Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuvatõmmis.

Venemaa president Vladimir Putin ütles täna teisipäeval 2. detsembril ajakirjanikele antud kommentaarides, et tema riik on valmis sõjaks Euroopa riikidega, kellest paljud on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmed.

„Me ei kavatse Euroopaga sõdida, ma olen seda sada korda öelnud. Aga kui Euroopa otsustab äkki sõdida ja alustab, oleme me kohe valmis,” ütles Putin ajakirjanikele Venemaa uudisteagentuuri Interfax andmetel.

Putini märkused tulevad ajal, mil pinge NATO riikidega on Venemaa ja Ukraina sõja ajal endiselt kõrge. Samal ajal, kui USA president Donald Trump on surunud peale konfliktis rahulepingut, on Euroopa riigid ja analüütikud üha enam hoiatanud, et Putini ambitsioonid võivad ulatuda kaugemale Ukraina territooriumi osalisest ülevõtmisest, vahendab Newsweek.

Trumpi eriesindaja Steve Witkoff ja väimees Jared Kushner on Moskvas, et kohtuda Putiniga ja arutada Ukraina rahuplaani. Mitmed olulised küsimused, näiteks territooriumi jagamine ja Ukraina julgeoleku tulevane ülesehitus on viimase kahe nädala märkimisväärsetest edusammudest hoolimata endiselt lahendamata.

Varem teisipäeval ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele enne Venemaa-India tippkohtumist New Delhis, et Venemaa ei suhtle Euroopaga.

„Me ei suhtle eurooplastega. Meil ​​pole dialoogi, mitte ühtegi sõna. Kuidas te saate teada oma kolleegide seisukohta nii keerulises küsimuses, kui te omavahel ei suhtle? See on meie suurim probleem,” ütles Peskov.

Venemaa juhtide kommentaarid tulevad pärast seda, kui NATO sõjalise komitee esimees admiral Giuseppe Cavo Dragone ütles Financial Timesile, et allianss kaalub „agressiivsemaks või ennetavamaks muutumist reaktiivsuse asemel”.

NATO „ennetavat” käiku võiks pidada „kaitseliseks”, kuid see oleks samm eemale sellest, kuidas allianss tavaliselt toimib, lisas Itaalia admiral.

Dragone märkused on „äärmiselt vastutustundetu samm, mis näitab alliansi valmisolekut jätkata liikumist eskalatsiooni suunas”, ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova esmaspäeval riigimeedia vahendusel avaldatud kommentaarides.

NATO ametnike sõnul tabavad allianssi iga päev küberrünnakud, millest mõned on pärit Moskvast. Küberrünnak on üks osa nn hübriidsõjast ehk taktikast, mis ei ole avatud sõda. Need võivad viidata ka infokampaaniatele, migratsiooni relvastamisele või kriitilise infrastruktuuri ründamisele.

NATO teatas jaanuaris, et suurendab oma kohalolekut Läänemerel, opereerides muuhulgas rohkem fregatte ja merepatrull-lennukeid, vahetult pärast Venemaa sanktsioonidest mööda hiilivate naftatankerite varilaevastikuga seotud oletatavate sabotaažijuhtumite lainet. 2024. aasta novembris ja detsembris lõigati läbi või kahjustati mitut veealust kaablit, sealhulgas neli andmesidekaablit ja üks oluline elektriühendus 25. detsembril.

Samal ajal surub Trumpi administratsioon USA-s peale relvarahu Ukrainas, lootes pingeid maandada. Paljud Euroopa juhid on USA praeguse lähenemisviisi suhtes skeptilised olnud.

Kui NATO Euroopa liitlaste ja Venemaa vahel peaks puhkema otsene konflikt, oleks USA tehniliselt kohustatud sõjaga liituma alliansi lepingu artikli 5 alusel.

NATO andmetel sätestab artikkel 5, et relvastatud rünnakut ühe NATO liikme vastu loetakse rünnakuks kõigi liikmete vastu ja see kohustab igat liiget aitama.

Wall Street Journal kirjutas eelmise kuu lõpus 1200-leheküljelise dokumendi, mida tuntakse kui operatsiooniplaan Saksamaa (OPLAN DEU), üksikasjadest, mille koostas Berliinis tegutsev kõrgemate sõjaväelaste meeskond. Saksa salastatud plaan kirjeldab kuni 800 000 NATO sõduri logistilist liikumist üle Euroopa sõja korral Venemaaga.

USA, Venemaa ja Ukraina vaheliste rahuläbirääkimiste tulemus on veel teadmata. Kui kokkulepe saavutatakse, võivad pinged märkimisväärselt väheneda. Paljud analüütikud ja Euroopa ametnikud kardavad aga, et Venemaa võib relvarahu ära kasutada taasrelvastumiseks ja tulevasteks sõjalisteks operatsioonideks ettevalmistamiseks.

Viimased uudised