Rainer Rahasepp: rõõmsad toonid liikluses sõltuvad meist endist
Avaldatud: 16 mai, 2017PPA Lõuna prefektuuri vabatahtlike koordinaator Rainer Rahasepp (pildil keskel) kirjutab politsei ja maanteeameti ennetusprojektist „Rattaga Ratastel” , mille raames käisid abipolitseinikud ja politseinikud liiklusloenguid pidamas kokku 65 erinevas klassis 25 eri koolis üle Lõuna-Eesti.
Kui abipolitseinik Andra isaga koolimajja jõudis, oli aula uks veel suletud. Ega me sellest end heidutada lasknud. Olime saabunud pisut varem, kui koolikell alles päevasteks surakateks akusid laadis. Vargsi hiilisime varusissepääsu kaudu suurde ruumi. Seda avarat ruumi nimetatakse tänapäeval auditooriumiks. On vast alles auväärt tiitel!
Koolimaja oli meile juba varasemast tuttav. Tütre esimesed titeea sõpsid, liivakastimängud ja rõõmsad õpsid olid ju kui omad joped. Toona oli koolil teine nimi, kuid ega tarkusemaja suurus ja nimi riku seda, kui hoone ise on kuul ja mälestuste vääriline.
Seega olime me platsis ning abipolitseinike, politseinike ja maanteeameti ühisprojekt „Rattaga Ratastel” startinud oligi.
Euroopa päeva perioodi jääval ajavahemikul külastasid prefektuuri abipolitseinikud ühes politseinikega koole, et kõnelda noorte ratturitega liiklusest. Ühiselt puudutati aegumatuid tarkuseteri, mismoodi tänavail, nii ratastel kui rattata, terveks jääda, arutledes teedel varitsevatest ohtudest, kiivri vajalikkusest ja palust muust.
Eeskätt olid sihtrühmaks 1.-3. klassi noored. Kooli valis vabatahtlik oma äranägemise järgi ning sedasi kujuneski, et kodukandi koolimaja külastades täheldas abipolitseinik klassiruumist enda võsukesegi.
Kõigest nädalaga külastati üle Lõuna-Eesti koguni 65 erinevat klassikomplekti ja seda 25 erinevas koolis. Koolitirtsud ja –juntsud omandasid liiklusest palju hääd tarvilikku, mida ühiselt enda emmede-isside ja õpetajatega aeg-ajalt ka üle korrata. On kordamine ju tarkuse ema ja täiskasvanu isiklik eeskuju kinnistab seda.
Seda, et 10-15-aastane rattur peab iseseisvalt sõiduteel sõitmiseks omama ratturi juhiluba oli enamusel vastus kui varnast võtta. Ka see polnud üllatus, et juhtimisõigus pole noomimisest pääsemiseks, vaid vajalik eelkõige ohutuks rattasõiduks.
Küll aga üllatus valdav enamus lapsi ja õpetajaid, et tegelikkuses tohib laps sõiduteele rattaga sõitma minna täiskasvanuga alates 8. eluaastast. Ülioluline on sõites hoida vähemalt kolme rattapikkust pikivahet ning „munakatse” avitas kinnistada kiivri vajalikkust.
Liiklusloenguid vedanud abipolitseinikele eelnes 15. aprillil Maanteemuuseumis ühepäevane koolitajate koolitus, kus vabatahtlikud vastava ettevalmistuse osaliseks said. Nüüd aga juba praktilise läbiviimise käigus saadi mitme kuu jagu positiivseid emotsioone, esinemiskindlust ning innustust edaspidiseks. Eriliselt valmistab aga rõõmu, et mõned neist on juba sõlminud koolidega uusi kokkuleppeid järgnevateks liiklusloenguteks.
Kui teil kunagi elus on mõni suur unistus, siis teostage ta ise, ja kui te seda ise ei suuda, siis loobuge, alistuge, aga ärge lootke teistele – kirjutas Tões ja Õiguses A. H. Tammsaare. Olen lapsevanem. Olen turvalise elukeskkonna usku ja jagan veendumust, et eeskätt saab kõik alguse meist endist. On minulgi omad unistused! Isana mina soovin, ja vanaisana ja miks mitte ka vanavanaisana, näha nutikalt elutervet ühiskonda. See, kes suutis lennutada inimese kosmosesse, suudab ka karmatult lasta inimestel liigelda tänavail.