President Karis ÜRO-s maailma liidritele: Peaassamblee peab saama otsustusõiguse kui Julgeolekunõukogu ei suuda konfliktile lahendust pakkuda
Avaldatud: 25 september, 2024
Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei „Ma tahan elada maailmas, kus valitseb rahu. Maailmas, mis ei hävita iseennast, kus keegi ei valluta ega koloniseeri suveräänseid riike. Meil lasub kohustus muuta ÜRO organisatsiooniks, mis suudab päriselt kaitsta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning ehitada üles priiuseks küps maailm,” rõhutas president Alar Karis maailma liidritele ÜRO Peaassambleel Eesti riigikõnet pidades ning kutsus neid üles Julgeolekunõukogu tööd parandama.
President Karis rõhutas, et ÜRO Julgeolekunõukogu peab täitma oma kohustusi ja mandaati ning tegutsema läbipaistvamalt. „Üks on kindel – vetoõiguse ulatust ja kasutamist tuleb piirata. Praegu on veoõiguse kasutajatel Julgeolekunõukogus suur võim, sealhulgas võim panna lahenduste leidmine pausile, sest mõnikord on see teravalt vastuolus nõukogu liikmete endi huvidega. Julgeolekunõukogu patiseisu saab otseselt mõõta kaotatud ja sandistatud inimeludes. See on vale ja vastuvõetamatu.”
Riikide ühine sõnaõigus rahu ja julgeoleku säilitamisel kaalub president Karise sõnul rohkem kui Julgeolekunõukogu ühe liikme veto. „Eriti olukorras, kus Julgeolekunõukogu on omadega ummikus. Peaassamblee peab saama otsustusõiguse kui Julgeolekunõukogu ei saa hakkama konfliktile lahenduse pakkumisega,” sõnas Eesti riigipea ning kutsus ÜRO liikmesmaid analüüsima võimalusi, kuidas Peaassambleele suuremat otsustusõigust anda.
Rääkides Venemaa agressioonist Ukraina vastu ja rõhutades vajadust Ukrainat toetada, meenutas president Karis, et just ÜRO Peaassambleel on ülemaailmne kogukond mõistnud hukka Venemaa koloniaalsõja: „Venemaa ründab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning ÜRO põhikirja. See on tõsiasi. Seda on kinnitanud ka ÜRO Peaassamblee. Peame ka selgesõnaliselt hukka mõistma Venemaa agressiooni relvastajate – Iraani ja Põhja-Korea – tegevuse.”
President Karis lisas, et igasugune jutt dialoogist ja sellest, kui tähtis on rahukõneluste pidamine Ukraina ja Venemaa vahel, toetab praegu kahjuks ainult Venemaa huve. „Eriti kui need niinimetatud rahuettepanekud ei teadvusta, kes on selles olukorras agressor ja kes ohver,” ütles ta. „Me ei kutsu Venemaad kohvitama. Venemaa peab lõpetama agressiooni ning viima oma väed ja sõjatehnika Ukraina territooriumilt välja. Ukraina territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus tuleb taastada.”
Eesti riigipea kõneles ka sõjast Lähis-Idas ja märkis, et on viimane aeg sõlmida kokkulepe, mis kehtestaks relvarahu ja võimaldaks pantvangid vabastada. „Lubamata endale naiivsust ja tunnistades kogu piirkonnas valitsevate suhete keerukust, on Eesti siiski veendunud, et ainus viis rahu saavutamiseks on kahe riigi lahendus. Nii iisraellased kui ka palestiinlased väärivad elu turvaliste ja tunnustatud piiridega vabas ja suveräänses riigis. Me peame senisest enam pingutama, et jõuda selle eesmärgini.”
President Karis tõi samuti esile vajadust tugevdada mitmepoolsust ja rahvusvahelist õigussüsteemi, mis põhineb ÜRO põhikirjal ning kaitseb inimõigusi ja -vabadusi. Eesti rahvusvaheline algatus „Fit for Freedom” keskendub just sellele, kuidas jõuda maailmani, mis on vabaduse vääriline.
„Eesti ajalooline kogemus ajast, mil olime inimõigustest ilma jäetud, innustab meid seisma nende eest, kes täna oma õiguste eest võitlevad,” sõnas president Karis, kelle sõnul on see põhjuseks, mis Eesti kandideerib ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks aastateks 2026-2028.
Kõne terviktekst: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/56317
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
