Rahvaloenduse tulemused: Lõuna-Eestis langeb põliselanike osakaal
Avaldatud: 4 oktoober, 2022
Põlisus on Eesti rahvastiku jaotumine põlis- ja välispäritolu rahvastikuks. Eesti põliselanikeks loetakse need inimesed, kel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis. Ida-Virumaal elab ligikaudu sama suur osa põliselanikke (34%) kui esimese põlvkonna välispäritolu inimesi (31%). Harjumaal on ligi kaks korda suurem põliselanike osakaal (65%) kui Ida-Virumaal.
Põlisrahvastiku osakaal on langenud kõikides maakondades. Näiteks Harjumaal on põliselanike osakaal võrreldes eelmise rahvaloendusega 2011. aastal vähenenud 69 protsendilt 65 protsendile. Valgamaal on põliselanike osakaal langenud 5%. 2021. aasta loenduse andmetel kuulub Valgamaal elavatest inimestest iga viies (21%) välispäritolu rahvastiku hulka.
Sarnaselt 2011. loendusega hoiab Lääne-Virumaa põliselanike osakaalu võrdlemisi madalal (85%) Tapa linna (64%) ja Kunda linna (69%) madal põliselanike osakaal. Läänemaal on põliselanikke 86%. Läänemaal on vähem kui 86% põliselanikke vaid Haapsalu linnas (83%), sarnane seis oli Läänemaal ka 2011. aastal – põliselanikke maakonnas kokku 88% ning Haapsalu linnas 82%. Tartumaal on Läänemaaga võrdne osakaal põliselanikke, sarnaselt 2011. aastaga paistab silma madala põliselanike osakaaluga Peipsi järve äärne Kallaste linn, kus on põliselanikke 74%.
Pärnumaa rahvastik koosneb 88% ulatuses põlisrahvastikust, 2011. aastaga võrreldes on seda 1% vähem. Järvamaal on põliselanike osakaal 92%. Sama põliselanike osakaal on veel Jõgevamaal, Võrumaal, Raplamaal, Põlvamaal ja Viljandimaal. Võrumaal oli 2011. aastal 2% rohkem põliselanikke (94%). 2021. aastal on Võrumaal madalaima põliselanike osakaaluga – ühtlasi ainus omavalitsus, kus on Võrumaal alla 90% põliselanikke – Setomaa vald, kus 84% rahvastikust kuulub põliselanike hulka.
Põlvamaal ja Viljandimaal on põliselanike osakaal kümne aastaga samuti 2% vähenenud. Raplamaal näeme nii 2011. kui 2021. aasta loenduse tulemustest alla 90% põliselanike osakaalu nõukogudeaegses tööstuslikus piirkonnas Kohila vallas.
Kõige suurema põliselanike osakaaluga maakonnad on ootuspäraselt Hiiumaa ja Saaremaa, mis ka 2011. aasta loendusel põlisuse osakaalu põhjal maakondade järjestuse tipus olid.
Maakondade kaupa:
IDA-VIRUMAA
Nagu juba varasematest loendustest ning analüüsidest on selgunud, on Ida-Virumaal põlisuse näitajad täiesti erinevad ülejäänud Eestist. Ida-Virumaa on ainus maakond, kus kõigist elanikest moodustavad üle poole välispäritolu inimesed. Ida-Virumaal elab Eesti põliselanikke vaid 34% ehk kolmandik kõigist Ida-Virumaa elanikest. Suurusjärgult sarnane osa (31%) Ida-Virumaa elanikest kuuluvad välispäritolu rahvastiku esimesse põlvkonda, mis tähendab, et Ida-Virumaal elavatest inimestest kolmandik on sündinud välisriigis ning siia ise elama asunud. Kõige väiksem on põlisrahvastiku osatähtsus Sillamäel – 20%. Alla 30% on põlisrahvastiku osatähtsus veel Narva linnas ja Narva-Jõesuus. Kõrgeim on põliselanike osakaal Alutaguse vallas, kus põlisrahvastiku osakaal on 76%.
