Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et kui vanem ei täida vabatahtlikult kohtulahendit lapsega suhtlemise korra kohta ning seejärel ebaõnnestub ka lepitusmenetlus, tuleb kohtul teha lahend, mis on sundtäitetav. Kuna lepitusmenetluse ebaõnnestumise määruse alusel saab algatada täitemenetluse, tuleb selles määruses märkida, kas lisaks sunniraha määramisele on kohtutäituril lubatud suhtluskorra täitmiseks ka jõudu kasutada. 

Varasemas kohtumenetluses määras Viru Maakohus kindlaks isa ja laste suhtlemise korra. Kuna isa sõnul rikkus laste ema suhtluskorda ning isal ei olnud võimalik lastega kohtuda, esitas ta kohtule lepitusmenetluse avalduse. Vanemad ei saavutanud kokkulepet, mistõttu tunnistas kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, kuid määruses sunnivahendeid ei märkinud. Tartu Ringkonnakohus jättis isa määruskaebuse läbi vaatamata, leides, et isal ei ole õigust maakohtu määrust vaidlustada.

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et lepitusmenetluse ebaõnnestumise määrus on sundtäitetav. Kuna lepitusmenetluse ebaõnnestumise määruse alusel saab algatada täitemenetluse, tuleb määruses märkida, milliseid sunnivahendeid võib täitur lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmiseks rakendada. Eelkõige saab kohtutäitur määrata täitemenetluse võlgnikule sunniraha. Lapsega suhtlemise korra lahendi täitmiseks saab kohtutäitur lisaks kasutada jõudu, kui kohus on andnud selleks lepitusmenetluse ebaõnnestumise määruses loa.

Riigikohus leidis, et isal oli maakohtu määruse peale kaebeõigus ning saatis kohtuasja uueks lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Riigikohtu määrust saab lugeda kohtu kodulehelt: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=2-17-13244/121.

Kommentaarid

Viimased uudised