Rehabilitatsiooni muudatustest: abi saab ka edaspidi
Avaldatud: 12 märts, 2024
Uue teenuste süsteemi loomise eesmärk on võimaldada inimestel lihtsamini teenustele jõuda.
Rehabilitatsiooniteenuseid puudutavate muudatuste osas on tekkinud erisuguseid arusaamu. On mõistetav, et erinevad uudised ja kuuldused tekitavad segadust või lausa ebakindlust ja seda eriti, kui jutt käib teenustest, mis puudutab suurusjärgus 15 000 inimest. Ent teenused ei kao ära ja vajaminevat abi saab ka edaspidi.
Mida plaanitakse ette võtta?
Plaan on rehabilitatsiooniteenused viia üle uuele süsteemile, kus teenustele jõudmine oleks lihtsam ning teenuse korraldus läbipaistvam. Eesmärk on, et süsteem oleks abivajaja kesksem ning vastaks rohkem inimeste vajadustele. Lahendusena näeme, et rehabilitatsiooni ja tervishoiuteenuste vahel peaks tulevikus olema suurem seotus. See on oluline, kuna rehabilitatsiooniteenustele jõuavad inimesed, kellel on suuremad või väiksemad mured just oma tervisega. Lisaks on suurema seotuse tekitamine loogiline ka seetõttu, et juba praegu on tervishoiu kutsealadel rehabilitatsioonivaldkonnas suur osakaal.
„Tervitan taastusravi ja rehabilitatsioooni integreerimise mõtteid. Nii taastusravi kui rehabilitatsioon on väga inimesekesksed tegevused. Nende korraldamine senisest ühtsemalt ja sealjuures inimesekesksemalt, on kindlasti kaasaegne lähenemine. Väljavaade tuua rehabilitatsiooniteenused tervisesüsteemi osaks on samuti vajalik. Nagu ka Maailma Terviseorganisatsioon seda sõnastab: iga enda inimestest lugupidava riigi tervisesüsteemi osa on inimestele kättesaadav rehabilitatsioon,” sõnas Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse liige Kadri Englas.
Rehabilitatsioon peab olema inimesele kättesaadav õigeaegselt – et ta jõuaks näiteks tegevusterapeudi või füsioterapeudi teenusele siis, kui sellest kõige enam kasu on. Niisamuti on oluline, et ei tekiks katkestusi teenuste saamisel, mis füüsilise ja ka vaimse tervise muresid hiljem süvendada võiksid. Olemasoleva süsteemi parandamiseks ei piisa iluvigadega tegelemisest, mistõttu tuleb ette võtta suurem, sotsiaal- ja tervisevaldkonna ülene muutus.
Täpsemad muudatused on hetkel loomisjärgus
Detailsemad plaanid on hetkel alles väljatöötamisel. 2024. aasta lõpuks töötatakse välja täpsemad lahendused ning edasine tegevuskava süsteemi muutmiseks.
Praeguses etapis on kõige olulisem kõikide osapooltega ühine arutelu, et leida parimad lahendused inimeste jaoks. Kuni järgmise kahe aasta jooksul jätkub teenuseosutajate ja ka teenusesaajate tegevus tavapärasel viisil. Uuele süsteemile üleminek toimub etapiliselt nii, et keegi ei jääks kahe süsteemi vahele.
Kui kauaks tänane süsteem veel kestma jääb?
Esialgsete plaanide kohaselt veel kaheks aastaks. Küll aga tulebki sel aastal konkreetne tegevuskava paika panna, mis muuhulgas puudutab ka võimalike riskide ning muudatuste elluviimiseks vajalike detailsete eelduste kaardistamist ning täiendavat mõjude analüüsi. Näeme, et muudatusi tuleb ellu viia etapiviisiliselt ning esimesed muudatused võiksid rakenduda kõige varem 2026.a.
Miks üldse muudatusi vaja on?
Praegune rehabilitatsiooniteenuste süsteem ei vasta inimeste vajadustele. Teenus vajab kaasajastamist, sest iga aastaga on üha rohkem teenuse saajaid. Samuti dubleerib praegune süsteem tervishoiu, töötukassa ja hariduse tugiteenuseid. Tervikliku ja vajalikus mahus abi saamiseks, mis lisaks ravile toetaks ka inimese heaolu ja toimetulekut, tuleb esitada taotluseid, läbida mitmeid hindamisi ning kokkuvõttes kulutada palju aega ja energiat, et abi saada. See on aga inimese jaoks keeruline ja kogu selle teekonna mõttes ka aeglustav, kuigi kiire abi võib olla hädavajalik.