HARJUMAA
Harjumaa on välispäritolu rahvastiku osatähtsuse järgi Ida-Virumaa järel teisel kohal, nagu ka 2011. aasta loenduse andmetel. Harjumaal elavatest inimestest on Eesti põliselanikke 65%, mis on 30% võrra rohkem kui Ida-Virumaal. Samuti on Harjumaal välispäritolu inimeste osakaal 35% – pea sama suur osa on Ida-Virumaal elavatest inimestest Eesti põliselanikke. Harjumaal on kõige väiksem põlisrahvastiku osatähtsus Maardus (35%) ja Loksal (36%). Alla 50% põliselanike osakaaluga on veel Paldiski, kus osakaal on 42%. Üle 90% põlisrahvastikust koosnevad vallad Harjumaal on Kiili vald (91%), Kose vald (93%), Kuusalu vald (93%), Raasiku vald (91%), Saku vald (92%) ja Saue vald (91%). Tallinlastest on 59% põliselanikud, pealinnas on alla 50% põliselanike osakaaluga vaid Lasnamäe linnaosa, kus 40,2% rahvastikust kuulub põliselanike hulka.
VALGAMAA
Välispäritolu osakaalult Ida-Virumaa ja Harjumaa järel kolmandal kohal on Valgamaa. 21% Valgamaal elavatest inimestest kuuluvad välispäritolu rahvastiku hulka, põliselanikke elab Valgamaal 79%. Valgamaal on madalaima põliselanike osatähtsusega Valga vald, seal elavatest inimestest 67% kuuluvad põliselanike hulka, seejuures Valga linnas on vastav osatähtsus 61%. Nii Otepää vallas kui ka Tõrva vallas on põlisrahvastiku osatähtsus üle 90%: Otepää vallas 94% ja Tõrva vallas 95%.
LÄÄNE-VIRUMAA
Lääne-Virumaal elavatest inimestest kuulub 85% põliselanike hulka, välispäritolu osakaalu poolest (15%) on maakond Valgamaa järel neljandal kohal. Lääne-Virumaal on madalaim põliselanike osakaal Tapa linnas (64%), alla 70% on põliselanike osakaal veel Viru-Nigula vallas (69%) ning Kunda linnas (69%). Üle 90% on põlisrahvastiku osatähtsus Haljala vallas, Kadrina vallas, Vinni vallas ning Väike-Maarja vallas.
LÄÄNEMAA
Läänemaa edestab põliselanike osakaalu poolest Lääne-Virumaad 1% võrra. Läänemaal on seega põliselanike osakaal 86% seal elavast rahvastikust. Läänemaaga sama suur osakaal põliselanikke on loenduse andmetel ka Tartumaal. Läänemaal on madalaim põlisrahvastiku osakaal Haapsalu linnas – 83% ning kõrgeim Lääne-Nigula vallas, kus põliselanike hulka kuulub 93% seal elavatest inimestest. Vormsi vallas on põliselanike osakaal 88%. Seega kogu Läänemaa põlisrahvastiku osatähtsusest madalam osatähtsus ongi vaid Haapsalu linnas.
TARTUMAA
Tartumaal on põliselanike osatähtsus samuti 86%. Tartumaal on madalaim põliselanike osatähtsus Kallaste linnas (74%). Kui aga vaadata Peipsiääre valda, välja arvatud Kallaste linn, on seal põliselanike osatähtsus 90%. Madalaima põliselanike osakaaluga on Kallaste järel Tartu linn 83%. Alla 90% on põliselanike osakaal veel Luunja vallas. Kõigis teistes Tartumaa omavalitsustes on põliselanike osakaal üle 90%: Elva vald (92%), Kambja vald (94%), Kastre vald (93%), Nõo vald (94%) ja Tartu vald (93%).
PÄRNUMAA
Pärnumaa on lisaks eelmainitud maakondadele viimane maakond, kus põliselanike osakaal ei ulatu 90%-ni. Pärnumaal elavatest inimestest kuulub põliselanike hulka 88%. Pärnumaal on alla 90% põliselanikke vaid Pärnu linnas (85%) ja Sindi linnas (84%). 95% ja suurema põliselanike osakaaluga on Pärnumaa valdadest Kihnu vald (99%) ja Saarde vald (95%). Kilingi-Nõmme linnas on põliselanikke 96%.
