Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Skinest Rail

Euroopa Komisjon tutvustas täna REPowerEU kava, mille eesmärk on pakkuda lahendusi Venemaa sissetungist Ukrainasse põhjustatud probleemidele ja ülemaailmsel energiaturul tekkinud kriisile.

Euroopa energiasüsteem on vaja kiiresti ümber kujundada kahel põhjusel: kaotada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest, mida kasutatakse majandusliku ja poliitilise relvana ning mis läheb Euroopa maksumaksjale maksma peaaegu 100 miljardit eurot aastas, ning võidelda kliimakriisiga. Liiduna tegutsedes saab Euroopa kiiremini kaotada oma sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest. 85% eurooplastest usub, et EL peaks Ukraina toetamiseks võimalikult kiiresti vähendama oma sõltuvust Venemaa gaasist ja naftast. REPowerEU kavas on selle eesmärgi saavutamiseks ette nähtud meetmed energiasäästu suurendamiseks, energiavarustuse mitmekesistamiseks ja taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks. See aitab asendada fossiilkütused puhtama energiaga nii kodudes, tööstuses kui elektritootmises.

Rohepööre tugevdab Euroopa ja meie partnerite majanduskasvu, julgeolekut ja kliimameetmeid. REPowerEU kava keskmes on taaste- ja vastupidavusrahastu, millest toetatakse piiriülese ja riikliku taristu ning energiaprojektide ja -reformide koordineeritud planeerimist ja rahastamist. Komisjon teeb ettepaneku teha taaste- ja vastupidavusrahastu määruses muudatusi, et lisada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadesse spetsiaalsed REPowerEU kava puudutavad peatükid, lisaks neis juba sisalduvatele reformidele ja investeeringutele.

Energia säästmine

Energiasääst on kiireim ja odavaim viis praeguse energiakriisiga toimetulekuks ja arvete vähendamiseks. Komisjon teeb ettepaneku suurendada Euroopa rohelise kokkuleppe paketi „Eesmärk 55“ siduvat energiatõhususe eesmärki 9%-lt 13%-le. Energia säästmine praegu aitab meil valmistuda järgmisel talvel tekkida võivateks probleemideks. Seepärast avaldas komisjon täna ka ELi energiasäästuteatise, milles kirjeldatakse lühiajalisi käitumismuutusi, mis võivad vähendada gaasi- ja naftanõudlust 5% võrra, ning innustatakse liikmesriike alustama kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud spetsiaalseid teavituskampaaniaid. Samuti julgustatakse liikmesriike kasutama energiasäästu soodustamiseks eelarvemeetmeid, näiteks vähendama energiatõhusate küttesüsteemide, hoonete soojusisolatsiooni ning energiatõhusate seadmete ja toodete käibemaksumäärasid. Komisjon näeb ette ka eriolukorra meetmed juhuks, kui peaks tekkima tõsiseid tarnehäireid, ning annab välja suunised tarbijate prioriseerimise kriteeriumide kohta ja aitab koostada kooskõlastatud ELi nõudluse vähendamise kava.

Tarnete mitmekesistamine ja rahvusvaheliste partnerite toetamine

EL on mitu kuud teinud tarnete mitmekesistamiseks koostööd rahvusvaheliste partneritega ning importinud rekordkoguse veeldatud maagaasi ja suurendanud gaasitarneid. Hiljuti loodud ELi energiaplatvorm, mida toetavad piirkondlikud töörühmad, aitab ühendada nõudlust, optimeerida taristu kasutamist ja koordineerida suhtlust tarnijatega. Platvorm võimaldab soovi korral osta ühiselt gaasi, veeldatud maagaasi ja vesinikku. Toetudes ühise vaktsiiniostuprogrammi kogemusele, kaalub komisjon järgmise sammuna ühisostumehhanismi loomist, mille raames peetaks läbirääkimisi gaasiostude üle ja sõlmitaks lepinguid osalevate liikmesriikide nimel. Komisjon kaalub ka seadusandlikke meetmeid, et nõuda liikmesriikidelt gaasitarnete aja jooksul mitmekesistamist. Platvorm võimaldab ka taastuvallikatest toodetud vesiniku ühist ostmist.

