Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Erik Peinar/riigikogu

Natuke aega tagasi võttis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) ette sellise julgustüki, et veetis päeva sügava puudega lapsega. Kuna puuetega laste ja üldse inimeste osas on Eestis veel palju ära teha (vaadakem või Peeter Ernitsa tänast tänitamist Mart Laari kallal – inimene ei kõlbavat Eesti Panga nõukogu esimeheks ainuüksi seepärast, et on ratastoolis, kuigi ka Ameerika Ühendriikide legendaarne president Franklin Delano Roosevelt oli ratastoolis ja juhtis sealt sõda natside vastu), siis pidasime vajalikuks ka Lõuna-Eestist valitud riigikogulastelt uurida, kuidas nende arvates puuetega laste olukorda parandada.

Jälle on põhjust kiita Uno Kaskpeiti EKREst, kes saatis ka seekord väga põhjaliku vastuse, kus pakkus välja ka konkreetse lahenduse – raske puudega inimest 24/7 kodus hooldavale inimesele, olgu tegemist lapse või täiskasvanuga, tuleks anda igakuist toetust vähemalt miinimumpalga ulatuses, mis on teatavasti 500.- eurot.

Küsimused olid aga järgmised:

1. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva käis ühe päeva sügava puudega last hooldamas. Kas julgeksite ka ise sellise väljakutse vastu võtta. Kui kaua, arvate, et saaksite sügava puudega lapse hooldamisega hakkama? Millised võiksid olla takistused või raskused?

2. Kui suur peaks Teie hinnangul olema sügava puudega lapse igakuine toetus? Hetkel on see 80 eurot nii raske kui sügava puudega lapsele. Kas peate seda õiglaseks, et nii raske kui sügava puudega laps saavad sama suure summa, kuigi sügava puudega lapse hoolduskoormus on palju suurem, nõudes vanemalt ööpäevaringset hoolt?

3. Paljudes riikides on kehtestatud sügava puudega lapse ühele vanemale lisaks lapse toetusele ka hooldajatoetus või palk, sest sügava puudega lapse üks vanem ei saa sageli tööl käia (laps vajab 24/7 hoolt). Kas selline hooldajatoetus/palk peaks olema ka Eestis? Kui suur võiks see olla?

Ja siin vastused, saabumise järjekorras:

Meelis Mälberg (Reformierakond): Tegemist on väga tõsise ja emotsionaalse teemaga. Ma ei pea ennast selles valdkonnas eksperdiks ja konkreetseid numbreid välja öelda ei julge. Minu arvamus on, et pigem peaks arvestama iga konkreetse lapse vajadusi ja nendest lähtudes ka vastavad teenused välja töötama. Ka perele rahalise toetuse maksmisel tuleks vajadust arvestada.

Minister Kaia Iva väärib kiitmist. Kardan, et mina ise jääks hätta ja ei julge sellist vastutust võtta.

Uno Kaskpeit (EKRE): Julgusest üksi jääb väheks, puudega lapse eest hoolitsemine nõuab ka vastavat ettevalmistust, olgu siis erialast või vähemalt seda, mis on omandatud mingi lisakoolituse kaudu. Kahjuks ise ei oma mingit selle alast koolitust ning ei kandideeri antud väljakutsele. Leian, et sellega peavad siiski tegelema vastava väljaõppe saanud inimesed.

Kindlasti on see summa väga väike ja peaks olema kordades suurem. Eks see ole uue valitsuse poolt vaja välja töötada, vaevalt, et senine koalitsioon siin midagi ära teha tahaks. Sellist soovi ei nähtu ei riigieelarvest ega muudest kavadest. Kui Kaia Iva lubas lahkelt, et raha tuleb küsida kohalikelt omavalitsustelt, siis viimased laiutavad käsi ja ütlevad, et neile pole puuetega inimeste abistamiseks mingit raha eraldatud. See näitab selgelt, et praegune valitsus lükkab antud probleemi endast kaugemale ja ei soovi sellega tegeleda.

