Reservkindral Palm: Eestis on ettevõtteid, mis tahaks Venemaaga „normaalselt” äri ajada
Avaldatud: 19 aprill, 2024
Veiko-Vello Palm. Kaitseväe pilt Kuigi julgeolekukeskkond on muutunud, pole paljud Eesti ettevõtted sellest aru saanud ja ootavad võimalust Venemaaga äri ajada, nentis kindralmajor reservis Veiko-Vello Palm.
Hiljuti kaitseväe tegevteenistusest lahkunud kindralmajor Veiko-Vello Palm astus esimest korda pärast reservi siirdumist neljapäeval üles Parempoolsete korraldatud konverentsil, kus rääkis sellest, kas kaitsetööstuse näol võib olla tegemist potentsiaalse kasvava majandusharuga Eestis. „Oleme kaitsetööstusega paisu taga – kohe võib torm tulla, võivad tulla suured muutused, aga need ei ole veel aset leidnud ja ei ole kindel, et aset leiavad,” rääkis Veiko-Vello Palm.
Palm selgitas, et kaitsetööstusettevõte, mis plaanib müüa ainult Eesti kaitseväele, on juba ette läbikukkunud. „On võimalik müüa välismaale ja natukene ka Eestimaale või teha nii nagu jalatsiettevõte ja müüa osaliselt kaitseväele,” ütles Palm.
Ta rääkis, et kaitsetööstuses on neli suurt osalist – pangad ja erakapital, kaitseväed, kaitsetööstus eraettevõtete näol ning poliitiline juhtkond.
Palm ütles, et kuigi julgeoleku keskkond on muutunud, pole paljud ettevõtted sellest aru saanud ja ootavad võimalust Venemaaga äri ajada. „Eestis on ridamisi ettevõtteid, kes ainult ootavadki, et saaks jälle Venemaaga normaalselt asju teha,” ütles ta.
Erakapital ja pangad – kaitseväe kuvand on muutunud eetilisemaks, aga mitte veel täielikult. On esinenud olukordi, kus Eesti riik üritas välisettevõttele maksta, aga pangad keeldusid ülekandeid tegemast, põhjendades, et see on ebaeetiline, rääkis Palm.
Samuti ei ole Euroopa pensionifondid huvitatud kaitsetööstusesse investeerimisest. „Ei neelata alla, et pensioniraha investeeritakse tuumarelvadesse. See raha ei ole turule tulnud,” ütles Palm. Ta lisas, et see ootab poliitilisi signaale.
Kaitsetööstuse kõige suurem probleem on integratsioon – tehnika ei tööta omavahel koos. “Kõikides Euroopa riikides tehakse rätsepatööd ehk hangitakse ülispetsiifilisi asju. Leopard 2 lahingutank – see on müriaad erinevaid modifikatsioone ja erinevaid variante. Ja need ei räägi omavahel juttu, osad ei ole vahetavad,” lausus ta.
Palm rääkis, et erinevatel kaitsevägedel on väga spetsiifilised vajadused ning see ei meelita valdkonda raha juurde.
Ta ütles, et hinnad ajab üles see, kui sõjaväed nõuavad asju, mille jaoks neil tegelikult vajadust ei ole. „Kas on vaja küsida, et õhutõrje rakett tingimata laseks miinus 60-kraadise temperatuuri juures, lumetormis ja öösel jne. See ajab raketi hirmsalt kalliks,” lausus ta.
„Kõige kallim asi maailmas on roheline värv – sel hetkel, kui te midagi värvite roheliseks, läheb hind kuue- või kümnekordseks. Kui tootel on kiri, et see vastab sõjaväe standardile, siis on hind kohe kallim,” ütles Palm.
Ta rääkis, et mil-standard on tulnud väiksest riskitaluvusest. „Ehitame lasketiirusid sellistel tingimustel, et sealt ei lenda miljoni aasta jooksul ükski kuul välja – see teeb hinnad mitmekordseks,” sõnas Palm.
Palm rääkis, et poliitilisel tasandil on tehtud lubadusi, kuid raha pole tegelikult juurde tulnud. „Enamus poliitilisi juhtkondasid, ma ei räägi ainult Eestist, ootaksid hetke, et kaitseväelt raha ära võtta.”
„Kuna 30–40 aastat on kaitsekulud langenud ja kaitsetööstus kahanenud, siis kaitsetööstus ja kaitsevägi ei kipu rabelema. Nad ootavad, kas see on päris raha või need on ainult lubadused,” ütles Palm.
Ta lausus, et praegu on revolutsiooniline situatsioon. „Ühed ei taha ja teised enam ei suuda – nüüd oodatakse, kes esimesena pilgutab,” lõpetas ta.
Siin on video asja kohta:
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