Täna vastu võetud ELi energiaalase välistegevuse strateegia hõlbustab energiavarustuse mitmekesistamist ja pikaajaliste partnerluste loomist tarnijatega, sealhulgas koostööd vesiniku ja muude keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas. Strateegia seab esikohale ELi kindla soovi minna kogu maailmas õiglasel viisil üle roheenergiale, suurendada hinnasurve vähendamiseks energiasäästu ja -tõhusust, hoogustada taastuvate energiaallikate ja vesinikutehnoloogia arengut ning tugevdada energiadiplomaatiat. Vahemeres ja Põhjameres arendatakse välja suured vesinikutarnekoridorid. Venemaa agressiooni silmas pidades toetab EL Ukrainat, Moldovat, Lääne-Balkani riike ja idapartnerluse riike ning meie kõige haavatavamaid partnereid. Ukrainaga jätkame koostööd, et tagada varustuskindlus ja toimiv energiasektor. Samal ajal loome võimalusi elektri ja taastuvallikatest toodetud vesinikuga kauplemiseks tulevikus ning taastame Ukraina energiasüsteemi algatuse „REPower Ukraine“ abil.

Taastuvate energiaallikate kiirem kasutuselevõtt

Taastuvenergia kiirem ja ulatuslikum kasutuselevõtt elektritootmises, tööstuses, hoonetes ja transpordis suurendab kiiremini meie energiasõltumatust, hoogustab rohepööret ja alandab aja jooksul hindu. Komisjon teeb ettepaneku suurendada paketi „Eesmärk 55“ 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 40%-lt 45 %-le. Ambitsioonikam eesmärk on aluseks ka järgmistele algatustele.

  • ELi päikeseenergia strateegia aitab 2025. aastaks kahekordistada päikeseelektri tootmisvõimsust ja paigaldada 2030. aastaks 600 GW ulatuses lisavõimsust.
  • Päikesekatuste algatus, millega kehtestatakse järkjärguline juriidiline kohustus paigaldada päikesepaneelid uutele üldkasutatavatele ja ärihoonetele ning uutele eluhoonetele.
  • Soojuspumpade kasutuselevõtu kahekordistamine ning meetmed geotermilise ja päikese soojusenergia integreerimiseks kaug- ja kommunaalküttesüsteemidesse.
  • Komisjoni soovitus , mis käsitleb suurtele taastuvenergiaprojektidele lubade andmise kiirendamist ja lihtsustamist ning taastuvenergia direktiivi muudatused, et nimetada taastuvenergia ülekaalukaks avalikuks huviks. Taastuvenergia eelisarenduspiirkonnad, mille peaksid määrama kindlaks liikmesriigid ning nägema ühtlasi ette kiiremad ja lihtsamad loamenetlused väiksema keskkonnariskiga piirkondade jaoks. Et aidata liikmesriikidel eelisarenduspiirkondi kiiremini kindlaks teha, teeb komisjon energia, tööstuse ja taristuga seotud geograafiliste andmete jaoks loodud digitaalse kaardistamisvahendi abil kättesaadavaks keskkonnatundlikke alasid puudutavad andmekogumid.
  • Eesmärk toota 2030. aastaks ELis taastuvallikatest 10 miljonit tonni vesinikku ja importida 10 miljonit tonni, et asendada maagaas, kivisüsi ja nafta transpordisektor ning tööstusharudes, mille CO2-heidet on keerulisem vähendada. Vesinikuturu edendamiseks peavad kaasseadusandjad leppima kokku konkreetsetes sektorites püstitatud eesmärkide suurendamises. Komisjon avaldab ka kaks delegeeritud õigusakti taastuvallikatest toodetud vesiniku määratlemise ja tootmise kohta, et tootmine tooks reaalselt kaasa CO2-heite netovähenemise. Vesinikuprojektide kiiremaks rakendamiseks eraldatakse teadusuuringuteks täiendavalt 200 miljonit eurot ning komisjon võtab kohustuse viia suveks lõpule esimeste üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide hindamise.
  • Biometaani tegevuskavas nähakse ette vahendid (sh uus biometaani tootjate liit) ja rahalised stiimulid, et suurendada tootmist 2030. aastaks 35 miljardi kuupmeetrini, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika abil.

Fossiilkütuste tarbimise vähendamine tööstuses ja transpordis

Söe, nafta ja maagaasi asendamine tööstusprotsessides vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning tugevdab julgeolekut ja konkurentsivõimet. Energiasääst ja -tõhusus, kütuste asendamine, elektrifitseerimine ning taastuvallikatest toodetud vesiniku, biogaasi ja biometaani ulatuslikum kasutuselevõtt tööstuses võib 2030. aastaks vähendada vajadust maagaasi järele kuni 35 miljardi kuupmeetri võrra. Seda lisaks paketi „Eesmärk 55“ ettepanekutes prognoositule.