JÄRVAMAA
Järvamaal ja kõigis järgnevates maakondades kuulub põliselanike hulka kõigist maakonnas elavatest inimestest üle 90%. Järvamaal on põliselanike osakaal 92%. Sama põliselanike osakaal on veel Jõgevamaal, Võrumaal, Raplamaal, Põlvamaal ja Viljandimaal. Järvamaal on napilt alla 90% põliselanike osakaaluga Paide linn asustusüksusena (89%). Ülejäänud Järvamaa omavalitsustes ja asustusüksustes on põliselanike osakaal üle 90%, kõrgeim Järva vallas, kus põliselanikke on 93%.
JÕGEVAMAA
Jõgevamaal elavatest inimestest kuulub 92% põliselanike hulka. Jõgevamaal on alla 90% põliselanikke vaid Mustvee vallas (88%). Seejuures on Mustvee linnas põliselanike osakaal 82%. Muud vallad ja linnad Jõgevamaal koosnevad üle 90% põliselanikest, kõrgeima põliselanike osakaaluga on Põltsamaa vald (94%), sama osakaal on ka Põltsamaa linnas.
VÕRUMAA
Ka Võrumaal on põliselanike osakaal 92%. Madalaima põliselanike osakaaluga, ja ühtlasi ainsa omavalitsusena Võrumaal, kus on alla 90% põliselanikke, on Setomaa vald, kus 84% rahvastikust kuulub põliselanike hulka. Suurim osakaal põlisrahvastikku on Antsla vallas (95%). Võru linnas on 90% põliselanikke, Võru vallas ja Rõuge vallas 93%.
RAPLAMAA
Raplamaal on põliselanikke sama suur osakaal nagu eelnevates maakondades – 92%. Kõige vähem on põliselanikke Kohila vallas – 87% ning kõige rohkem Märjamaa vallas, 95%. Kohila vald on Raplamaa ainus omavalitsus, kus on alla 90% põliselanikke.
PÕLVAMAA
Põlvamaal kuulub samuti 92% rahvastikust põliselanike hulka. Põlvamaa madalaima põliselanike osakaaluga on Räpina linn, kus elab 84% põliselanikke. Sellest tulenevalt on madalaima põliselanike osakaaluga vald Räpina, kuhu Räpina linn kuulub – Räpina vallas on põliselanike osatähtsus 87%. Kanepi vallas ja Põlva vallas on põliselanike osakaal 94%.
VILJANDIMAA
Viljandimaa on viimane 92% põliselanike osakaaluga maakond. Kõigis omavalitsustes Viljandimaal on üle 90% põliselanikke. Ainus asustusüksus, kus on alla 90% põliselanikke, on Mõisaküla linn, kus elavatest inimestest on põliselanikke 87%. Kõrgeim osakaal põliselanikke Viljandimaal elab Põhja-Sakala vallas, kus põliselanike osakaal on 95%, sealhulgas Suure-Jaani linnas on vastav osatähtsus 97%. Viljandi linnas on põliselanike osakaal 91%, Mulgi vallas 92% ja Viljandi vallas 93%.
HIIUMAA
Hiiumaal elavatest inimestest 97% kuuluvad põliselanike hulka, sama suur on põliselanike osakaal ka Saaremaal. See osakaal paigutab Hiiumaa ja Saaremaa põliselanike osakaalu vaadates esimesele kohale. Hiiumaal on Hiiumaa vallas ja Kärdla linnas põliselanikke samuti 97%.
SAAREMAA
Põlisrahvastiku osatähtsuse poolest on Saaremaa ja Hiiumaa maakondade arvestuses esimest kohta jagamas. Välispäritolu rahvastiku hulka kuulub vaid 3% neis maakondades elavatest inimestest. Madalaim põliselanike osakaal Saaremaal olevatest valdadest on Ruhnu vallas, 94%. Muhu ja Saaremaa vallas on mõlemas põliselanikke 97%.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
