Riigikontroll: eurotoetuste kasutamisega on raskusi – mullu kulutas riik ligi 600 miljonit eurot plaanitust vähem
Avaldatud: 31 august, 2022
Riigil on raskusi eurotoetuste kasutamisega, sest eelmisel aastal kulutati 588 miljonit eurot plaanitust vähem, mis tähendab, et kasutati 61 protsenti kavandatust. Tänavu on esimese poole aastaga tarvitatud vaid viiendik ehk 276 miljonit eurot kavandatud välistoetustest, samas kui aasta peale kokku peaks plaanide kohaselt kulutatama ligi poolteist miljardit, leiab Riigikontroll täna avaldatud aruandes.
„Praeguse kiire hinnatõusu tingimustes kehtib põhimõte „aeg on raha“ rohkem kui varem ja iga viivitatud aasta, kvartal või isegi kuu tähendab seda, et me saame vähem koole, vähem tervisekeskusi, teid ja muud tarvilikku,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.
Mahajäämus plaanidest on pikaajalisem, sest viimasel viiel aastal, alates 2017. aastast, on riik jätnud igal aastal kasutamata keskmiselt 318 miljonit eurot riigieelarvesse kavandatud Euroopa Liidu toetusi. Rahandusministeeriumi andmetest ilmneb, et raha kasutuselevõtu tempo oli perioodi 2007–2013 Euroopa Liidu struktuuritoetuste puhul läbivalt kiirem kui lõppeval eelarveperioodil. Kui eelmisel eelarveperioodil oli kaheksanda rakendusaasta lõpuks kasutatud 89% välistoetustest, siis praegu 70%. ELi liikmesriikidest paikneb Eesti toetusraha kasutamise tempolt 15. kohal.
„Kuigi riigieelarvesse planeeritud välistoetuste rakendamata jäämine ei tähenda tingimata selle raha kaotsiminekut Eesti riigi jaoks, ei saa kasutamata välistoetusi siiski lõputult edasi lükata,“ mainis riigikontrolör Janar Holm. Näiteks on Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 struktuuritoetuste, sh maaelu ja kalanduse raha, summas 4,4 miljardit eurot lubatud kasutada 10 aasta jooksul ehk 2023. aasta lõpuni.
Euroopa Liidu toetusi koordineerivate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnul lähevad välisraha kavandatud ajal kasutamata jätmisel taristuobjektid oluliselt kallimaks, jäävad ära või viibivad aastaid. Näiteks on Sotsiaalministeeriumi andmetel üle poolte esmatasandi tervisekeskuste ning paljude erihoolekandeobjektide välistoetustest ehitamine pikenenud vähemalt aasta võrra.
Ministeeriumide arvates on välistoetuste aeglase kasutamise peamiseks põhjuseks ajakadu protsessides, mis eelnevad raha avanemisele, sh viivitused toetuste kasutamise tingimuste riigisiseses kokkuleppimises. Toetuste kasutamist pärsib oluliselt ka riigihangete luhtumine. Lisaks käib järjest uute välistoetuste kavandamine ja kasutusse suunamine sama arvu inimestega riigile ilmselt üle jõu. Ministeeriumid osutavad veel, et takistavaks asjaoluks on keerulised ning sageli muutuvad riigihangete korraldamise reeglid. Samuti see, et toetuse rakendajatele riigihangetealast nõu andev Riigi Tugiteenuste Keskus ja hiljem hangete korrektsust kontrolliv Rahandusministeerium tõlgendavad reegleid kohati erinevalt.
Välisrahast tehakse investeeringuid, aga ka riigi toimimise argiseid väljaminekuid, mis võib toetustest sõltumist süvendada. Ministeeriumide sõnul on riigieelarve tegemisel tulnud järjest rohkem otsida võimalusi, kuidas anda riigi igapäevakulusid välisrahastuse kanda. Küsimus on, mis saab pikemas perspektiivis riigi tegevusvaldkondadest, kus välistoetuste rahastamise osakaal on juba praegu suur.
Rahandusminister kui välistoetuste rakendamise üldkoordinaator leidis Riigikontrollile aruande tulemusi kommenteerides, et toetusraha aeglane edenemine on olulises osas põhjustatud vääramatust jõust: tervisekriis, energiakriis, julgeolekukriis, ennenägematu inflatsioon ja valitsuse vahetumised.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et toetusraha liiga optimistlik planeerimine ja alakasutamine on kestnud aastaid. Ülevaate fookuses olnud Euroopa Liidu eelarveperiood algas aastal 2014 ja toetusprojektide loodetust loium edenemine ulatub kriiside-eelsesse aega, mis viitab süsteemsele probleemile.
Riigikontrolli arvates ei saa rahulduda sellega, kui Eestile eraldatud raha õnnestub pelgalt kogu lubatud mahus ära kasutada. Küsimus on ka riigi võimalikus saamatajäänud kasus või otseses kahjus, kui põhjaliku kavandamise tulemusel igati vajalikuks peetud objekt ei valmi või abiprogramm piirkonda ei jõua. Eestile eraldatud miljardite eurode sujuvamaks kasutamiseks saavad rohkem teha nii valitsus kui ka ametnikud.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et riigijuhid peaksid hoiduma välistoetuste killustamisest liiga paljude tegevuste vahel ning viivitustest vajalike otsuste langetamisel.
Välistoetuste rakendamisel tuleb tippkoormuste aegadel menetluslike takerdumiste vältimiseks tagada piisav mehitatus või jagada töötajate tööaega paindlikult. Riigikontrolli hinnangul peab otsima võimalusi vähendada nii toetuse saaja kui ka andja koormust raha taotlemisel ja kulude heakskiitmisel. Vaja on järjepidevalt suurendada ja ühtlustada riigihangetealast teadlikkust hangete korraldajate, nõustajate ja kontrollijate seas.
Taustaks
Rahandusministeeriumi andmetel on Eesti riigile antud 30 aastaga välistoetusi kokku enam kui 12 miljardit eurot ja ligikaudu 8 miljardit eurot on Eesti jaoks täiendavalt eelarves ette nähtud ja ootab väljamaksmist. Valdava osa on eraldanud EL.
Välistoetused on pikki aastaid aidanud kanda Eesti riigi kulusid ning rahastada investeeringuid, mis pelgalt maksutuludest käiks üle jõu. Alates Eesti astumisest ELi, on ligikaudu iga kümnes riigieelarvega kulutatud euro tulnud välisest allikast ning kolmandik kuni pool valitsussektori investeeringutest tehtud välisrahaga.
Rahandusministeeriumi andmetel on viimasel viiel aastal välistoetustest tehtud riigieelarve kulud ja investeeringud sõltuvalt aastast jäänud 230–588 miljonit eurot väiksemaks, kui riigieelarvet tehes prognoositi. Toetuste ärakasutamise protsent võrreldes kavandatuga on praegusel eelarveperioodil vähenenud.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2555/language/et-EE/Default.aspx
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
