal korraldatud kuue riigihanke tulemusel sõlmis haigekassa 102 tervishoiuteenuste osutajaga lepingud, mille eeldatav maksumus on 2018. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta septembrini kokku ligi 215 miljonit eurot.

Riigikontroll hindas auditi käigus,

■ kas 2018. aastal haigekassa korraldatud tervishoiuteenuste riigihanked on korraldatud kooskõlas riigihangete seadusega;

■ kas haigekassa on seejuures taganud, et hanke tulemusel sõlmitakse lepingud asutustega, kes suudavad nõuetekohaselt teenust osutada;

■ kas Terviseameti järelevalve tagab, et tervishoiuteenuse osutaja tegevus vastab nõuetele, mis on olnud tegevusloa andmise aluseks.

Aruande täisteksti leiab siit:

https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=14636&AuditId=2506

Viimased uudised