EKRE tuli vastava initsiatiiviga välja juba enne kohalikke valimisi 2017 aastal, kuid kahjuks siis ei pööranud keegi sellele tähelepanu. Raske puudega inimest 24/7 kodus hooldavale inimesele, olgu tegemist lapse või täiskasvanuga, tuleks anda igakuist toetust vähemalt miinimumpalga ulatuses, mis on teatavasti 500.- eurot. Elame lootuses järgmiste valimisteni ja loodame, et eesti rahvas teeb õige valiku ning antud probleem saab lahendatud.

Anneli Ott (Keskerakond): 1. Meil igaühel oma siin elus omad väljakutsed ning õppetunnid, mille kaudu areneme ise ning panustame kogu ühiskonna arengusse. Igale emale on armastus oma lapse suhtes absoluutne ja siinkohal antakse kaasa ka sisemine jõud vastutada ja seista oma lapse vajaduste eest. Loomulikult olen ka mina selleks valmis. Elus ette tulevad raskused on inimestel erinevad ja detailset teadmist puudega lapse kasvatamisest ongi ainult nende vanematel. Samas usun, et empaatiavõime on see, mis võimaldab mõista ning seeläbi ka võimalusel toetada. Emana mõistan nende lapsevanemate muret ja soove ning tunnustan neid, kes ühiskonnas neid puudutavaid probleeme järjekindlalt tõstatavad ning seeläbi ka kõiki kaaskodanikke selles valdkonnas harivad.

2. Kindlasti vajavad puuetega laste toetused üle vaatamist, sest need on jäänud kahetsusväärselt tahaplaanile. Mõistagi on oluline, et riik probleemi enam teadvustaks ning tagaks, et puudega laste vajadused saaksid kaetud riigi poolt kompenseeritavate vahenditega. Samuti on oluline jõuda selleni, et haigekassa toetaks vanemaid puuetega laste ravimite soetamisel.

Olulisi samme on siiski astutud, näiteks paraneb erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni kättesaadavus, suurendades seeläbi inimeste iseseisvat toimetulekut ja vähendades lähedaste hoolduskoormust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni puhul on eesmärk tagada kiirem teenusele jõudmine ja teenuse osutamine vajadusel suuremas mahus. Riik on kavandanud rehabilitatsiooniteenustele senisest 5,05 miljonit eurot rohkem ehk kokku 12,7 miljonit eurot aastas. Samuti kasvab erihoolekandeteenuste rahastamine enam kui kaheksa miljonit eurot aastas, ulatudes 37 miljoni euroni. Sellega soovime tagada inimestele paremat raviteenust ning –kättesaadavust.

3. Puuetega laste hooldamine keeruline ning vanemale täiesti inimlikult mõistetavalt ka väsitav, ning lapsevanemad, kes teevad seda 365 päeva aastas vääriksid suuremat tunnustust. Leian, et selle töö raskust on riik märganud ning loodetavasti hinnatakse seda aasta aastalt järjest enam. Kuid ühe ideena on pakutud näiteks ööpäevaringsete päeva- ja nädalahoiu ning kogukonnas elamise kohti. Puuetega lapse eest hoolitseks spetsialist ning samal ajal annaks see vanemale võimaluse käia tööl ning tegeleda ka päevaste toimetustega. Siinkohal võib paralleeli tõmmata lasteaiaga, kust vanem samuti oma lapsed päevaks hoiule viib.

Liina Kersna (Reformierakond): ei vastanud

Hanno Pevkur (Reformierakond): ei vastanud

Maire Aunaste (IRL): ei vastanud

Priit Sibul (IRL): ei vastanud

Heimar Lenk (Keskerakond): ei vastanud

Toomas Paur (Keskerakond): ei vastanud

Kalvi Kõva (SDE): ei vastanud

Inara Luigas (SDE): ei vastanud

Rein Randver (SDE): ei vastanud

Arno Sild (EKRE): ei vastanud.

Viimased uudised