Raha põleb: Eesti Pank jäi investeeringutega ajaloo suurimasse kahjumisse

Eesti Panga 2022. aasta aruande kohaselt oli nende investeerimisvarade tootlus eelmisel aastal –157 miljonit eurot ehk miinus üheksa protsenti. Varasemalt on keskpanga investeerimisvarade tootlus alati plussis olnud ja tegemist on suurima kahjumiga keskpanga investeerimisajaloos, vahendab ERR.

„Negatiivse tulemuse tõid nii aktsia- kui ka võlakirjaportfell, sest mõlemat varaklassi tabas ulatuslik hinnalangus. Võlakirjainvestorite jaoks lõppes aasta ajalooliselt suure kahjumiga. Peamine põhjus oli globaalse inflatsiooni kiirenemine viimaste kümnendite tippu, mille pidurdamiseks asusid keskpangad rahapoliitikat jõuliselt karmistama. Erakordselt järsk intressimäärade tõus tõi kaasa ulatusliku võlakirjade hinnalanguse,” selgitas keskpank aruandes.

Kiire intressimäärade tõus oli ebasoodne ka riskivaradele. Globaalsed aktsiaindeksid lõpetasid aasta märgatavas miinuses. Samas tasakaalustas USA aktsiahindade langust dollari tugevnemine.

Aruande kohaselt olid keskpanga investeerimisvarad eelmise aasta lõpu seisuga paigutatud valdavalt kvaliteetsetesse võlakirjadesse ja osaliselt ka arenenud riikide aktsiaturgudele. Võlakirjaportfelli suurus oli aasta lõpus 1,58 miljardit eurot ning aktsiaportfelli suurus 180 miljonit eurot.

Aktsiainvesteeringud on tehtud peamiselt riskide hajutamiseks, aga ka selleks, et teenida lisatulu. Võlakirjaportfelli moodustasid USA, Austraalia, Kanada ja Ühendkuningriigi riigivõlakirjad, riigiüleste institutsioonide võlakirjad ja USA hüpoteegiga tagatud väärtpaberid.

Suurema osa võlakirjaportfellist hõlmasid USA valitsuse võlakirjad. Kanada võlakirjaportfelli osteti 2022. aastal võlakiri, mille andis välja Kanada riik, et toetada Ukrainat.

Lisaks oli pangal 14,1 miljoni euro väärtuses kulda. Kulda on Eesti Pangal väga vähe, kokku vaid 256,6 kilogrammi ehk 8250 untsi ning seda on Eesti Pank säilitanud pigem ajaloolistel kui finantsilistel põhjustel. Taasiseseisvumisaja algul müüdi suurem osa Eesti Panga kullavarudest maha, et soetada selle asemel võlakirju, mis võimaldasid paremini täita reservidega seatud eesmärke.

Eesti Pank kattis kahjumi varasemate perioodide realiseerimata tulu ja riskieraldiste arvelt, lõpetades majandusaasta nullis.