Komisjon võtab kasutusele CO2 hinnavahelepingud, et toetada keskkonnahoidliku vesiniku kasutuselevõttu tööstuses ning vahendid REPowerEU rahastamiseks innovatsioonifondist, kasutades heitkogustega kauplemisest saadavat tulu. Sellega toetatakse veelgi ELi sõltuvuse kaotamist Venemaa fossiilkütustest. Komisjon esitab ka suunised taastuvenergia ja elektrienergia ostulepingute kohta ning pakub koos Euroopa Investeerimispangaga tehnilist tuge. Selleks et säilitada ja taastada tehnoloogiline ja tööstuslik juhtpositsioon päikese- ja vesinikuenergia valdkonnas ning toetada töötajaid, teeb komisjon ettepaneku luua ELi päikeseenergiatööstuse liit ja ulatuslik oskustealane partnerlus. Komisjon tõhustab ka tööd kriitilise tähtsusega toorainete tarnimisel ning koostab sellekohase õigusaktiettepaneku.

Et suurendada transpordisektoris energiasäästu ja -tõhusust ning kiirendada üleminekut heitevabadele sõidukitele, esitab komisjon keskkonnahoidliku kaubaveo paketi, mille eesmärk on märgatavalt suurendada sektori energiatõhusust, ning kaalub seadusandlikku algatust heitevabade sõidukite osakaalu suurendamiseks avalike ja ametiautode seas. ELi energiasäästuteatis sisaldab ka mitmeid soovitusi linnadele, piirkondadele ja riigiasutustele, mis võivad aidata kaasa fossiilkütuste asendamisele transpordisektoris.

Nutikad investeeringud

REPowerEU kava eesmärkide saavutamiseks on vaja praegusest kuni 2027. aastani täiendavalt investeerida 210 miljardit eurot. See on sissemakse meie sõltumatuse ja julgeoleku eest. Samas võib Venemaa fossiilkütuste impordi vähendamine säästa peaaegu 100 miljardit eurot aastas. Investeeringuid peavad tegema era- ja avalik sektor nii riigi, piiriülesel kui ka ELi tasandil.

REPowerEU kava jaoks on taaste- ja vastupidavusrahastust laenudena juba ette nähtud 225 miljardit eurot. Komisjon võttis täna vastu õigusaktid ja suunised liikmesriikidele selle kohta, kuidas oma taaste- ja vastupidavuskavasid REPowerEU kontekstis muuta ja täiendada. Lisaks teeb komisjon ettepaneku suurendada taaste- ja vastupidavusrahastu toetuste osa 20 miljardi euro võrra turustabiilsusreservis hoitavate ELi heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide müügist, mis pannakse enampakkumisele viisil, mis ei häiriks turgu. Sellisena ei vähenda heitkogustega kauplemise süsteem mitte ainult heitkoguseid ja fossiilkütuste kasutamist, vaid kogub ka energiasõltumatuse saavutamiseks vajalikke rahalisi vahendeid.

Praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel on juba kavas hakata ühtekuuluvuspoliitikast rahastama CO2-heite vähendamise ja rohepöörde projekte kuni 100 miljardi euroga, toetades investeeringuid taastuvenergiasse, vesinikutehnoloogiatesse ja taristusse. Ühtekuuluvusfondidest võiks teha kättesaadavaks veel 26,9 miljardit eurot raha vabatahtliku ümberpaigutamisega taaste- ja vastupidavusrahastusse. Lisaks tehakse ühisest põllumajanduspoliitikast kättesaadavaks 7,5 miljardit eurot vabatahtlike ümberpaigutustega taaste- ja vastupidavusrahastusse. Komisjon kahekordistab sel sügisel innovatsioonifondi 2022. aasta ulatusliku projektikonkursi jaoks ette nähtud rahalisi vahendeid ligikaudu 3 miljardi euroni.

Üleeuroopalised energiavõrgud (TEN-E) on aidanud luua vastupidava ja omavahel ühendatud ELi gaasitaristu. Ühishuviprojektide loetelu täiendamiseks ja Venemaa gaasiimpordi vähenemise täielikuks kompenseerimiseks on vaja täiendavat gaasitaristut, mis nõuab hinnanguliselt ligikaudu 10 miljardi euro suurust investeeringut. Järgmise kümne aasta asendamisvajadusi on võimalik katta ka nii, et ei jääda sõltuma fossiilkütustest, välditakse vara kasutuskõlbmatuks muutumist ega ohustata meie kliimaeesmärke. Elektrivaldkonna ühishuviprojektide kiirem rakendamine on oluline ka elektrivõrgu kohandamiseks meie tulevaste vajadustega. Seda toetab Euroopa Ühendamise Rahastu ning täna kuulutab komisjon välja ka uue 800 miljoni euro suuruse eelarvega projektikonkursi. Teine konkursikutse on kavas avaldada 2023. aasta alguses.

Lisateave

Pressiteade koos REPowerEU teatise, tausta ja lisainfoga

President von der Leyeni tänane sõnavõtt

Tänased pressikonverentsid on järelvaadatavad siin.

Viimased uudised