„Oleme pidanud aru teenuseosutajate, huvikaitse organisatsioonide ja erinevate asutustega ning tänase süsteemi puudujääke tajuvad kõik osapooled. Lahenduste otsimine ja loomine toimub tihedas koostöös, et jõuda läbimõeldud lahendusteni, mis abivajajate eluolu paremaks teeks. Praegu oleme muudatustega alles algusjärgus, kuid usun, et suurem seotus tervisevaldkonnaga annab võimaluse saada tulevikus terviklikumat ja kvaliteetsemat rehabilitatsiooniteenust”“ sõnas laste ja perede osakonnajuhataja Liisa-Lotta Raag.
Näiteid tänase süsteemi keerukusest
Praeguse süsteemi järgi peab puudega laps, kellel on ka hariduslik erivajadus, läbima kohati lõputu abivajaduse hindamise kadalipu. Esmalt peab talle taotlema puude raskusastme tuvastamist, et saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Taotluse esitamise järgselt hindab ekspertarst taotluse ja lapse terviseandmete, sealhulgas mõnikord koolivälise nõustamismeeskonna hinnangu ja kohaliku omavalitsuse juhtumiplaani põhjal, millise raskusastme ja liigiga puue lapsel on. Kui lapsele määratakse puue ja ka rehabilitatsiooniteenuse vajaduse otsus, hindavad omakorda teenuseosutajad täpsemalt lapse individuaalset teenuste vajadust. Samas võib laps jõuda vanema või kooli soovil hindamisele ka Rajaleidjas kas enne või pärast puude raskusastme tuvastamist või rehabilitatsiooniteenusele pääsemist. Teatud juhtudel jõuab laps ka läbi tervishoiusüsteemi näiteks logopeedi või psühholoogi teenusele. Nii võib laps lõpuks saada samasisulist teenust mitmes eri valdkonnas, kusjuures igas neist mitte vajalikus mahus. On ka näiteid, kus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja tõttab justkui appi kohalikule omavalitsusele ning asub tegema osaliselt ka lastekaitse juhtumikorralduslikku tööd. Seetõttu on oluline, et iga asutus täidaks enda rolli tagades sellega ettenähtud ülesannetes lapse toetamise parimal võimalikul moel.
Teise näitena ilmestab tänase süsteemi keerukust see, kuidas võib abi saamine välja näha vähenenud töövõimega inimese puhul. Inimene võib olla trauma tagajärjel varasemalt saanud tervishoiuteenuse kaudu taastusravi, mida osutab füsioterapeut ning hiljem jõuda töötukassa kaudu tööalase rehabilitatsiooniteenuseni, kus talle pakutakse kompleksteenuse osana füsioterapeudi teenust. Võimalik on teenuseid saada ka üheaegselt, kuna infovahetust erinevate teenuste vahel ei pruugi toimuda.
Rehabilitatsiooni teenused ei kao ära
Oluline on rõhutada, et rehabilitatsiooniteenus ei lõppe, vaid see korraldatakse ümber selliselt, et teenus oleks inimese jaoks lihtsamini kättesaadav ning inimese abistamine oleks terviklikum.
Sotsiaalne rehabilitatsioon ja Tervisekassa
Milline saab tulevikus olema Tervisekassa roll rehabilitatsiooni võimaldamisel, on läbirääkimiste küsimus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni vahenditest vähemalt osa viimine Tervisekassa juhtimise alla on üks võimalikest stsenaariumitest. Mis puudutab tervisevaldkonna spetsialistide valmisolekut muudatustega toime tulla, siis on oluline arvestada, et juba praegu on arstide jt tervishoiuspetsialistide antaval infol väga suur roll inimese tervisest tulenevate murede hindamisel ja edasiste sammude kujundamisel.
Tasa ja targu
Plaanitavad muudatused on hetkel alles esialgse nägemuse tasandil. Tagasiside kõikidelt osapooltelt on äärmiselt oluline, et jõuda läbimõeldud lahendusteni, mis Eesti inimeste elu paremaks teeks. Soov on pikas pildis tagada, et rehabilitatsioonisüsteem oleks tõhusam, inimesekesksem ja vastaks paremini inimeste vajadustele.
„Kindlasti on tegu keerulise muudatusega, mistõttu on ettevõtmise tulemuse tublidus peidus mitte kiires ärategemises vaid hästi läbimõeldud protsesside loomises ning suurelt ja edasivaatavalt mõtlemises. Minu meelest on eeldused õnnestumiseks olema,” lisas Englas.
Väljatöötamiskavatsus on avalik info ning sellega saab tutvuda siin:
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
