Reps tahab lasteaias käimise kohustuslikuks teha

Kolme kuni seitsmeaastastest lastest käib praegu lasteaias 94 protsenti. Haridus- ja teadusminister Reps ütles ERR-ile, et ühel keskmisel aastal jääb alusharidusest kõrvale koguni kümme protsenti lastest. Ja see on tema sõnul probleem.

„Täna sellest õnnetust protsendist, kes ei käi lasteaias, on enamik sellised, kes tegelikult sotsiaalselt on kõrvale jäetud. Ja me näeme koolis, et need lapsed on tegelikult need, kes hiljem vajavad õpiabi. On ta kuus protsenti, on ta seitse või kümme, see on igal juhul liiga palju, et öelda, et meil on sellega korras,” rääkis Reps.

Niisiis peab haridus- ja teadusministeerium plaani kehtestada Eestis kohustuslik alusharidus ,ehk sisuliselt tuua kohustuslik kooliiga varasemaks. Vähemalt määrataks lapsele igal juhul lasteaiakoht ja kui vanem soovib last ikkagi koju jätta, tuleks see vormistada koduõppena.

„Siis üheskoos selle lasteaia õpetajatega luuakse võimalus käia seal lasteaias kas üks päeva nädalas, võib-olla paari nädala järel, üks kord kuus, aga oluline on see, et sellel lapsel on kogu aeg silm peal ja me näeme, kuidas ta areneb. Ja loomulikult siis saavad ka sotsiaaltöötajad ja kõik teised sekkuda, kui seal on tõsiseid probleeme,” sõnas Reps.

Kuna kohustuslik alusharidus peaks olema ka tasuta, töötab ministeerium praegu lahenduse kallal, mille järgi saaks laps neli tundi päevas tasuta lasteaiaaega.

„Ja kui ta ei hakka seal tõepoolest käima ei viis päeva ega üks päev nädalas, siis no soomlastel on see süsteem, et nad käivad iga nädala tagant kohtumisel, kus on sotsiaaltöötaja, kus on haridusametnik ja kus on meditsiinilise taustaga inimene, kes vaatavad, et lapsega on kõik korras.”

Alushariduse kohustuslikuks muutmisest rääkis Mailis Reps pikemalt kolmapäeval Vikerraadio saates Uudis +.

Eesti lasteaednike liidu juhatuse liige Evelin Langus iseenesest toetab kohustusliku alushariduse mõtet. Küll aga ütleb ta, et Eestis ei ole ühtegi üleriigiliselt kindlaks määratud hindamissüsteemi, millega aeg-ajalt lasteaias käiva lapse arengut hinnata saaks.

Lastevanemate liidu juhatuse esimees Aivar Haller ütleb, et esmalt tuleb kokku leppida, mida me alusharidusest täpselt ootame.

„Alles hiljuti istusin ma ühes ekspertkomisjonis, mis arutas seda, et lasteaedadesse viia digiõpetus sisse. Ma ütleks, et see on kindlasti kõike muud kui teaduslikult põhjendatud eakohane lähenemine. Kui me oleme kokku leppinud, et mis see täpselt on, mida soovitakse sellest kolmandast eluaastast alates pakkuda ja milliseid tingimusi lapsele luua, siis ei ole probleemi,” kommenteeris lapsevanemate esindaja.

Endine haridusminister, reformierakondlane Jürgen Ligi ütleb, et ka tema on iseenesest ministeeriumi plaaniga päri.

„Täiendav argument on, et mitte-eestlased peaksid koolimineku ajaks saama eesti keele kätte ja lapsed õpiksid koos. Sest muidu me venelasi Eesti ühiskonda ei sulata ja nende konkurentsivõimet ega meelsust ei taga.”