Riho Terras: rohepöördest on saanud võidujooks, kus üritatakse mööda vaadata tervikpildist
Avaldatud: 8 november, 2022
Riigikaitseõpetuse tund Valga Gümnaasiumis. Foto: erakogu Eelmisel nädalal külastas Isamaa Erakonda kuuluv Euroopa Parlamendi liige Riho Terras Valgamaad. Terve päeva vältel toimunud kohtumiste põhiteemadeks kujunesid julgeolek ja põllumajanduse käekäik.
Järgneb intervjuu Riho Terrasega.
Valga Militaarmuuseumis kohtusite riigikaitselaagri noortega ja Valga Gümnaasiumis andsite noortele riigikaitseõpetuse tunni. Milline roll on riigikaitseõpetusel Eestis?
Me näeme täna Ukrainas kui oluline on roll on kaitsetahtel. Riigikaitseõpetus annabki noorele inimesele ülevaate sellest, milleks on riik tähtis ja milleks on kaitseväge vaja. Ühtlasi kasvatab see noortes kodanikutunnet ja kaitsetahet. Need teadmised aitavad tagada, et kriisiolukorras oleks meie kodanikel vajalikud teadmised ja valmidus Eestit kaitsta. Just seetõttu usun, et riigikaitseõpetus peaks Eestis olema kohustuslik. Olen vastava ettepaneku teinud erakonna sees ning mul on hea meel, et haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas on öelnud, et seda kaalutakse uue riikliku õppekava raames.
Millel põhineb ukrainlaste kaitsetahe? Kuidas on nad suutnud Vene vägedele vastu panna?
Me peame arvestama, et ukrainlased on sõjas olnud juba 8 aastat, mitte 9 kuud. Ühelt poolt liitis ühiskonda Krimmi okupeerimine Venemaa poolt. Veebruaris alanud uus vaatus, selle totaalne jõhkrus ja kuritegelikkus on liitnud rahvast veelgi. Kaadrid Butšast ning mujalt Ukrainast, tsiviiltaristu ja elanike pommitamine on toonud kaasa tohutu vastupanu. Sellele lisaks on suudetud riigijuhtide eduka ja mõjusa tegutsemisega kaasata rahvusvahelise kogukonna tugi.
Ülekaaluka vastase tagasilöömiseks on tarvis ka vajalikku relvastust, varustust ja väljaõpet. Selle sõja tulemuse määrab see, kellel on rohkem püssirohtu, logistilist toetust ning reserve. Euroopa Liidu ja NATO riigid on saatnud Ukrainale relvastust ning oktoobris käivitus ka väljaõppe missioon, paraku ei ole see täna piisav.
Kuidas saab Ukrainat veel aidata?
Venelastel ei ole hetkel jõudu edasi liikuda. Ukrainlased suudavad hoida rinnet ja korraldada täiendavaid rünnakuid, kuid okupeeritud alade vabastamiseks on vaja kõvasti rohkem relvastust ja laskemoona. Rohkem tanke, suurtükke, rakette, õhutõrjet – kõike. Kui me ei paku täiendavat sõjalist abi, jääb tänane olukord venima.
Sõja venimine võimaldaks Venemaal enda senistest kaotustest taastuda ja see ei ole kasulik ei ukrainlastele ega teistele Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele. Samal ajal jätkab Venemaa taristu purustamist ja sõjaroimasid. Seega on igal viivitusel otsene hind süütute ukrainlaste eludele.
Vahetame teemat. Te olete viimaste kuude jooksul kohtunud mitmete põllumajandusettevõtete ja valdkondade esindusorganisatsioonidega. Energiakriisis lendab palju kriitikat rohepöörde suunal, kuid kuidas mõjutab see põllumajandust?
Ukraina sõjast, energiakriisist ja rohepöördest tulenevat lisakoormust meie ettevõtjatele ja põllumeestele ei tohi alahinnata. Just seetõttu arutame ühes Euroopa Rahvaparteiga hetkel algatust, mis seaks uutele ebavajalikele Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni algatustele ning seadusloomele moratooriumi.
Sisuliselt tähendab see seda, et täiendavaid ja seni plaanimata uusi kohustusi põllumeestele ei seata. Näiteks saab edasi lükata Euroopa Komisjoni plaanitud taimekaitsemääruse. Eestis, kus kasutatakse võrreldes mitmete Lääne-Euroopa riikidega märkimisväärselt vähem pestitsiide, ei ole põhjust seada kohustust vähendada taimekaitsevahendite kasutamist poole võrra.
Enne igasuguste uute regulatsioonide ja piirangute kehtestamist peame vaatama riikide eripära ja olukorda.
Põllumajanduse kontekstis on palju räägitud toidujulgeolekust. Kas rohepööre arvestab ka sellega?
Me kõik soovime elada paremas elukeskkonnas. Kohati tundub, et rohepöördest on saanud võidujooks, kus üritatakse mööda vaadata tervikpildist.
Koroonakriisi, energiakriisi tingimustes aga ka põllumajanduses lahvatanud kriisiga, kui algas põud, tulime välja ettepanekuga osa rohepoliitika meetmeid ajutiselt peatada. Paraku ei läinud see Euroopa Parlamendis läbi. Jõudsime vähemalt nii kaugele, et nüüd tehakse erinevatele rohepoliitikatele mõjuanalüüsid.
Enne mingi otsuse tegemist on oluline teada, kuidas mõjutavad need meie ettevõtjaid, inimesi, keskkonda aga ka seda sama toidujulgeolekut. Uisapäisa tormates jõuame sarnasesse olukorda nagu energeetikas – suurendame enda sõltuvust importkaupadest ja vähendame sellega Euroopa Liidu toidujulgeolekut.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
